) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 1 Kohus leiab, et X kaebus Keskkonnaministeeriumi vastu esitatud kohustamisnõuetes tuleb
lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
lg-te 1 ja 2 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhtudel. Kohus selgitab, et
ei näe seega üldjuhul ette kaebuse esitamist avalikes huvides (v.a keskkonnaasjades). Lähtudes halduskohtumenetluse üldpõhimõtetest (
lg 1) eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani õigusvastase keeldumise või jätkuva tegevusetusega. Antud juhul kaebaja ei ole välja toonud, milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmiseks on kaebus esitatud. Lisaks
lg 2 kohaselt kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis osundaks sellele, et kaebaja on enne kohtule kaebuse esitamist pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ja saanud sealt keelduva vastuse, mis annaks kaebajale õigusliku aluse, st millest tuleneks kaebeõigus kohtule kohustamiskaebuse esitamiseks. Lisaks eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks (Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 ja lg4 ja 5). Kaebaja märgib kaebuses, et soovib kompensatsiooni summas, mis on võrdväärne riigilõivu summaga 750 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Kohtu hinnangul on esitatud nõue pahatahtlik. On ilmne, et kaebajale ei ole saanud kaebuses nimetatud asjaoludel Keskkonnaministeeriumi tegevuse/tegevusetusega tekkida varalist ega ka mittevaralist kahju. Seega on täitmata kahju hüvitamise eeldused, mistõttu on nõue perspektiivitu ning hüvitamisnõue kuulub tagastamisele
Kohus selgitab, et nõue algatada kriminaalasi seoses maffiaga ning salakokkuleppega korporatsioonide ja müügikettidega ning korruptsiooniga ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kriminaalasja algatamiseks kuriteoteade tuleb esitada politseile või prokuratuurile, seega nõue kuulub tagastamisele
2 Kohus osundab, et kaebus on esitatud ajal, kui kaebaja viibis Tallinna vanglas. Kaebaja on Tallinna vanglas viibimise ajal oluliselt kuritarvitanud oma kaebeõigust. Kaebaja on lisaks käesolevale kaebusele esitanud suurel hulgal ebasündsa sõnakasutusega sisutuid kaebusi. 2021. aasta jooksul esitas kaebaja ainuüksi Tallinna Halduskohtusse ligi 150 kaebust. Isegi kui eeldada, et vanglas viibival kinnipeetaval võib oma õiguste kaitseks olla vajalik tavapärasest enam kohtu poole pöörduda, näitavad kaebaja rohked kaebused ka muude avaliku võimu asutuste tegevuse peale, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks ei ole tema õiguste kaitse. Sellises olukorras on ilmne, et tegemist on kaebeõiguse kuritarvitamisega.
-i 2018 muudatuste seletuskirja kohaselt võib kaebeõiguse kuritarvitamisena kõne alla tulla näiteks olukord, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata või asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega sadu kordi edutult kohtusse pöördunud. Kuritarvitamiseks saab lugeda ka pidevat lugupidamatust. Arvestades kaebaja kohtule esitatud avalduste rohkust ja sisulise probleemi vähetähtsust, on kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud olulises ulatuses. Eeltoodud kohtu põhjendustel kohus tagastab kaebuse kõigi nõuete osas
Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt oma lahendites sedastanud (11.06.2021 määrustes nr 3-21-467 ja 3-21-355), et kaebaja oskab lihtsamatest riigikeelsetest kohtulahenditest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva määruse kaebajale tõlkimata ning asja menetlusse tõlgi kaasamata, kuna kaebaja on vanglast vabanenud, mistõttu puudub vajadus asja menetlusse tõlgi kaasamiseks. Kohtumääruse tõlkimise saab kaebaja ise korraldada, kui seda vajalikuks peab. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse liigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja vabanes Tallinna vanglast 08.07.2021 (kriminaalasi nr XXXXXXX), kuid ei ole teavitanud kohut enda aadressi muutumisest ega täitnud seega talle
Kohus on teistes haldusasjades üritanud korduvalt edastada kaebajale dokumente tema rahvastikuregistris kuni 20.12.2021 märgitud elukoha aadressil XXXXXXXXX ja ka varasemalt kehtinud elukoha aadressil XXXXXXX, kuid kirjad tagastati, kuna isik ei ela/asu seal (haldusasi nr 3-21-1546, 3-21-1544, 3-21-1330, 3-21-1510 jt). Kuivõrd rahvastukuregistri andmete kohaselt XXXXXXX oli kaebaja elukohajärgseks aadressiks kuni 20.12.2021 ja kaebaja ei ole kohut teavitanud oma kontaktandmete muutumisest (
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.