Obsah (11)
§ 436§ 405§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 172§ 175§ 177§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-122005 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA
) § 376 lg 4 p 2 alusel üksnes eelloetletud leppetrahvide eemaldamisest hagi esemest. Hageja toob välja, et seega on käesoleva hagimenetluse hagi hinnaks koos kõrvalnõudega 1340 eurot. Kohus lõpetas 16.03.2022 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas osaliselt menetluse, s.o osaühing EUROPARK ESTONIA nõudes mõista V. A.ilt välja põhivõlgnevus 60 eurot, mille aluseks olid 24.12.2019 sõidukile xxxx väljastatud leppetrahvist (leppetrahvi number 1382412191227476, maksetähtaeg 07.01.2020) ja 09.12.2019 sõidukile xxxx väljastatud leppetrahvist (leppetrahvi number 1380912191849547, maksetähtaeg 23.12.2019) tulenevad võlgnevused. Selguse huvides märkis kohus nimetatud kohtumääruses, et käesoleva tsiviilasja raames menetleb kohus edaspidi hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse summas 1330 eurot ja sissenõudmiskulu summas 10 eurot nõudes. Kohtu põhjendused 5. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Käesoleva asja hind on 1 340 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses
§ 405lg 1 alusel.
7. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 06.08.2018 kell 17:29 Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn parkimisalale ning 05.04.2019 kell 12:08, 11.04.2019 kell 09:23, 30.04.2019 kell 18:51, 06.05.2019 kell 21:46 ja 29.05.2019 kell 16:55 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavatel parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes (dtl 515-552); sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 13.03.2019 kell 14:46 Mahtra 29, McDonalds
(1394)parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (dtl 572-579); sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 28.05.2019 kell 19:12, 10.07.2019 kell 20:44 ja 04.12.2019 kell 16:04 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavale parkimisalale 5 parkimistingimusi rikkudes (dtl 580-609); sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 13.06.2019 kell 09:49, 04.07.2019 kell 10:12, 06.07.2019 kell 17:28, 04.11.2019 kell 10:37, 05.11.2019 kell 11:03 ja 06.11.2019 kell 14:17 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (dtl 610-678); sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 19.06.2019 kell 21:19, 12.09.2019 kell 19:09, 08.11.2019 kell 14:28, 10.11.2019 kell 17:12, 11.11.2019 kell 19:03, 22.12.2019 kell 12:55, 16.01.2020 kell 21:04, 21.01.2020 kell 20:49, 24.01.2020 kell 19:11, 27.01.2020 kell 21:37 ja 19.02.2020 kell 10:30, Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (dtl 679-778); sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 09.08.2019 kell 09:47 ja 10.08.2019 kell 19:15 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (dtl 779-794), sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 21.10.2019 kell 13:58 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (dtl 795-803); sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 05.02.2020 kell 16:33, 26.02.2020 kell 16:49, 18.03.2020 kell 09:27, 10.05.2020 kell 17:23, 12.05.2020 kell 16:11, 11.06.2020 kell 11:29, 19.06.2020 kell 08:38, 21.06.2020 kell 19:51, 25.06.2020 kell 13:52, 26.06.2020 kell 18:49, 28.06.2020 kell 19:35, 01.07.2020 kell 19:22 ja 08.07.2020 kell 10:09 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (dtl 817-929); sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 12.05.2020 kell 13:54 ja 01.07.2020 kell 16:41 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (dtl 930-949). Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud sõidukid olid eelnimetatud kuupäevadel eeltoodud parkimisaladele pargitud. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud parkimisalades opereerib parkimist hageja, sõiduki parkimisel rikuti parkimistingimusi, hageja on eelnimetatud kuupäevadel paigaldanud parkimistingimuste rikkumise tõttu sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõuded ning parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.
- Kostja on esitanud hagile vastuväited, mille kohaselt tegeles kostja sõidukite ostu, müügi ja rentimisega, mistõttu ei vastuta kostja tema hinnangul osaliselt leppetrahvide tasumise eest. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostja oli hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks olevate leppetrahvide vormistamise ajal sõidukite registreerimismärkidega xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx omanik/vastutav kasutaja ja kas hageja vastustab hagi aluseks olevate leppetrahvide tasumata jätmiste eest.
- Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).
