2-21-7841/40
2-21-7841 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7841 Tsiviilasi AS Morrison Invest hagi A. T. ja Kurvi Ehitus OÜ vastu võla 2214,34 euro ja viivise 1063,57 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes või alternatiivselt võlgnevuse, viivise ja leppetrahvi 3500 euro nõudes Tsiviilasja hind 5137,16 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: AS Morrison Invest (registrikood: 10378065;
Tulbi tn 6, Tallinn 10612);
Hageja lepinguline esindaja: Raivo Salumäe (e-post: raivo.salumae@gmail.com);
Kostja I: A. T. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx, e-post: xxxx);
Kostja II: Kurvi Ehitus OÜ (registrikood: 14979625; asukoht Jõekalda, Kaunissaare küla, Anija vald 74309; e-post: kurvi@kurvi.ee);
Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat PirkkaMarja Põldvere (LEADELL Pilv Advokaadibüroo; e-post: pirkkamarja.poldvere@leadell.com).
Asja läbivaatamine 29.03.2022 kohtuistung hageja seadusliku esindaja M. V., lepingulise esindaja Raivo Salumäe, kostja A. T. ning kostjate lepingulise esindaja Pirkka-Marja Põldvere osavõtul RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi.
1 2-21-7841 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate A. T. ja Kurvi Ehitus OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19.08.2020 Kurvi Ehitus OÜ ja hageja äriruumide üürilepingu perioodi 24.08.2020-23.08.2021 kohta.
Esitatud on ka väide, et seinale kinnitatud pistikupesa on eksitav. Üürniku väitel (p 5.) vabastas ta pinna 06.12.2020 ja lõpetas 10.12.2020 e-kirjaga üürilepingu tööstusvoolu puudumise tõttu hoones ilma, et oleks selgitanud väidetud puudust ja selle kõrvaldamise 2 2-21-7841 võimalust üürileandjaga, mis on vastuolus ühepoolse lepingu erakorralise lõpetamise seaduslike tingimustega.
Ühtlasi väitis üürnik, et üürileandja ei saa puudust mõistlikult kõrvaldada, sest terves hoones puudub vajalik vool. Seejuures ei ole vaidlust, kas pistikupesas on vool, vaid kas see on tööstusvool.
Hageja tõendab tööstusvoolu olemasolu ekspert A. A. (Xxxx) 15.04.2021 ja 16.04.2021 kirjadega, milles ta kinnitab, et Juhkentali 11 kinnistul olev 3 faasiline vool tugevusega 3x220V on tööstusvool, kusjuures majas ei ole vahepeal muudatusi tehtud (üürniku väitel ei saagi puudust kõrvaldada). Kui üürnikule konkreetne vool ei sobi, siis on ta olnud ruume üürile võttes ise hooletu ning peab vähemalt hüvitama üürileandjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva kahju.
Summadele lisandub lepingu sätestuste kohaselt käibemaks.
Lisaks on üürnik kohustatud tasuma tema poolt 30.11.2020 SMS-ga tellitud elektritööde kulud vastavalt üürileandja esitanud üürnikule arve nr 20670 summas 199 (sh elektriku väljakutse 45, tunnitasu 90 ha materiaalne 64) eurot, millele lisandub käibemaks.
Samuti on üürnik üürilepingu p 5.5. alusel kohustatud üürilepingu punktide 4.2.8 ha 4.2.9. rikkumisel tasuma omavolilise ehituse eest leppetrahvi ühe kuu üürisumma ulatuses 200 eurot, mille kohta on üürileandja esitanud üürnikule makseteatise nr 1022021L.
Üürilepingu punkti 4.2.8. järgi on üürnik kohustatud üürileandjaga kooskõlastama 3 2-21-7841 kirjalikult või taasesitatavas vormis kõik ehitus- ja remonditööd. Punkti 4.2.9. järgi kuulus kooskõlastamisele ka töö teostaja.
