Obsah (7)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-103749 Ts

(perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõenditest (dtl 38-39) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). 2 Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad on esitanud nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni 01.11.2021 kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101lg 1 sätestatud määras.

7.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi kohaselt on hageja I igakuised vajadused järgmised (dtl 30): eluasemekulud toit riided ja jalatsid transpordikulud huviringid (treeningud) meelelahutus keskmised puhkusekulud (väljasõit) hügieenitarbed Ravimid/vitamiinid kokku 50 150 80 30 100 50 70 40 20 590 Hageja II igakuised vajadused on hagiavalduse kohaselt järgmised (dtl 31): eluasemekulud toit riided ja jalatsid transpordikulud huviringid (treeningud) meelelahutus keskmised puhkusekulud (väljasõit) hügieenitarbed Ravimid/vitamiinid kokku 50 150 50 30 200 50 50 40 15 635

1. Kostja nõustub hageja I eluasemekuludega summas 50 eurot, toidukuludega summas 150 eurot ning hageja II eluasemekuludega summas 50 eurot ja toidukuludega summas 150 eurot (dtl 60). Huviringide osas selgitas kostja eelistungil, et ta on nõus kulude suurusega, kuid on neid kulusid ise kandnud. Kostja hinnangul on kummagi hageja riiete ja jalatsite igakuine põhjendatud kulu 30 eurot, hügieenitarvete põhjendatud kulu 10 eurot kuus ja ravimite ning vitamiinide põhjendatud kulu 10 eurot kuus (dtl 60-61). Kostja ei pea põhjendatuks hagejate transpordikulusid, sest ühistransport on lastele tasuta. Samuti pole kostja hinnangul vajalikud igakuised puhkusekulud ega meelelahutuse kulud.
2. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kummagi hageja puhul saab põhjendatuks pidada riiete ja jalatsite kulu üksnes 30 eurot kuus. Tartu Ülikooli
3. aasta alguses valminud uuringus „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ sisalduva eelarve kohaselt on 7-12-aastaste 3 laste riiete ja jalanõude kulu hinnanguliselt 63 eurot kuus ning 13-17-aastaste laste riiete ja jalanõude kulu hinnanguliselt 52 eurot kuus 1 . Asjas ei ole välja toodud asjaolusid, mis põhjendaksid hagejate keskmisest väiksemat kulu riietele ja jalanõudele. Alates 2020.a. on hinnad ka tõusnud. Kohus nõustub, et hagejate märgitud kulu hügieenitarvetele ning ravimitele ja vitamiinidele on üle paisutatud. Hagejad ei toonud eelistungil välja, et hügieenitarvete all oleks silmas peetud midagi muud peale esmavajaliku, millised kulud ei ületa kohtu hinnangul 10 eurot kuus hageja kohta. Viidatud uuringu kohaselt on nii 7-12-aastaste laste kui ka 1317aastaste laste tervishoiukulud 6 eurot kuus. Välja ei ole toodud, et hagejatel oleks selliseid terviseprobleeme, millega võiks põhjendada keskmisest suuremat ravimite ja vitamiinide kulu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et põhjendatuks saab pidada kummagi hageja ravimite ja vitamiinide kulu 10 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostjaga, et meelelahutuse kulu oleks täiesti põhjendamatu. Lapse esmavajaduste hulka kuuluvad mh tavapärased sotsiaalsed vajadused, nt sõprade sünnipäevadel osalemine või vahel kinos või kohvikus käimine. Kohus peab põhjendatuks kummagi hageja meelelahutuse kulu summas 35 eurot kuus. Viidatud uuringu kohaselt on nii 7-12-aastaste laste transpordikulud 29 eurot ja 13-17-aastaste laste keskmised transpordikulud hinnanguliselt 38 eurot kuus, hagejate välja toodud 30 eurot on sellest väiksem. Kuigi ühistransport on tasuta, ei pea hagejad tegema kulutusi transpordile mitte arvestusega, et kostja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejate puhkusekulude näol on tegemist selliste kuludega, mida ei saa lapsest eraldi elavalt vanemalt elatise nõudmisel arvesse võtta. Kui hagejatega koos elaval vanemal on soov lastega väljasõite teha või puhkusereisile minna, siis tuleb tal sellega seotud kulud endal kanda või leppida kostjaga kokku, millise summa ulatuses kostja laste puhkusekulude kandmises osaleb. Tegemist ei ole laste esmavajadustega, mille hüvitamiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt.
4. Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on järgmised: kulu hageja I hageja II eluasemekulud 50 50 toit 150 150 riided, jalanõud 80 50 transpordikulud 30 30 huviringid 100 200 meelelahutus 35 35 hügieenitarbed 10 10 ravimid, vitamiinid 10 10 kokku 465 535
5. Vaidlus puudub, et 15.02.2021 – 01.11.2021 perioodil elasid hagejad oma ema juures ja kostja elatist ei maksnud. Kostja väitel kandis ta hagejatega seotud kulusid vahetult, eelkõige kulu huviringidele. Kohus selgitas kostjale eelistungil, et kulutuste kandmine vahetult tuleb tõendada kostjal. Kostja esitas tõenditena A. K. kontoväljavõtte perioodil 15.01.2019 – 10.07.2019 (dtl 157) ja erinevad arved perioodist 28.03.2017 – 26.03.2019 (dtl 108 – 153). Kohus leiab, et kuivõrd hagejad nõuavad elatise tasumist ajavahemiku 15.02.2021 kuni 01.11.2021 eest, kuid kostja esitatud tõendid käsitlevad ajavahemikku 28.03.2017 – 10.07.2019, siis ei ole ükski nendest tõenditest asjassepuutuv. Asjaolu, et kostja on varasemalt 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 4 kandnud hagejate huviharidusega seotud kulusid, ei vabasta kostjat hagejate ülalpidamiskohustusest ajavahemikul 15.02.2021 - 01.11.
6. Kohus tuvastab, et kostja nimetatud perioodil hagejate ülalpidamises ei osalenud. 12.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13. Kostja on välja toonud, et tema igakuine sissetulek on umbes 900 - 1 000 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1-118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Samuti ei ole lapsevanemate sissetulekute ebavõrdsus asjaoluks, mille alusel saaks elatist vähendada alla

