lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaebuse esitaja Tiit Jaakson, isikukood: 38511236014; elukoht: xxxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
Otsuse ja väärteoprotokolli AB1604787 kohaselt juhtis Tiit Jaakson 25.02.2022.a kell 08:28 Männiku tee 108 suunaga Okka tn poole, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg. Tiit Jaakson esitas 05.04.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja soovib otsuse vaidlustada karistuse osas, paludes vähendada lubade äravõtmise perioodi ja suurendada rahatrahvi suurust, kuma tema töö sõltub suuresti juhilubade olemasolust ning tööpäevadel viib ja toob ta last Tallinnast lasteaiast. Samuti esitas kaebuse esitaja taotluse rahatrahvi maksmise ajatamiseks 6 kuu peale võrdsetes osades. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta, kuna on oma teos süüdi ja tunnistab seda ning kahetseb. Kohus koostas 08.04.2022.a Tiit Jaaksoni kaebuse käiguta jätmise määruse ning määras kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 18.04.2022.a. Tiit Jaakson esitas kohtule 16.04.2022.a täiendatud kaebuse koos puuduolevate tõenditega. Täiendatud kaebusele on lisatud R OÜ juhatuse liikme K. K. kinnituskiri, mille kohaselt töötab Tiit Jaakson R OÜ-s (registrikood xxxx) xxxx ametikohal ja tema tööülesannete hulka kuulub ka klientide sõidukitega proovisõitude tegemine. Tiit Jaaksoni AS Xxxx 01.11.202108.04.2022 kontoväljavõttest nähtub, et tema töötasuks on R OÜ-s 603,21 eurot, millest peetakse kinni kohtutäitur K. V. kasuks igakuiselt 46,79 eurot. Tiit Jaakson on lisaks kohtule esitanud Tallinna Xxxx lasteaia kohatasu arve perioodi 01.03.2022-31.03.2022 eest summas 73,01 eurot ja pildi Xxxx keskkonna väljavõtte, millest nähtub tema lapse käimine nimetatud lasteaias. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas kohtule 28.04.2022.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Tiit Jaaksoni süüline käitumine
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema pool toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKB-0020, mis on taadeldud 05.01.2022.a, kehtivusajaga 6 kuud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Mõõtmise teostas pädeva mõõtja koolituse läbinud politseiametnik S. S.. Mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,52 mg/l (0,57 +/- 0,05 mg/l), mis on
Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma, et on juhile keelatud seisundis. Väärteoprotokollile on menetlusalune isik märkinud, et juhtis sõidukit alkoholijoobes, ta kahetseb juhtunut ning lubab, et edaspidi otsustab teisiti. Ükski töö pole nii oluline tema jaoks. Rohkem ei ole menetlusalune isik menetluse käigus ja kaebuses oma tegu selgitanud ja täpsemaid asjaolusid avaldanud. Väärteoprotokollile märgitust võib aga järeldada, et isik oli enne rooli asumist oma keelatud seisundist teadlik või vähemalt möönis seda. Lisaks sellele ei avaldu väärteoasja materjalidest ja kaebusest, milliseid järeldusi isik oma rikkumisest on teinud või kuidas kavatseb ta edaspidi sarnaste olukordade tekkimisel käituda. Kohtuväline menetleja on lisaks seisukohal, et isikud, kes vajavad oma igapäevase elu korraldamiseks mootorsõidukit, peavad mõistma, et juhtimisõiguse säilitamine sõltub nende endi valikutest. Pannes oma soovid ja vajadused kõrgemale seadusest tulenevatest nõuetest ja eelkõige enda ja teiste liiklejate turvalisusest, peab juht arvestama, et tema teole võivad järgneda vägagi ebameeldivad tagajärjed. Antud juhul ei ole tegemist väikese eksimusega, kus juhi organismis on alkoholi jäägid eelmisel päeval tarvitatud alkoholist, vaid teadliku valikuga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohaldatud karistused kooskõlas isiku süü suurusega. Lisaks sellele arvestab määratud karistus nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkidega ning saadab ühiskonnale selge signaali, et enamohtlikele väärtegudele reageeritakse rangelt. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata aja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tiit Jaaksonile heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendamist on leidnud, et Tiit Jaakson juhtis kell 08:28 Männiku tee 108 suunaga Okka tn poole, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg. Eeltoodut tõendab tunnistaja N. R. poolt 25.02.2022.a ülekuulamise protokollis antud ütlused, mille kohaselt olles 25.02.2022.a puhumisreidil koos patrullpolitseinik S. S. peatas ta sõiduauto xxxx tänava poole. Sõiduki juhil oli tunda alkoholilõhna suust ja indikaatorvahendi näit oli 0,59 mg/l kohta. Tunnistaja sõnul oli tõendusliku alkomeetri lõplik tulemus 0,52 mg/l (0,57 +/- 0,05). Tõendusliku alkomeetri salvestusandmete väljatrükist nähtuvalt kasutati 25.02.2022.a kell 08:29 kuni 08:36 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 nr EE ARKB-0020, mis oli taadeldud (05.01.2022.a taatlustunnistus nr TTRC22-00001). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,57 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 kaebuse esitaja kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,52 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmise teostas pädev mõõtja S. S. (20.04.2022.a tõend nr 1.9-9/5091 pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta 14.10.2014.a), kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat. 25.02.2022.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati kaebuse esitaja
lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna esines alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et Tiit Jaaksonil on juhiluba kehtivusega kuni 11.09.2026.a. Mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx omanik on transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt I. S.. Kaebuse esitaja tunnistab väärteoprotokollis nr AB1604787, et juhtis sõidukit alkoholijoobes. Kaebuse esitaja avaldab kahetsust juhtunu osas ja lubab, et edaspidi otsustab teisiti, et ükski töö pole nii oluline tema jaoks. Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et Tiit Jaakson juhtis 25.02.2022.a kell 08:28 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg. Kohus leiab, et Tiit Jaakson pani teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arvestades Tiit Jaaksonil tuvastatud alkoholisisalduse määra, siis pidi kohtu hinnangul kaebuse esitaja aru saama, et ta asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja poolt väärteoprotokollis antud selgitused, mille kohaselt ta kahetseb juhtunut ja lubab edaspidi teisiti otsustada ning et ükski töö pole nii oluline tema jaoks, viitavad selgelt sellele, et kaebuse esitaja oli enne mootorsõidukit juhtima asudes teadlik, et asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kaebuse esitaja teadlikkusele oma seisundist viitab ka asjaolu, et tema organismis tuvastatud alkoholikoguse suuruseks oli 0,52 mg/l, mitte see ei jäänud 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale (alkoholi tarvitamise jääknähud), kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. Tiit Jaakson pidi teadma, et alkoholi tarbinuna ei tohi mootorsõidukit asuda juhtima ning seda tehes teadis ta, et paneb toime süüteokooseisusele vastava asjaolu. Tiit Jaaksoni teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Tiit Jaakson on süüvõimeline ja puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Seega on Tiit Jaaksoni tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et Tiit Jaakson on toime pannud temale etteheidetava väärteo
lg 2 järgi.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusega on Tiit Jaaksonile määratud
lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
Seega on kohtuvälise menetleja poolt Tiit Jaaksonile määratud põhikaristus sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristus on määratud sanktsiooni miinimummääras. Karistusregistri andmetel puuduvad Tiit Jaaksonil kehtivad karistused. Kohus leiab, et kuigi Tiit Jaaksonil puuduvad varasemad karistused, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb, siis on sõiduki juhtimine sellises koguses alkoholipiirmäära ületavas seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Isik, kes asub mootorsõidukit juhtima olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, on kohtu hinnangul liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Selliselt käitumine näitab Tiit Jaaksoni ükskõikset ja üleolevat suhtumist nii liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse kui ka võimalikku saabuvasse tagajärge. Tiit Jaakson kirjeldab kohtule esitatud kaebuses, kuidas tal on juhtimisõigust vaja tööl käimiseks, samuti lapse viimiseks ja toomiseks lasteaeda. Kohus peab oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Tiit Jaakson oleks pidanud enne alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes mõlema sellele, millised tagajärjed võivad sellise teoga kaasneda, sh kuidas see võib mõjutada tema edaspidist elukorraldust. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni miinimummääras on karistus, mis võiks avaldada kaebuse esitajale soovitud mõju, pannes teda oma rikkumise üle järele mõtlema. Kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolud, et ta vajab juhtimisõigust nii tööl käimiseks kui lapse sõidutamiseks ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest isik on ennast oma käitumisega ise asetanud sellisesse olukorda, kus tema elukorraldus saab kannatada. Lisakaristuse kohaldamine on oluline ka lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, sest lisaks kaebuse esitaja mõjutamisele suurendab liiklusest ohtlike juhtide kõrvaldamine ka teiste liiklejate turvatunnet ja annab ühiskonnale signaali, et alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav. Seega kohus leiab, et Tiit Jaaksonile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna on võetud arvesse Tiit Jaaksoni kahetsust. Tiit Jaaksoni teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Tiit Jaaksonile mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud Tiit Jaaksoni karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Tiit Jaakson on kohtule esitatud kaebuses taotlenud ka rahatrahvi maksmise ajatamist 6 kuu peale võrdsetes osades. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades kaebuse esitaja sissetulekut ja tema väljaminekuid, siis annab kohus kaebuse esitajale võimaluse tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul. Eeltoodu alusel tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.03.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2317,22,001505 osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise viisi osas. Kohus määrab, et rahatrahv summas 600 eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.