Siis kuuluks veel tasumisele lepingu katkestamisele eelnenud lepingulised kohustused – arve nr 20670, maksekorraldus 1022021L ja 10/31 osas ka arve nr 20647 (kogusummas 553,51eurot) ning vastavad viivised (3.05. seisuga kokku summas 342,01 eurot ja lisaks 14 päeva viivised 4.-17.05. eest summas 38,75 eurot), kusjuures summa on 17.05. seisuga kokku 934,27 eurot. Kokku oleks leppetrahv jm kohustused 4156,27 eurot, mis ületab hagisumma.
Alternatiivselt juhul kui kohus leiab olevat üürilepingu siiski üürniku poolt ühepoolselt erakorraliselt lõpetatud olevat, siis taotleb hageja nõudesumma 3500 eurot ulatuses vastavalt hagiavalduse punktile 11 kostjalt kuni lepingu lõppemiseni lepinguliste maksete väljamõistmist, sh üürilepingu punkti 5.6. ettenähtud leppetrahv.
Märgitud nõuetest (eelkõige nõudest 1.) soovib hageja summas 1200 eurot (kostja I käenduse ulatuses) välja mõista kostjatelt solidaarselt, samuti menetluskulud, ning ülejäänud osas haginõude nõuded kostjalt II.
Asjakohatu on osundus Sulane OÜ 05.01.2021 kirjale, sest kostja II oli üürinud laoruumi, mitte töökoja. Ühtlasi ei ole hageja kostjale II kahju põhjustanud. Kostjate vastusest avaldub, et üürilepingu ülesütlemise alusena esitatud asjaolu ei olnud seotud ruumi üürimisega laoruumina.
Kurvi Ehitus OÜ põhivõlgnevus eelmärgitud summa lisandumisel on 2568,58 eurot.
Hagiavalduses esitatud varasema põhivõlgnevuse (summas 2214,34 €) viivised 4.05.21.12.2021 kokku 232 päeva tasumisega viivitamise eest on määra 0,5% alusel (2214,34x0,005x232) 2568,63 eurot, millele lisanduvad maikuu nõude viivised (maksetähtaeg 5.06.2021) 06.05.-21.12.2021 viivitatud 232 päeva eest (354,24x0,005x230) 407,38 eurot, mis teeb kokku lisandunud viiviste kogusummaks 2976,01 eurot. Varasem hagiavalduses arvestatud viiviste summa oli 1063,57 eurot.
Asjaolu tõttu, et hageja tasaarvestas garantiisumma 400 eurot viivistega, on Kurvi Ehitus OÜ viiviste võlgnevus 21.12.2021 seisuga 3639,58 eurot.
Hageja palub mõista kostjatelt hageja kasuks välja: 5137,16 eurot, millest põhinõue 2568,58 eurot ja viiviste nõue samuti 2568,58 eurot.
Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab olevat üürilepingu siiski üürniku poolt ühepoolselt erakorraliselt lõpetatud olevat, siis taotleb hageja nõudesumma ulatuses vastavalt hagiavalduse punktile 11 kostjalt kuni lepingu lõppemiseni lepinguliste maksete väljamõistmist, sh üürilepingu punkti 5.6. ettenähtud leppetrahv, koos viivistega.
Märgitud nõuetest (eelkõige nõudest 1.) soovib hageja summas 1200 eurot (kostja I käenduse ulatuses) välja mõista kostjatelt solidaarselt, samuti menetluskulud, ning ülejäänud osas haginõude nõuded Kurvi Ehitus OÜ-lt.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE 20. Kostjad ei tunnista hagi. Kostjad märgivad, et 2020. a augustis avaldas Morrison Invest OÜ kinnisvaraportaalis kuulutuse aadressil Juhkentali 11, Tallinn, asuva äriruumi üürile andmiseks. Kuulutusest nähtuvalt oli üüriobjekti kasutusotstarve ladu/tootmine/teenused 5 2-21-7841 ning üüripinnal pidi olema võimalik tarbida tööstusvoolu. Ligipääs tööstusvoolule oli Kurvi Ehitus OÜ jaoks üüripinna valimisel üks peamistest kriteeriumidest.
Viidatud kohtumise juures viibis ka üürniku töötaja H. P..
