) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 26.05.2016, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 2 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule mitte ühtegi usaldusisiku aruannet. Kohus edastas võlgnikule aruandenõuded e-posti aadressile xxxx ja posti aadressile xxxx. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta ei ole esitanud ühtegi aruannet, kuivõrd ta ei ole saanud kohtu poolt edastatud aruandenõudeid kätte. Võlgnik lisas, et võlgnik elab uuel aadressil, milleks on xxxx. Kohus selgitas ärakuulamisel, et kui võlgniku elukoha aadress on muutunud, oli võlgnikul kohustus sellest kohut teavitada. Võlgnik selgitas, et ta ei olnud teadlik, et uuest elukoha aadressist tuleb kohut teavitada. Kohus selgitab, et vastav kohustus on sätestatud
lõikes 2 ning viidatud kohustust on võlgnik rikkunud.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus on 30.03.2021 aruandenõudes kohustanud võlgnikku esitama kohtule võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted alates 26.05.2016, andmed töökoha, sissetulekute, olmekulude ning võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Võlgnik kohtunõuet täitnud ei ole. Kohtul ei ole võimalik hinnata võlgniku kohustuste täitmist terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kohtule nõutud andmeid. Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnik kohtu poolt osundatud dokumente ja tõendeid kohtule esitanud ei ole. Asjaolu, et võlgnik ei saanud aruandenõudeid kätte, kuivõrd võlgnikul on uus aadress ning võlgnik ei teadnud, et kohut tuleb uuest aadressist teavitada, ei ole kohtu jaoks veenev. Kohus selgitab, et võlgnikku teavitati muuhulgas 26.05.2016 määrusega, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, sellest, et kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Aruannet aga võlgnik kohtule esitanud ei ole. Kohus lisab, et kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamine on võlgniku huvides, siis tulnuks võlgnikul endal hoolitseda selle eest, et kohtuni jõuaks võlgniku kehtiv elukoha aadress ning, et kohtul oleks võimalik võlgnikuga kontakti saada. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud suuremas ulatuses ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud suuremas ulatuses 3 väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt on võlgnik teinud väljamakse üksnes ühele võlausaldajale, so Xxxx AS-ile summas 342 eurot. Teistele võlausaldajatele võlgnik väljamakseid teostanud ei ole. Kohus, analüüsinud võlgniku arveldusarvete väljavõtteid, asub seisukohale, et võlgnikul oleks olnud võimalik teha väljamakseid oluliselt suuremas ulatuses kui võlgnik seda on teinud. Lisaks on võlgnik eelistanud ühte võlausaldajat teistele, st võlgnik on teostanud väljamakse üksnes ühele võlausaldajale, arvestamata siinjuures teiste võlausaldajate huve ning jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotisi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, ei esita kogu menetluse kestel ühtegi aruannet ning ei anna teavet oma elukoha kohta, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja Xxxx jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad kohtutäitur K. V.ja Xxxx AS palusid lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgniku kohustustest vabastamata. AS U kohtule seisukohta ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks suuremas summas makseid kui 342 eurot. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikult lisateavet kohustuste täitmise/täitmata jätmise kohta saada, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi usaldusisiku aruannet. Lisaks ei ole võlgnik teavitanud kohut oma uuest elukohast, mistõttu ei ole kohtul õnnestunud võlgnikuga kontakti saada. Eelnev ilmestab selgelt ja üheselt võlgniku ükskõikset suhtumist kohustuste ja kohtukorralduste täitmisse. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik arvelduskontosid AS-is Xxxx ja Xxxx AS-is. Ajavahemikul 26.05.2016 – 16.04.2021 on võlgniku AS-i Xxxx arveldusarvele nr xxxx laekunud 20 668,34 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil on T. S.le väljamakseid deklareerinud perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2017 Xxxx Korteriühistu summas 1353,73 eurot, V OÜ summas 5959,19 eurot, Xxxx Korteriühistu summas 798,45 eurot ja Eesti Haigekassa summas 71,99 eurot. Lisaks nähtub Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetest, et võlgnik on aastatel 2019 – 2021 saanud väljamakseid erinevatelt tööandjatelt, so OÜ-lt P, L OÜ-lt ja Xxxx korteriühistult kokku summas 11 877,76 eurot (bruto). Seega on võlgnik saanud tulu, kuid saadud rahast võlgnevusi suuremas ulatuses kui 342 eurot tasunud ei ole. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad T. S. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.