Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-123414 Tsiviilasi N. M. T. hagi

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt ei ela K. T. (kostja) alates 10.07.2021 koos oma lapsega N. M. T. (hageja) ning alates sellest ajast kannab lapsega seotud kulusid A. A. (hageja seaduslik esindaja) üksi. Kostja on teadlik lapse vajadustest, eriti nendest, mis puudutavad kulutuste kandmist lapse tervishoiule. Laps käib regulaarselt silmaravil Xxxx ning septembris 2021 pannakse lapsele breketid, mille kulu ravimiplaani järgi on 4 000 eurot 4 aasta peale. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 805 eurot, s.h: eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 250 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 02.08.2021 miinimumsummas. 18.02.2022 esitatud dokumendis kinnitas hageja, et on nõus sellega, et kohus määrab hagejale elatise alates 01.01.2022 kehtivas miinimummääras. 2 Kostja vastus A. A. ja kostja on sõlminud kokkuleppe, millega A. A. on võtnud üle hageja ülalpidamise kohustuse. A. A. on saanud kostja käest 20.11.2015 kinnituskirja alusel 48 300 eurot ja lubanud, et seda arvestades ta hageja eest elatist ei nõua. Seetõttu on kostja vastu esitatud hagiavaldus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti on kostja seisukohal, et lapsele kulutusi tehes ei konsulteeri A. A. kostjaga ja mõistlikud lapse põhjendatud vajadused ei ole 805 eurot kuus. Kostja vaidleb sellele tervikuna ja täielikult vastu. Ka kooselu ajal ei olnud lapse vajadused sellised vaid jäid reeglina vahemikku 300 kuni 410 eurot sõltuvalt kuus ja aasta ajast koos planeerimatute kulutustega tervikuna kokku. Suvel olid kulud väiksemad ja talvel vastavalt koolikohustustele, hobidele ja riietele suuremad. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et A. A. käsutuses on riiklikud peretoetused vähemasti 60 euroses määras. Kostjal puudub võimalus maksta elatist 292 eurot kuus, sest tema sissetulek on A OÜst 586 eurot kuus. Pärast kooselu purunemist elab kostja koos oma vanematega ning suurem osa vahendeid, kuulub tal enese elatamisele. Niisamuti on kostjal täiendavad finantskohustused, mida ta peab teenindama. Seega igal juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimum määra vastavalt PKS § 102 lg 1 ja 2. Samuti, kuna A. A. sissetulek on ca 3 korda suurem kostja sissetulekust, siis selles osas peab proportsionaalselt A. A. osalema enam ühise lapse üleval pidamises. Käesoleval juhul esineb seega alus kõrvale kalduda ülalpidamise kulude võrdsuse põhimõttest vanemate puhul. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 3 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A. A.. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
6. Käesoleval juhul on kostja oma vastuväidetes välja toonud, et hageja seaduslik esindaja A. A. on saanud kostja käest 20.11.2015 kinnituskirja alusel hageja ülalpidamiseks 48 300 eurot. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja allkirjastanud 20.11.2015 dokumendi, milles on märkinud, et on saanud K. T. käest 48 300 eurot ning selle summa ulatuses ei nõua ta tema käest alimente (dtl 74). A. A. on menetluses 4 märkinud, et on olnud kindel, et kokkuleppe sõlmimine ei oma mingit õiguslikku tähendust ning see on sõlmitud nii vaimse kui ka füüsilise ähvardamise teel. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe aga ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. 20.11.2015 kinnituskirjast võib järeldada, et hageja vanemad leppisid kokku elatise maksmises muul viisil. Samas asub kohus seisukohale, et elatist ega selle suurust ei mõjuta iseenesest asjaolu, kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses. Kohus leiab, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Vanemate kokkulepe jääb küll vanemate vahel kehtima ka pärast lapse kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-35-17, 2-186499). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaatamata võimalikule vanemate kokkuleppele, on hagejal õigus alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest elatist kostjalt nõuda. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut kokkuleppe sõlmimise võimalikele asjaoludele (s.h allkirjastamist võimaliku ähvardamise teel), kuna käesoleval juhul ei nõua hageja elatist tagasiulatuvalt. Kohus jääb seisukohale, et vanemate eelnev kokkulepe ei takista hagejal elatist edasiulatuvalt nõuda ning kostjal on õigus nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi.