Puudub vaidlus, et üürileandja on teate kätte saanud. Üürnik on pinna vabastanud 06.12.2020. Kurvi Ehitus OÜ soovis ka võtmeid üle anda, kuid pärast 10.12.2020 teate saamist teatas üürileandja telefoni teel, et leping on tähtajaline, ja keeldus neid vastu võtmast.
Juhkentali tn 11 kinnistu koosneb mitmest hoonekompleksist. Isegi kui mõnes kinnistul asuvas hoones võib tööstusvooluühendus olemas olla, siis hoones nr 3 (mille esimesel korrusel asus ka üürilepingu ese) selline ühendus üürilepingu kehtivuse ajal puudus.
Eeltoodud fakti ei lükka ümber ka hagiavalduse lisana nr 8 esitatud kirjavahetus ekspert A. A..
Kirjavahetuses ei ole täpsustatud, milliseid konkreetseid Juhkentali tn 11 kinnistu hooneid tööstusvooluühenduse olemasolu või puudumise küsimuses silmas peetakse.
Kirjavahetusest saab järeldada, et ekspert vastas talle edastatud lepinguteksti põhjal jaatavalt küsimusele, kas võrgulepingus nr xxxx märgitud tarbimiskohas on tagatud tööstusvool. Sellest asjaolust ei järeldu, et tööstusvoolu tarbimise võimalus oli tagatud mh ka Juhkentali tn 11 hoones nr 3.
2021 aasta aprillis (s.o ligi neli kuud pärast üürisuhete lõppemist) peetud kirjavahetusest ei nähtu ka võrgulepingu sõlmimise hetk ja kehtivuse aeg.
Tööstusvoolu kasutamise võimatust kinnitas kostjatele ka seal elektritöid teinud elektrik.
Hageja on õigesti märkinud, et kostja II tellis 30.11.2020 hagejalt elektritöid sooviga ühendada enda elektriseadmed vooluvõrku ning hageja edastas vastavasisulise töökäsu elektrikule. Kokkulepitud ajal kohale tulnud elektrik R. V. kinnitas kostjale II, et vaatamata üüripinnal eksitava tööstusvoolupistiku olemasolule puudub kogu hoones (st Juhkentali tn 11 hoones nr 3) tööstusvooluühendus.
Kostja II käis enne üürilepingu sõlmimist ruumidega tutvumas ning kontrollis seinal 7 2-21-7841 tööstusvoolustepsli olemasolu. Erinevalt üürikuulutuses hageja poolt avaldatust puudus üüripinnal tööstusvooluvalmidus. Hageja rikkus olulisel määral nii üürilepingust kui seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja viis kostjad eksitusse, esitades üürikuulutuse tekstis eksitavat teavet. Kostja II tühistas hagejaga sõlmitud üürilepingu 10.12.2020 e-kirjaga kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg-ga 1.
Alternatiivselt on kostja II 10.12.2020 avaldust võimalik tõlgendada lepingu erakorralise ülesütlemisena lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu VÕS §-de 196 alusel koostoimes VÕS § 116 lg 2 p-ga 2 ning lg-ga 6. Antud juhul rikkus hageja kohustust (tagada kostjale II ligipääs tööstusvoolule), mis oli kostja II huvi püsimise eelduseks. Üürikuulutuses oli tööstusvoolu olemasolu selgelt avaldatud. Üürilepingu p-s 12.7 kinnitas üürileandja, et oli avaldanud üürnikule lepingueelselt tõeseid andmeid. 2020. aasta novembri lõpus selgus, et see kinnitus ei vasta tõele. Objekti üle vaadanud elektrik kinnitas, et hageja ei saagi tööstusvoolule ligipääsu selles hoones tagada, st hageja ei saa üürilepingut nõuetekohaselt täita (hageja ei ole suuteline ilmnenud puudust mõistlikult kõrvaldama).
Alusetu on ka elektrikuteenuste eest väljastatud arve nr 20670 summas 238,80 eurot.