- Kostja on esitanud 05.12.2019 sõlmitud müügilepingu sõiduki registreerimisnumbriga xxxx võõrandamise kohta (dtl 993). Hageja on seetõttu loobunud kostja vastu esitatud nõudest, mille aluseks on 09.12.2019 kell 18:49 Tartu mnt 1,Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes pargitud sõidukile registreerimisnumbriga xxxx vormistatud leppetrahv. Kostja on esitanud 27.05.2019 sõlmitud müügilepingu sõiduki registreerimisnumbriga xxxx võõrandamise kohta (dtl 992). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevalt on hageja nõude aluseks 13.03.2019 kell 14:46 Mahtra 29, McDonalds
(1394)parkimisalale parkimistingimusi rikkudes pargitud sõidukile registreerimisnumbriga xxxx vormistatud leppetrahv, ei tõenda kostja poolt 27.05.2019 sõlmitud müügileping seda, et kostja ei olnud 13.03.2019 kuupäeval sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja. Kostja on esitanud 22.04.2019 sõlmitud müügilepingu sõiduki 6 registreerimisnumbriga xxxx võõrandamise kohta (dtl 994). Hageja on seetõttu loobunud kostja vastu esitatud nõudest, mille aluseks on 24.12.2019 kell 12:27 Tartu mnt 1, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes pargitud sõidukile registreerimisnumbriga xxxx vormistatud leppetrahv. Kostja on esitanud 07.12.2019 sõlmitud müügilepingu sõiduki registreerimisnumbriga xxxx võõrandamise kohta (dtl 995). Kuivõrd kostja ei ole nimetatud müügilepingu pooleks, ei pea kohus kostja poolt esitatud nimetatud müügilepingut asjakohaseks. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud müügilepingu alusel tuvastada, et kostja ei olnud sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja käesolevas asjas vaidluse all olevate leppetrahvide vormistamise seisuga, s.o kuupäevadel 05.02.2020, 26.02.2020, 18.03.2020, 10.05.2020, 12.05.2020, 11.06.2020, 19.06.2020, 21.06.2020, 25.06.2020, 26.06.2020, 28.06.2020, 01.07.2020 ja 08.07.
- Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2016 otsusest nr 3-2-1-3-16 p 11 tulenevalt, kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium 25.01.2017 otsuses nr 3-2-14-68-16 p-s 31 jõudnud seisukohale, et sõiduki juhiks ja lepingupooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Kostja väited, et seoses sõidukite ostmise, müümise ja rentimisega tegelemisega võisid olla sõidukid käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate leppetrahvide väljastamise ajal kellegi teise kasutuses või omandis, ei ole tõendatud. Kostja on käesolevas tsiviilasjas esitanud sõidukite müügilepingud, millest tulenevalt on hageja loobunud ja kohus on lõpetanud menetluse kostja vastu esitatud nõudest osas, mis tulenevad 09.12.2019 kell 18:49 Tartu mnt 1,Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes pargitud sõidukile registreerimisnumbriga xxxx vormistatud leppetrahvi ja 24.12.2019 kell 12:27 Tartu mnt 1, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes pargitud sõidukile registreerimisnumbriga xxxx vormistatud leppetrahvi mittetasumisest. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et ülejäänud osas, s.o käesoleva kohtuotsuse punktis 7 välja toodud sõidukite ja väljatoodud kuupäevade ja kellaaegade osas saab asuda seisukohale, et kostja kasutas nimetatud sõidukeid viimati nimetatud kohtuotsuse punktis väljatoodud parkimisaladele parkides. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et leppetrahvide tegemise ajal ei kasutanud sõidukeid sõiduauto omanik. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et vaidluse all olevate leppetrahvide väljastamise ajal oli kostja volitanud oma sõidukit teis(t)ele isiku(te)le kasutamiseks või olid sõidukid kellegi teise omandis.
- VÕS § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja poolt opereeritavate parklate sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad 7 tingimusi sõiduki parkimiseks ning tüüptingimustes on hageja avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib sõiduki hageja poolt opereeritavasse parklasse. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et nii Maxima, Smuuli 9 parkimisalal, Tartu mnt 1, Tallinn parkimisalal kui ka Mahtra 29, McDonalds parkimisalal oli kergelt märgatavalt esitatud teave parkimistingimuste kohta, sh on parkimisaladele paigutatud liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja parkimisalal parkimiseks on kehtestatud tingimused (dtl 950-964). Kohus leiab, et sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et sisenedes sõidukiga hageja hallatavatesse parklatesse, mille sissesõidul ja parkimisalal asuvad erinevad liiklus- ja teavitusmärgid, kus on viited parkimisalale sisenemise ja seal kehtivate tingimuste kohta ning infotahvel parklas kehtivate parkimistingimuste kohta, mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, samuti mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on kostja sõlminud hagejaga lepingu parkimistingimustes ette antud tingimustel. Kohtule esitatud fotodega loeb kohus käesoleval juhtumil tuvastatuks asjaolu, et hageja poolt opereeritavates parklates olid selgelt nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasumise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hageja esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõenditega loeb kohus parkimislepingud sõlmituks. Kohus viitab ka Riigikohtu seisukohale, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7510, p 14).