7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses, s.o kuni 31.12.2021 summas 292 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. 5 Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku keskmiselt 805 eurot, s.h: eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 250 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot. Kuna kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas. 7.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 50 eurot ning selgitanud, et eluasemekulud koosnevad igakuisetest kommunaalkuludest, mis sõltuvalt hooajast (suve- ja talvehooaeg) on vahemikus 100 kuni 180 eurot kuus. Samuti on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hageja elab koos seadusliku esindaja kahekesi aadressil Xxxx. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohtu hinnangul on 50 eurot arvestades hageja selgitustega ka eluliselt usutav ja mõistlik. 7.2 Hageja on välja toonud kulutused toidule summas 150 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on 150 eurot igakuiselt mõistlik ja vajalik kulu. 7.3 Hageja on välja toonud kulutused transpordile summas 25 eurot ning selgitanud, et hageja õpib kesklinnas Tallinna Xxxx ning kooli ja koolist tagasi transportimiseks kasutab hageja esindaja sõidukit. Kohus peab usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Kohus asub seega seisukohale, et 25 eurot transpordikuludele on põhjendatud ja vajalik. 7.4 Hageja on välja toonud sidekulud 10 euro ulatuses. Kostja on välja toonud, et tasub ise vastavaid kulusid ja on esitanud selle kohta 3 arvet perioodi eest august 2021 kuni oktoober 2021 (dtl 125-131). Kohtu hinnangul on sidekulud arvestades lapse vanust vajalikud ja põhjendatud 10 euro ulatuses. Kohus selgitab, et elatise välja mõistmise korral puudub kostjal kohustus täiendavalt hageja sidekulusid tasuda ning juba tasutud sidekulud on võimalik elatisega tasaarvestada. 7.5 Hageja on välja toonud tervishoiukulud summas 250 eurot. Hageja on selgitanud, et 23.09.2021 alustati hagejal breketiravi ning ravimplaani kohaselt kestab hageja ravi kuni 3 aastat ning maksab ligikaudu 4 000 eurot. Samuti kannab hageja ööläätsi, mis võimaldavad hageja silmanägemisel püsida stabiilsena. Läätsede peale kuulub iga aastaselt 500 eurot, millele lisanduvad visiidid arstile Riiga iga 4-6 kuu tagant (ööläätsed on kirjutatud välja 2019 aastal Riias asuvas Xxxx, kuna Eestis ööläätsi osta ei ole võimalik). Samuti on hageja selgitanud, et lisaks ravile vajab hageja pidevalt prillide vahetamist. Jaanuaris on hageja esindaja kulutanud hageja prillide ja spetsiaalsete ujumisprillide peale järgnevad summad: 6 20.01.2022 tellimus nr 2201392 O OÜ klaasid ja prilliraam, kokku 197,20 eurot; 20.01.2022 tellimus nr 2201386 O OÜ ujumisprillid CS 12004L1 RX, kokku 147,60 eurot. See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa iseenesest breketiravi, prille ja ööläätsesid pidada ebavajalikuks. Alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest (s.o 02.08.2021) kuni lapse täiskasvanuks saamiseni (s.o xxxx), on aega ca 70 kuud. Seega, kui arvestada breketite kuluga 4000 eurot ning maksimaalselt läätsede kuluga kuni hageja täiskasvanuks saamiseni 3000 eurot (s.o 500 eurot x ca 6 aastaga), siis teeb see igakuiseks kuluks ca 100 eurot (7000/70). Samas ei ole hageja teinud eluliselt usutavaks, et ööläätsi tuleks kanda kuni hageja täisealiseks saamiseni või et seda ei saaks teha odavamalt. Arvestades aga ka hageja prillide vajadusega ning aegajalt muude ravimite vajadusega, siis asub kohus seisukohale, et tervishoiukulud on antud juhul põhjendatud 70 eurot ulatuses. 7.6 Hageja on välja toonud kulutused hügieenitarvetele summas 20 eurot. Nimetatud kulu ja selle suuruse osas kostjal vastuväited puudusid. Ka kohtu hinnangul on nimetatud kulu usutav ja selle suurus mõistlik. 7.7 Hageja on välja toonud koolikohustuse kulu summas 150 eurot ning on täiendavalt selgitanud, et nimetatud kulu koosneb koolis käimisega seotud mõistlikest kuludest ning lisaks ka kulust hageja igakuistele huviringidele. Arvestades hageja vanusega on usutav, et kulud tekivad ka seoses koolis käimisega. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, iga aastased pildistamised jms. Ka huviringides käimist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks. Igasugune arendav või sportlik tegevus on lastele kasulik. Hagejal on samas võimalus valida, millistes huviringides ja millise hinna eest käia. Samuti kestavad huviringid eelduslikult ainult teatud aja aastast (nt septembrist kuni maini). Kohus peab seega mõistlikuks koolikohustuse kuluks (sh huviringid) 100 eurot. 7.8 Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Koolieas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohus seisukohal, et igakuiselt ei ole vajalik riideid ega jalanõusid osta ning samuti saab valida millisest kauplusest ja millise hinnaga garderoobikaupasid osta. Kohus peab põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks kokku 80 eurot. 7.9 Hageja poolt hagis märgitud kulusid võib seega põhjendatuks pidada 505 euro ulatuses. Samas asub kohus seisukohale, et lisaks hageja poolt hagis märgitud kuludele võib aegajalt tekkida ka muid kulutusi, s.h kulud meelelahutusele, sünnipäevadele, taskurahale, majapidamistarvetele jms. Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt 550 eurole, millest kostja osa moodustab 275 eurot. 7 7.10 Kostja on viidanud oma vastuväidetes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada kostja igakuiseid kulutusi üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks hageja kulutusi mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust.