Elektriku kutsumise vajadus oli tingitud hageja poolt põhjustatud asjaolust, et kostjal II ei olnud võimalik enda seadmeid tööstusvooluvõrku ühendada. Kui üüripinnal oleks olnud tööstusvoolu valmidus olemas, poleks elektriku olnud vaja kutsuda. Kui hageja oleks hiljemalt enne elektrikule töökäsu edastamist teavitanud kostjat II hoones tööstusvoolu puudumisest, oleks kostja II elektriku väljakutsumisest loobunud – selleks puudunuks vajadus. Hageja seda ei teinud. Järelikult on elektriku kutsumisega seotud kulude kandmise kohustus hagejal, mitte kostjal.
Seega, nagu kostja II 30.12.2020 tasaarvestusavalduse p-s 28 selgitas, on hageja nõue põhjendatud maksimaalselt summas 131,61 + 23,40 = 155,01 eurot.
Kostja II on eelnevas punktis nimetatud nõude kehtivalt tasaarvestanud ning tulenevalt VÕS § 197 lg-st 2 on hageja nõue kostja vastu lõppenud. Nimelt oli kostjal II alates üürilepingu lõppemise hetkest õigus nõuda hagejalt tagatisraha tagastamist summas 400 eurot. 30.12.2020 tasaarvestusavalduses (hagiavalduse lisa 7.2, p 29) tasaarvestas poolte rahalised nõuded kattuvas ulatuses ning palus kanda tagatisraha jäägi summas 244,99 eurot kostja II arveldusarvele hiljemalt 05.01.2021. Hageja kostja nõuet ei täitnud ning seega on kostjal II endiselt hageja vastu hüvitisnõue summas 244,99 eurot, millele lisandub viivis üürilepingu p-s 5.2. kokkulepitud määras (0,5% päevas), s.o summas 298,89 eurot (kooskõlas Riigikohtu praktikaga vähendab hageja nõutavat viivisesummat 244,99 euroni).
8 2-21-7841 a. vana WC-pott oli katkine ja kasutuskõlbmatu, mistõttu vahetas kostja II selle välja.
WC-poti asukoht jäi samaks. Kostjal II poleks olnud mingit tahet ega vajadust WC-potti „heast peast“ välja vahetada, kui vana WC-pott oleks olnud kasutuskõlblik; b. üüripinnale ligipääsemiseks kasutatav uks oli katkine ning seda polnud võimalik lukustada, kostja II parandas ukse ära ja paigaldas uue luku; c. laevalgustus oli enne kasutatav üksnes pikendusjuhtme abil, kuid kostja II paigaldas kasutajamugavuse tagamise eesmärgil sinna ka lüliti.
Seega oli eelviidatud tööde näol tegemist üüritud asjal asuvate puuduste likvideerimisega, mille kõrvaldamine oli tegelikult hageja kohustus vastavalt VÕS § 276 lg-le 1 ja §-le 278.
Alternatiivselt on tööde näol tegemist üüritud asjale tehtavate hädavajalike parendustega, millega hagejal oli kohustus nõustuda (VÕS § 285 lg 1). Seega ei ole nende tööde eest leppetrahvinõude esitamine põhjendatud.
Kurvi Ehitus OÜ tasaarvestas Sulane OÜ poolt nõutava leppetrahvi enda tasunõudega tellija vastu, st tegi vastavas ulatuses tasuta tööd. Seega on kostja (Kurvi Ehitus OÜ) nõutud kahju/leppetrahvi Sulane OÜ-le tasunud. Kõnealune viivitus akende paigaldamisel oli põhjustatud asjaolust, et, vastupidiselt hageja poolt üürilepingu sõlmimise eelselt avaldatule, puudus Juhkentali tn 11 hoones nr 3 tööstusvool. Nimelt avastasidki kostjad tööstusvoolu puudumise 2020. aasta detsembris, kui proovisid ühendada üüripinnal olevasse tööstusvoolupistikusse aknavärvi kuivatamiseks kasutatavat puhurit. Kuivõrd puhur tööstusvoolu puudumise tõttu tööle ei hakanud, ei saanudki kostjad enda kohustusi tellija (Sulane OÜ) ees tähtaegselt täita, sest detsembrikuus ei olnud mõeldav kuivamata värviga aknaid objektile paigaldada. Seega eksisteerib selge põhjuslik seos tööstusvoolu puudumise fakti (st hageja kohustute rikkumise) ja nimetatud töödega hilinemise vahel.