- Hageja parkimistingimuste kohaselt peab hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkides olema sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaart, parkimisautomaadist ostetud parkimispilet, fikseeritud mobiilne parkimine või muul moel fikseeritud parkimise aja algus. Hagi kohaselt selgus kontrollimise käigus, et kostjale kuuluv sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna kõikidel kordadel ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, ei olnud parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega muul moel parkimise algus fikseeritud ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Eeltoodust tulenevalt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxxx 06.08.2018 kell 17:29 Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn parkimisalale ning 05.04.2019 kell 12:08, 11.04.2019 kell 09:23, 30.04.2019 kell 18:51, 06.05.2019 kell 21:46 ja 29.05.2019 kell 16:55 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, sõiduk numbrimärgiga xxxx 13.03.2019 kell 14:46 Mahtra 29, McDonalds
(1394)parkimisalale, sõiduk numbrimärgiga xxxx 28.05.2019 kell 19:12, 10.07.2019 kell 20:44 ja 04.12.2019 kell 16:04 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, sõiduk numbrimärgiga xxxx 13.06.2019 kell 09:49, 04.07.2019 kell 10:12, 06.07.2019 kell 17:28, 04.11.2019 kell 10:37, 05.11.2019 kell 11:03 ja 06.11.2019 kell 14:17 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, sõiduk numbrimärgiga xxxx 19.06.2019 kell 21:19, 12.09.2019 kell 19:09, 08.11.2019 kell 14:28, 10.11.2019 kell 17:12, 11.11.2019 kell 19:03, 22.12.2019 kell 12:55, 16.01.2020 kell 21:04, 21.01.2020 kell 20:49, 24.01.2020 kell 19:11, 27.01.2020 kell 21:37 ja 19.02.2020 kell 10:30 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, sõiduk numbrimärgiga xxxx 09.08.2019 kell 09:47 ja 10.08.2019 kell 19:15 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, sõiduk numbrimärgiga xxxx 21.10.2019 kell 13:58 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, sõiduk numbrimärgiga xxxx 05.02.2020 kell 16:33, 26.02.2020 kell 16:49, 18.03.2020 kell 09:27, 10.05.2020 kell 17:23, 12.05.2020 kell 16:11, 11.06.2020 kell 11:29, 19.06.2020 kell 08:38, 21.06.2020 kell 19:51, 25.06.2020 kell 13:52, 26.06.2020 kell 18:49, 28.06.2020 kell 19:35, 01.07.2020 kell 19:22 ja 08.07.2020 kell 10:09 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale, 8 sõiduk numbrimärgiga xxxx 12.05.2020 kell 13:54 ja 01.07.2020 kell 16:41 Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale parkimise eest parkimistasu maksmata. Kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas parkimistasu maksmata jätmist vaidlustanud ning kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et eelnimetatud sõidukid pargiti eelnimetatud kuupäevadel hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimustes sätestatud kohustust rikkudes, s.o parkimise eest tasu maksmata.
- Hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel parkimise tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja, võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, leiab, et tal oli õigus esitada leppetrahvi nõue. Kohus märgib, et VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe, mille kohaselt on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oli vabandatav. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt nõutavad leppetrahvi suurused summas 10 eurot ja 30 eurot ühe leppetrahvi kohta ebamõistlikult suured. Kostja on vastuses hagiavaldusele väitnud, et hageja meetodid leppetrahvide sissenõudmiseks ei ole kohased. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud fotod, millest nähtub, et kostjale kuuluvatele sõidukitele asetati leppetrahvid kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale leppetrahvinõuete esitamine ja selle sisu on tõendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx. Kohtu hinnangul ei ole kostja etteheited hagejale leppetrahvide nõudmise osas põhjendatud.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise eest vastutab vaidluse all olevate sõidukite omanikuna kostja. Kohus loeb tuvastatuks, et sõidukid olid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel pargitud hageja poolt opereeritavas parklates, kuna eelnimetatud asjaolud on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõidukite, mille vastutav kasutaja/omanik kostja oli, olid hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas parklas parkinud.
- Hageja on kostjale esitanud kokku 45 leppetrahvi nõuet. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõuded kooskõlas parkimistingimustega ning leppetrahvinõuded kogusummas 1 330 eurot (s.o üks leppetrahv summas 10 eurot + 44 leppetrahvi summas 30 eurot) kuuluvad kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele. 9
- VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib tarbijalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab hüvitist summas 10 eurot. Kohtueelse menetluskulu hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Nõudekirja saatmine on tõendatud nõudekirja ärakirjaga (dtl 967-971). Sellest tulenevalt tuleb nimetatud summa 10 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
- Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja poolt esitatud hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 330 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 20.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 21.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. 22.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv.
Hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 155 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
§ 133kohaselt 1330 eurot.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagiavalduse esitamise ajal hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõiv summas 200 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 200 eurot. 23. Kohtu hinnangul on
§ 172
lg 9 ja § 4842 kohaselt põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. 24.
§ 175
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hagejale osutatud õigusabiteenust kokku 3 tunni ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 80 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi on vajalik ja põhjendatud. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluses 10 vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas kokku 240 eurot (käibemaksuta).
§ 174
lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Kuivõrd ka äriregistri andmebaasi andmetest nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.12.2001, asub kohus seisukohale, et käesolevalt ei kuulu menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 460 eurot (riigilõiv 200 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot). 23.
§ 177
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 24. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
§ 178lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 11