Obsah (8)
§ 245§ 248§ 318§ 247§ 326§ 189§ 175§ 3371-15-5328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-5328 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
§ 245
lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus (p 8) ja süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese (p 8). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda
§ 248
lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
§ 318
lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (
- peatüki
- jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2
(4)Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis. Käesolevas asjas süüdistatava apellatsioonis sellistele rikkumistele viidatud ei ole.
- oktoobril 2015 prokuröri Natalja Lebedi, süüdistatava G.B ja kaitsja Gennadi Kulli vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et kannatanu F A C H ile on tekitatud vargusega varalist kahju 510 euro väärtuses (p 4). Punktis 8 on märgitud, et hagi aluseks on omandiõiguse rikkumise asjaolud ning esemeks on tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue (tl 70-72).
- novembril 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et G.B on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks avaldanud protesti selle üle, et kohtuistungil pildistatakse (tl 73-74). Tsiviilhagi väljamõistmise osas olid süüdistatav, prokurör ja kaitsja kokku leppinud juba
- oktoobril 2015 kokkulepet sõlmides. Kohtuistungil vaid selgitati, kas kokkulepe oli vabatahtlik ja kas süüdistatav on sellest aru saanud. Seega on apellatsiooni väide kohtuistungi pildistamisest kui segavast asjaolust ilmselt põhjendamatu ja otsitud. Apelleeritud kohtuotsusega ongi G.B-lt F A C H i kasuks välja mõistetud 510 eurot. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav G.B on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda
§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks.
Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
- novembri
- a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
- Riigikohus on märkinud, et tulenevalt
§ 247
lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt
§ 318
lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
§ 326
lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
§ 318järgi apellatsiooniõigust.
5. Kohtukolleegium rahuldas
§ 189
lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras G.B kaitsjale vandeadvokaat G. Kullile välja maksta 24 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja.
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kar
S § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse
§ 337
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. 3
(4)Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse G.B suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§ 326
lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava G.B kaitsja vandeadvokaat G. Kulli apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)