Juhul, kui hageja oleks taganud üüripinnal tööstusvoolu olemasolu, ei oleks kostjad akende paigaldamisega hilinenud ning Sulane OÜ ei oleks kostjatele kahjunõuet esitanud.
Seega on kostjatel õigus nõuda hagejatelt nimetatud kahju hüvitamist.
Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et kostja leppetrahvinõue on põhjendatud, tasaarvestab kostja II selle nõude VÕS § 197 lg 1 alusel kattuvas ulatuses enda nõudega hageja vastu.
Isegi mitte-elektrikule on üldiselt teada, et nö tavaline vool (kodudes) on 220V ja tööstusvool on 380V. Seega on kostja hinnangul tegemist üldteada asjaoluga. „Tööstusvoolu“ kui märksõna mõte ongi indikeerida kasutajale, et ruumides on võimalik kasutada tööstuslikke seadmeid, mis täna nõuavad pea eranditult vähemalt 3x380V. Seega
Seda kinnitas üürnikule üürileandja elektrik.
9 2-21-7841 Paralleelselt ja lähtudes lepingueelsete läbirääkimiste üldpõhimõtetest, kinnitavad lisatud tõendid, et üürileandja pidi olema teadlik, et hoones on vaid 3x220V, mis ei võimalda 3x380V pinget ehk tavamõistes tööstusvoolu. Samuti pidi ta olema teadlik, et tema valduses olevate hoonete elektrisüsteemid ei ole veel moderniseeritud ja isegi 3-faasilisus ei taga võimalust kasutada tavamõistes „tööstusvoolu“. Seega oleks üürileandja pidanud seda kõike üürnikule enne lepingu sõlmimist avaldama, aga ei teinud seda.
Üürileandja on oma tegevuses läbivalt pahauskne ja ebamõistlik, mis mh annab aluse lepetrahvi vähendamiseks 0-ni.
Kõike eeltoodut ja hageja 27(28).09.2021 vastuses avaldatut arvestades leiab üürnik (kostja) jätkuvalt, et hageja on oma tegevuses läbivalt pahauskne: a) esiteks avaldas üürileandja eksitavaid andmeid üüriobjekti suhtes; b) teiseks, kui eksitus ilmnes, ei olnud üürileandja nõus üürilepingu lõpetamisega (nagu iga mõistlik üürileandja oleks) ja jätkas kuude kaupa teadvalt alusetute arvete esitamisega, keeldudes samas üüriobjekti võtmeid vastu võtmast; c) kolmandaks, kui üürnik püüdis olukorda mõistlikult lahendada, keeldus hageja igasugusest sisulisest infovahetusest ja teatas „Tulite kirvega kurge püüdma.
Kohtus näeme“; d) seejärel ja neljandaks korraldas üürileandja demonstratiivse „ülevaatuse“ fikseerides kunstlikult väidetavad rikkumised. Üürileandja oli algusest peale nende hädavajalike tööde tegemisest teadnud ja nende arvel omanikuna rikastunud. Ometi pidas „paadunud kohtuskäija“ vajalikuks esitada hagi, et parendustöödega tekitatud „kahju“ leppetrahvina välja nõuda; e) taotlevad kostjad (juhul kui kohus peaks leppetrahvinõude rahuldama – milleks pole alust) leppetrahvi VO S §162 alusel 0-ni vähendamist.
10 2-21-7841 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 41. Hagi hind käesolevas asjas on 5137,16 eurot - põhinõue 2568,58 eurot ja viiviste nõue samuti 2568,58 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab olevat üürilepingu siiski üürniku poolt ühepoolselt erakorraliselt lõpetatud olevat, siis taotleb hageja nõudesumma ulatuses vastavalt hagiavalduse punktile 11 kostjalt kuni lepingu lõppemiseni lepinguliste maksete väljamõistmist, sh üürilepingu punkti 5.6. ettenähtud leppetrahv, koos viivistega.