8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et tema sissetulekuks on töötasu summas 586 eurot kuus A OÜ-st ning ta on saanud ka muud juhuslikku sissetulekut vanametalli ja kasutatud asjade müügist või/ja vahendamisest, kuid see ei ole kostja seisukohalt märkimisväärne. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt on perioodil 2021 jaanuar kuni juuli kostjale laekunud töötasu igakuiselt 630,19 eurot ning augustis 630,18 eurot (dtl 81). Kostja on esitanud kohtule ka oma pangakonto väljavõtte perioodi eest 01.05.2021 kuni 18.11.2021 (dtl 117-125). Väljavõtte kohaselt on nimetatud perioodil sissetulekuid kostjal olnud summas 9101,61 eurot, so ca 1400 eurot kuus (9101,61/ 6,5 kuuga). Sissetulekud koosnevad m.h töötasust, erinevatest sissemaksetest ja ka kolmandate isikute poolt laekunud maksetest. Samuti on kostja juhatuse liige ja osanik (osamaks 2500 eurot) A OÜ-s (dtl 134) ning kostjale kuulub xxxx reg, numbriga xxxx (dtl 137-140). Igakuised kulud on kostja välja toonud ca 540 eurot ulatuses, s.h kulud toidule ca 200 eurot (osa tasuvad vanemad), kulud transpordile ca 200 eurot, side- ja teleteenuskulud ca 100 eurot ning kulutused tervishoiule 40 eurot. Nimetatud kuludele lisandub elatis hagejale kuni 167,50 eurot. Kostjal on ka finantskohustused I AS-e (laenu jääk ilma intressita 2633,76 eurot ja koos intressiga 4277,72 eurot); televiisori järelmaks AS L (jääk 1070,58 eurot) ning võlg sugulasele T. T.le, mille jääk on 6900 eurot. Kuigi osaliselt on nimetatud kulud eluliselt usutavad, siis ei ole kostja tõendanud oma kulude suurust transpordile, sideja teleteenustele ega ka finantskohustustele. Kohus asub seisukohale, et väljatoodud kulutuste osas on kostjal võimalus ka kokku hoida, nt vähendada oma side- ja teleteenuste kulusid. Samuti on finantskohustuste võtmine olnud kostja vabatahtlik valik. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu ega varatu ning kostja igakuine sissetulek on kohtu hinnangul piisav, et hagejale elatist miinimummääras tasuda ning oma igakuiseid kulusid on võimalik kostjal vähendada. Samuti märgib kohus, et laenude olemasolu ei vabasta elatise tasumise 8 kohustusest. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
9. Oma vastuses hagile on kostja märkinud, et käesoleval juhul esineb alus kõrvale kalduda ülalpidamise kulude võrdsuse põhimõttest vanemate puhul, sest hageja seadusliku esindaja A. A. sissetulek on tunduvalt suurem kui on seda kostja sissetulek. Kohus selgitab, et mõlemad vanemad on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu praktika kohaselt võiks vanemate varaline ebavõrdus olla aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-135, p 11.6). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et kostjal puudub võimalus saada sissetulekut ulatuses, mis tagaks hagejale vähemalt seadusjärgses ulatuses elatise maksmise. Seetõttu ei saa asuda ka kaaluma vanemate sissetuleku või muu varalise võimekuse omavahelist proportsiooni ning seda, kas kaalutu alusel võiks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul alust elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks.
10. Kostja on palunud arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale laekub lastetoetus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus asub seisukohale, et ka kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab arvestada lastetoetusega, kuna lastetoetus on ettenähtud tagamaks hageja osaliste kulude hüvitamine. 9 Kohus asub seisukohale, et alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest, s.o 02.08.2021 kuni 31.12.2021 on seega põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 1233,17 eurot (245 eurot ühes kuus, s.o 275 eurot – ½ lapsetoetusest) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus- nimetatust on juba maha arvestatud ½ lapsetoetust). Alates 01.04.2022 on põhjendatud aga kostjalt välja mõista elatis summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).
11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 02.08.2021 kuni 31.12.2021 summas 1233,17 eurot (s.o 245 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) tuleb kostjalt välja mõista elatis 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
12. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
13. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu esimeseks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h perioodil 31.08.2021 kuni 02.04.2022 tasutud 1598,59 eurot. Nimelt on kostja tasunud 31.08.2021 elatist summas 193 eurot (dtl 76), 01.09.2021 summas 193 eurot (dtl 78), 01.10.2021 summas 167,50 eurot (dtl 123, rida 200), 01.11.2011 summas 167,50 eurot (dtl 124, rida 253), 03.12.2021 summas 167,50 eurot (dtl 286), 07.01.2022 summas 167,50 eurot (dtl 288), 03.02.2022 summas 167,50 eurot (dtl 290), 02.03.2022 summas 167,50 eurot (dtl 292), 02.04.2022 summas 167,50 eurot (dtl 294). Lisaks on kostja tasunud hageja telefoniarved perioodi eest august 2021 kuni oktoober 2021 kokku summas 40,09 eurot (dtl 125-131; kohus arvestab kulusid seoses numbriga 56824500).
14. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise 10 korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11