§ 101lg 1 määra (2-16-135, p 11.6).

14. Kohus leiab, et lisaks kohtu poolt tuvastatule, et kummagi hageja vajadused on väiksemad kui kehtinud elatise kahekordne miinimummäär, täiendavaid asjaolusid mis põhjendaksid elatise välja mõistmist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra ei esine.

Kostja on tööealine ja täieliku töövõimega, teisi ülalpeetavaid lisaks hagejatele ei ole. Asjaolu, et käesoleval ajal elavad hagejad kostja juures ja hagejate ema ei maksa elatist, ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustust hagejate suhtes asjassepuutuval perioodil. 15. Kostja on välja toonud veel, et peretoetus kummagi lapse eest 60 eurot kuus laekus hagejate emale.

§ 101

lg 5, mis sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, jõustus 01.01.2022. Riigikohus on varem kehtinud seaduse osas selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kuna kohus tuvastas, et laste vajadused olid miinimummäärast väiksemad, peab kohus võimalikuks ka arvesse võtta, et need vajadused olid osaliselt kaetud peretoetusega. 16.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Arvestades hageja I vajadustest 465 eurot ja hageja II vajadustest 535 eurot maha peretoetuse 60 eurot, jääb hageja I vajadusteks 405 eurot ja hageja II vajadusteks 475 eurot kuus, millest jagatuna lapsevanemate vahel võrdselt on kostja osa vastavalt 202,50 eurot ja 237,50 eurot kuus.

1. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi eest alates hagi esitamisest 15.02.2021 kuni 01.11.2021.a. 1 721,22 eurot (14x7,23+8x202,50) ja hageja II kasuks 2 018,72 eurot (14x8,48 + 8x237,50).
2. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses 5 teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele (maksekäsu kiirmenetluse avalduses), et väljamõistetud elatis tuleb kanda N. A.u arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), selgitusega „elatis lastele“.
3. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning osaliselt hagejad võtsid ka nõuded tagasi, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega teineteisele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6