Märgitud nõuetest (eelkõige nõudest 1.) soovib hageja summas 1200 eurot (kostja I käenduse ulatuses) välja mõista kostjatelt solidaarselt, samuti menetluskulud, ning ülejäänud osas haginõude nõuded Kurvi Ehitus OÜ-lt.
11 2-21-7841 Lepingu p-is 3.3 on sätestatud, et igakuine üüritasu on 200 eurot (edaspidi Üür), millele lisandub käibemaks. Lepingu p-is 3.4 on sätestatud kõrvalkulude tasumise kohustus.
Lepingu p 3.5 kohaselt tuli eelnimetatud rahalised kohustused täita 5. kuupäevaks. Hageja andis äriruumi valduse kostjale üle 24.08.2020. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Hageja märgib, et üürnik on jätnud täitmata üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustuse alates 2020. a detsembrist. Tasumata on järgmised arved:
Kokku: 2 129,78 eurot.
2021. a juunikuu arvet kohtule esitatud ei ole.
Kostjad on seisukohal, et tasumise kohustus puudus, kuna üürileping on kostja II 10.12.2020.a avalduse alusel lõppenud.
Tehingu tühistamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna tühistamise avaldus on jõudnud TsÜS § 98 lg 1 esimene lause tähenduses hagejani TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul (hageja on kostja II e-kirjale vastuseks esitanud omapoolse pretensiooni seoses võlgnevusega ning lisaks on hageja hagis märkinud, et ta ei nõustunud lepingu lõppemisega, mis eeldab, et hageja on lõpetamise avaldusega tutvunud). Tehingu tühistamiseks peavad olema aga täidetud ka materiaalsed eeldused, sest üksnes juhul, kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lause järgi algusest peale kehtetu ning seda sõltumata vastaspoole vastuvaidlemisest (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 35).
Kostjad leiavad, et leping on tühistatud eksimuse tõttu. Tehingu saab TsÜS § 92 lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste tuvastamisel:
Eksimus on TsÜS § 92 lg 1 järgi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja märkis üürikuulutuses (tlk 62-63), et üheks üürieseme lisaväärtuseks on tööstusvoolu olemasolu.
Kuulutuses pole märget selle kohta, millise tööstusvooluga on tegu. Menetluses on pooled 12 2-21-7841 ja kohus jõudnud arusaamale, et nii 3x380V kui ka 3x220V on tööstusvool (vt tlk 20 pöördel kuni 21 – A. A.i kirjavahetus; tlk 93-100 – foorumivestlused), kuid esimese puhul on tegemist n.ö tänapäevase tööstusvooluga ning teine on n.ö nõukogudeaegne/veneaegne tööstusvool, mis tänapäevaste elektriseadmete puhul enam kasutust ei leia. Kohus on seisukohal, et hageja ei eksitanud kostjat II üürikuulutuses märgitud teabega. Lepingu ese oli varustatud tööstusvooluga, kuid tegemist ei olnud tänapäeva standarditele vastava tööstusvooluga. Kuulutuse fotodelt nähtub, et üürilepingu eseme puhul on tegemist väga vana ruumiga, kus paiknes mh veneaegne elektrikilp. Kuulutuses on info, et ruum on remontivajav. Kostja II on kinnitanud, et käis enne üürilepingu sõlmimist ruumidega tutvumas ning kontrollis seinal tööstusvoolustepsli olemasolu. Seega pidi kostja I nägema, milline on ruumide seisukord ning pidanuks sellest järeldama, et ruumides paiknev tehnovõrgustki ei pruugi olla tänapäevane. Kohus märgib, et tööstusvoolustepsli olemasolu ei anna alust eeldada, et tegemist on tingimata 3x380V tööstusvooluga.
