4-21-288/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-288 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2021 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta O.V (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA Põhja Prefektuuri 16.10.2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,17,006207 määrati O.V-le 1 NPALS § 15 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot. Otsus jõustus 01.11.
5. O.V rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 008/2017/2949). 15.04.2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 20.01.2021 esitas PPA taotluse O.V-le mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Tartu Maakohtu 21.04.2021 määrusega asendati O.V-le PPA 16.10.2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,17,006207 määratud rahatrahv 20 trahviühikut 2 päeva arestiga. Arest pööratakse täitmisele peale O.V-le Harju Maakohtu 17.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13.04.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 täitmisele pööratud karistuse kandmise lõppemist. 2.
7. O.V oli võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega alates 16.10.
8. Seega pidi ta olema teadlik ka temale määratud rahatrahvist, selle tasumise kohustusest ja vabatahtliku tasumise tähtajast. O.V rahatrahvi ei tasunud, mistõttu suunati rahatrahvi nõue kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. O.V ei ole kasutanud võimalust trahvi tasuda enam kui kolme aasta jooksul. Rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt puudub O.V teadaolev vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning ka maakohtul ei olnud alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. 2.
9. O.V selgitas, et tal ei olnud võimalik rahatrahvi tasuda ning hetkel viibib ta vangistuses ja trahvi tasumine ei ole koheselt samuti võimalik. Ta avaldas, et sooviks asenduskaristusena aresti kandmise asemel teha üldkasuliku töö tunde, kuna sooviks olla suvel vabaduses ja tooks sel viisil rohkem kasu, kui aresti kandes. O.V sõnul on talle varem karistusena määratud üldkasulikku tööd, mis aga jäi osaliselt tegemata ja tegemata tunnid tuli kanda ära vangistuses. 2.
10. Arvestades süüdlasele antud aega oma kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. Teadaolevalt on O.V-le varasemalt määratud karistusena üldkasuliku töö tegemist nii kriminaal- kui väärteomenetluses, mille täitmisega ta aga hakkama ei saanud. O.V kannab hetkel Harju Maakohtu 17.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13.04.2021 määrusega täitmisele pööratud karistust 2 kuud 4 päeva vangistust, mille kandmise algust arvatati alates tema kinnipidamisest 12.04.
11. Maakohus ei pidanud põhjendatuks anda isikule võimalust teha asenduskaristusena üldkasulikku tööd. O.V ei ole sellist karistust juba varasemalt korduvalt suutnud täita ja ei ole viimati täitnud vabaduses ka katseaja tingimusi. Puudub alus uskuda, et ta seda seekord teha suudaks/sooviks. Põhjendatud on määrata asenduskaristusena arest kandmisega vahetult peale käesolevalt kantava kriminaalkaristuse lõppemist.
12. Tartu Maakohtu 21.04.2021 määruse peale esitas määruskaebuse O.V , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning aresti asendamist üldkasuliku tööga või asja saatmist lahendamiseks Harju Maakohtule. Kaebaja selgitas, et on kohe varsti vabanemas, saaks minna tööle ja trahvid ära maksta, aga seda ei luba seadus. O.V abikaasa on lapseootel ja tähtaeg on 18./
13. juuni. Seega ei tahaks seda aega arestimajas veeta, vaid olla lapse sünni juures. Määruskaebusele on lisatud taotlus kohtualluvuse muutmiseks. Selles palub O.V muuta tema kohtualluvust, sest viibib Harju Maakohtu piirkonna vanglas. Varem viibis Tartu vanglas. Nüüd, kui on paigutatud Tallinna Vanglasse, peaks kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
15. O.V on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga ei ole TMS-is ja VTMS-is selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st
16. Selle kohaselt kohaldatakse VTMS-is reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS § 423 ja § 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunikul. Sestap tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse O.V-le määratud karistuse asendamiseks, kandis O.V karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis O.V veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli O.V üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks O.V õigusi kuidagi rikkunud või 2 põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi. Seda enam, et maakohtu istung toimus videosilla teel ning O.V ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla. Isegi, kui Tartu Maakohus oleks eksinud kohtualluvuse määramisel, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ebaõige kohtualluvus ei ole KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud loetelus. Kuna maakohus ei teinud asenduskaristuse kohaldamisel ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, ei ole tegemist ka KrMS § 339 lg 2 mõttes muu kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Sestap ei annaks ebaõige kohtualluvus alust Tartu Maakohtu 21.04.2021 määruse tühistamiseks ja asja saatmiseks Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
17. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et O.V on rahatrahv 20 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Ringkonnakohus peab vajalikuks O.V-le veelkord selgitada, et rahatrahvi tasumise tähtaeg on möödunud, mistõttu alustati täitemenetlust, mis ebaõnnestus. Lähtuvalt KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 on kohtul üksnes võimalik otsustada, kas asendada O.V rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Rahatrahvi tasumise võimalusel on ajalised piirid. Arvestama peab rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga ning karistuse efektiivsusega. Kui karistuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik on liiga pikk, ei ole karistus enam kuigivõrd mõjus.
18. Mida kaalukam põhjus inimesel aresti asendamist taotledes on, seda tõsisemalt peaks kohus üldkasuliku töö kohaldamise peale mõtlema. Kui inimene kaotaks aresti kandmisele asudes võimaluse (palga)tööle minna, võiks üldkasulik töö olla põhjendatum kui näiteks olukorras, kus süüdlane ütleb, et ta lihtsalt ei taha aresti kanda. Praegu väidab O.V üksnes seda, et ta soovib lapseootel abikaasa juurde naasta. Tundub aga mõneti kummaline ja isegi ebaustav, et vaid kahe arestipäeva lisandumine piirab seda võimalust olulisel määral. Eriti kui arvesse võtta, et alles 14.01.2021 vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega ja 13.04.2021 pöörati karistus tema suhtes uuesti täitmisele. Lisaks on maakohus põhjendatult välja toonud, et O.V karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle tegemisega ta hakkama ei saanud. Praegu kannab O.V Harju Maakohtu 17.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud karistust. Kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati juba paari kuu möödudes karistus taas täitmisele. Kui nõnda lühikest aega ei suutnud O.V talle mõistetud karistust vabaduses kanda, puudub alus uskuda, et ka aresti asendamisel üldkasuliku tööga see reaalselt ka tehtud saaks.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.04.2021 määruse muutmata ja O.V määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Kohtunik 3