§-de 1 lg 1, 5 lg 1 p 5, 28 lg 2 p 2 tulenevalt peab töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu.
kohaselt on töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Kuivõrd seadusest ei tulene nõuet, et töötasu peab olema kokkulepitud brutosummana, s.o koos kinnipeetavate maksude ja/või maksetega, siis võib töötasu kokkulepe töölepingus olla märgitud ka
lg-st 3 erinevalt netosummana ning selline kokkulepe ei ole tühine
Järelikult kehtib poolte vahel 17.07.2019 sõlmitud tööleping netotöötasu 7 eurot tunnis osas. 13.
§-st 35 tulenevalt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. 14.
lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
lg 4 kohaselt võib tööandja töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
MS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust või esineksid alused tõendamiskoormise ümberpööramiseks, mistõttu tuleb lähtuda TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest. 15. Hagiavaldusest nähtuvalt tegi hageja igakuiselt ületunde, kuid ta ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja puuduvad ületundide tegemise kokkulepet tõendavad tõendid. Tööandja omaksvõtu ja TVK-le esitatud töötasu arvestusega saab lugeda tõendatuks, et hageja tegi ületunnitööd 2019.aasta oktoobris 15,5 tunni ulatuses, mille eest ta tasus arvestusega 7 eurot/tunnis. Suuremas ulatuses ületunnitöö 4 või riigipühadel töö tegemist tööandja ühepoolsel nõudmisel, ei ole hageja tõendanud. Arvestades, et hageja töötas täistööajaga netotöötasuga 7 eurot tunnis, oli kostja kohustatud selle eest maksma töötasu järgmiselt: 17.07.-31.07.2019 – 616 eurot (88 tundi x 7 eurot), 01.08.-30.08.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.09.-30.09.2019- 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.10.-31.10.2019 – 1288 eurot (184 tundi x 7 eurot). Kuna hageja tegi perioodil 01.10.- 31.10.2109 15,5 tunni ulatuses ületunnitööd, siis oli kostja kohustatud hagejale maksma 162,75 eurot (15,5x7x1,5). Kokku oli kostja kohustatud hagejale maksma oktoobri eest 1450,75 eurot. 01.11.-30.11.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.12.31.12.2019 - 1022 eurot (146 tundi x 7 eurot), 01.01.-12.01.2020 - 392 eurot (56 tundi x 7 eurot). Vaidlust ei ole, et alates 13.01.2020 viibis hageja töövõimetuslehel. Kokku pidi kostja kogu töölepingu kehtivuse ajal hageja töötatud aja eest maksma töötasu 7008,75 eurot. Pangatehingute väljavõttega on tõendatud, et perioodil 01.07.2019 - 11.03.2020 tegi tööandja töötaja pangakontole väljamakseid kokku 7703,30 eurot, mis ületab tööandja kohustuse maksta töötasu 694,55 euro võrra. Tööandja tasaarvestas ületunnitöö tasu 54,25 eurot avaldajale alusetult tasutud summaga. Järelikult tuleb hagi saamata jäänud töötasu 1945,62 euro nõudes jätta rahuldamata. 16.
lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Põhipuhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 nr 91 määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi VV määrus) § 4 lg 3 järgi, mille kohaselt keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad, § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. VV määruse § 4 lg 2 kohaselt keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. 17. Hagejal oli perioodi 17.07.2019-16.01.2020 s.o 187 päeva eest kokku õigus saada puhkust 14,35 päeva (28:365x187) ja tema töötasu perioodil 17.07.2019 kuni 31.12.2019 oli kokku 6616,75 eurot. Et viidatud perioodil on 164 kalendripäeva (168 - 4 riigi- ja rahvuspüha), siis moodustab hageja kalendripäevatasu 40,35 eurot (6616,75:164). Järelikult on hüvitis kasutamata 14,35 päeva puhkuse eest 579,02 eurot (14,35x40,35). Kuivõrd tööandja tegi avaldajale ülekande 7703,30 eurot, millest 7008,75 eurot oli töötasu ja tasaarvestuse avalduse, siis on tööandja töötaja ees täitnud puhkusehüvitist 579,02 euro maksmise kohustuse ja hagi puhkusehüvitise väljamõistmise nõudes ei kuulu rahuldamisele. 18.
lg 2 p 2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. 16.01.2020 tööandjale saadetud e-kirjaga on tõendatud, et hageja ütles töölepingu üles erakorraliselt 16.01.2020 seoses tööandja poolse töölepingu rikkumisega ja 5 keskmise töötasu mittetagamisega töö mitteandmise korral.
lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
lg 2 järgi kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei vaidlustanud töövaidlusorganis töölepingu erakorralist ülesütlemist, seega on hageja algatusel töölepingu erakorraline ülesütlemine algusest peale kehtiv ja lõppes 16.01.2020 tema poolt esitatud ülesütlemisavalduses toodud alusel ja avalduses toodud põhjustel. 19.
lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.