Arvestades ruumide seisukorda ja vanust, ei saanud kohtu hinnangul kostjal II tekkida ettekujutust, et ruumis on kaasaegsetele standarditele vastav tööstusvool.
Tehingu tühistamiseks peab eksimus TsÜS § 92 lg 3 järgi olema oluline. Tehing on TsÜS § 92 lg 2 järgi tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kostjad tegutsesid akende restaureerimise ja viimistlemisega. Kostjad kasutasid ruumi ca 3 kuud (augusti lõpp kuni novembri lõpp – detsembri algus) enne, kui leidsid, et ruumis puudub neile vajalik tööstusvool. Vastav asjaolu ilmnes tööstusliku puhuri soetamise järgselt, enne seda teostati töid 3 korda nõrgema puhuriga. Isegi, kui pidada 3x380V tööstusvoolu asemel 3x220V tööstusvoolu olemasolu eksimuseks, ei ole tegemist olulise eksimusega.
Vastava tööstusvoolu puudumine ei välistanud ruumide otstarbelist kasutamist, vaid muutis selle üksnes mõnevõrra ebaotstarbekamaks.
Kuivõrd kohtu hinnangul puudus oluline eksimus, ei analüüsi kohus ülejäänud tehingu tühistamise eeldusi. Seega ei ole kostjad tehingut kehtivalt tühistanud.
Üürilepingu p-s 12.7 kinnitas üürileandja, et oli avaldanud üürnikule lepingueelselt tõeseid andmeid. 2020. aasta novembri lõpus selgus, et see kinnitus ei vasta tõele. Objekti üle vaadanud elektrik kinnitas, et hageja ei saagi tööstusvoolule ligipääsu selles hoones tagada, st hageja ei saa üürilepingut nõuetekohaselt täita. Kohus leiab, et ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata, kuivõrd ülesütlemisavaldus ei ole hagejale saadetud lepingu p-s 10.2 ja 10.3 sätestatud korras.
Kohus on ülal leidnud, et ruumides oli tööstusvool tagatud, kuid tegemist polnud tänapäevastele standarditele vastava tööstusvooluga. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja oleks rikkunud kohustust tagada juurdepääs tööstusvoolule. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et ligipääs tööstusvoolule oli kostja II huvi püsimise eelduseks. Kostjad on märkinud, et tegutsesid akende restaureerimise ja viimistlemisega.
Kohtu hinnangul puudub alus eeldada, et nimetatud tegevusvaldkonnas on tööstusvoolu olemasolu tingimata vältimatu eeldus. Kostjad kasutasid ruumi ca 3 kuud (augusti lõpp 13 2-21-7841 kuni novembri lõpp – detsembri algus) enne, kui leidsid, et ruumis puudub neile vajalik tööstusvool. Ka eeltoodu kinnitab, et tööstusvoolu olemasolu ei olnud kostjatele ruumide puhul sedavõrd oluline – vastupidisel juhul oleks sellega seonduv problemaatika üles kerkinud koheselt pärast ruumide valduse saamist. Lisaks tuleb märkida, et pooled on allkirjastanud lepingu, mille p 2.5 sätestas ruumide kasutuse laoruumi otstarbena (puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjatele andnud lepingu p-is 2.5 sätestatud vormis nõusoleku kasutada ruume muul otstarbel). Puudub mistahes põhjendus, miks peab laoruumis tingimata olema tagatud tööstusvool. Seega leiab kohus, et lepingut ei ole erakorraliselt üles öeldud, kuivõrd ei esine ülesütlemise materiaalset alust.
Lisaks ei ole kostjad seonduvalt tööstusvoolu väidetava puudumisega enne lepingu lõpetamise tahteavalduse tegemist hageja poole pöördunud ega palunud vastavat puudust kõrvaldada (VÕS § 196 lg 1 ls 1; üürilepingu p 8.2). Käesolevas asjas ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid (VÕS § 116 lg 2 p-d 2–4), mis annaks aluse asuda seisukohale, et täiendava tähtaja määramine ei olnud vajalik. Tõendamata on väited, et kostjale II vajamineva 3x380V tööstusvoolu paigaldamine oleks olnud välistatud tehnilistel või hagejatest tulenevatel põhjustel.
