Obsah (11)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 487§ 6§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-141861 Tsiviilasi Era Liisingu

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas Harju Maakohtule 16.02.2022 hagiavalduse M K´e (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja Creditstar Estonia AS-i vahel 18.09.2019 sõlmitud krediidilimiidi lepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata laenusumma 2050 eurot, intressi summas 537,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 632,22 eurot ning alates 17.02.202.a kuni põhinõude summa 2050 eurot täitmiseni viivist määras 0,06 % tagastamata laenu summalt päevast. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 01.03.2022 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi 2 kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 3668,25 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15.12.2021.

§ 487

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Käesolevas tsiviilasjas tuleb lugeda hagi esitatuks 15.12.2021 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasuda riigilõivu summas 325 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 325 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 150 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1131-16, 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega ning menetluskulude nimekirja, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul on 1,5 tundi piisav ajakulu hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumiseks, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks. 3 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4