Asjakohatud on kostjate väited, et nad andsid (või püüdsid anda) ruumide valduse hagejale üle juba 2020. a detsembri esimeses pooles. See, kas kostjad ruumi valdasid või mitte, ei oma mõju lepingu kehtivusele või sellest tulenevatele rahalistele kohustustele.
See, kas kostjad kommunaalteenuseid tarbisid või mitte, ei ole oluline, kuna kommunaalkulude arved on esitatud peamiselt fikseeritud summana, vee ja elektri osas vastavalt tarbimisele (lepingu p 3.4).
14 2-21-7841 Kostja II ei vaidle, et aktis nimetatud tööd on tehtud, kuid kostjad leiavad, et tegemist oli töödega VÕS § 276 lg 1 ja § 278 või § 285 lg 1 mõistes ning leppetrahvi nõuda ei saaks.
Kohus kostjatega ei nõustu. Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud tööd oleks olnud tingitud asjaolust, et üürilepingu ese ei vastanud kasutamiseks sobivale seisundile. Ruumi vastuvõtmise aktis on kostjad kinnitanud, et ruumide osas pretensioone ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejat väidetavate kasutamise takistuste osas teavitanud ja/või palunud vastavad puudused kõrvaldada (VÕS § 278). Isegi, kui oleks tegemist kasutamist takistavate puudustega, ei tähenda, et neid võiks kõrvaldada ilma hageja teadmise või kooskõlastuseta. Kostjate viidatud VÕS § 285 lg 1 sätestab selgelt, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Samasugune põhimõte oli sätestatud ülalviidatud lepingupunktis 4.2.8. Seega on leppetrahvinõue summas 200 eurot põhjendatud.
Kostjate leppetrahvi vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et leppetrahv oleks ebamõistlikult suur (200 eurot leppetrahv vs rikkumisega tekitatud kahju). Kohus on leidnud, et kostja II poolt tehtud tööd ei ole käsitletavad puuduste kõrvaldamisena.
Kostja I vastutab lepingu p 5.18 alusel kostjaga II solidaarselt 1200 euro ulatuses, ülejäänud osas tuleb võlgnevus välja mõista kostjalt II.
Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et leping 10.12.2020 avalduse tulemusel ei lõppenud, on 30.12.2020 tasaarvestus alusetu ning tagajärjetu.
Kostja II on viidatud avalduses ning ka kohtule esitatud menetlusdokumentides (vt nt tlk 77 pöördel kuni 80) viidanud oma võimalikule kahjunõudele (seoses Sulane OÜ-le tehtud töövõtuga), kuid ei ole nimetatud nõuet selgesõnaliselt maksma pannud (tasaarvestuse vastuväite või vastuhagi näol). Kostjad on 06.09.2021 menetlusdokumendi p-is 46 märkinud, et: „Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et kostja leppetrahvinõue on põhjendatud, tasaarvestab kostja II selle nõude VÕS § 197 lg 1 alusel kattuvas ulatuses enda nõudega hageja vastu (vt käesoleva menetlusdokumendi p 27)“. Viidatud menetlusdokumendi p-is 27 ei sisaldu ühtegi nõuet, mida kostjad oleks saanud tasaarvestada. Kostjate viidet ei ole võimalik seostada ka väidetava kahjunõudega. Seega ei puuduta kohus nimetatud nõude ja tasaarvestusega seonduvat.
10.02.2020 e-kirjas (tlk 11 pöördel) on kostja palunud hagejal arve nr 20647 ümber teha, arvestades sellest maha tagatisraha. Kohus märgib, et nimetatud kostja palvet ei ole võimalik käsitleda tasaarvestusavaldusena, kuivõrd leping ei olnud selleks hetkeks lõppenud ning kostjal II ei olnud seega hageja vastu tagatisraha tagastamise nõuet (VÕS § 308 lg 3).
Menetluskulude jaotus 58. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesoleval juhul on otsus tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 59. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
16 2-21-7841 60. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 17