← Eesti

1-21-5249/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. aprill 2022 Kriminaalasja number 1-21-5249 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Merle Sprengeri süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Merle Sprengeri kaitsja advokaat Aivar Kello Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Merle Sprenger, isikukood 47310016510; elukoht: XXX; emakeel eesti keel; töökoht: OÜ Aune Perearstikeskus ja OÜ Scanproduction Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Kannatanu L.P. , tema esindajad Mari-Liis Mererand ja Marika Bogun Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 226 eurot 80 senti, sh käibemaks 37 eurot 80 senti, advokaat Aivar Kello poolt süüdistatav Merle Sprengerile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Merle Sprengerilt Eesti Vabariigi kasuks välja 226 eurot 80 senti. 1
  9. Süüdistataval tuleb riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  10. Välja mõista Merle Sprengerilt L.P. kasuks tema esindaja Marika Boguni poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulu 240 eurot. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS
  11. Merle Sprengerit süüdistatakse KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et tema, olles L.P. poes ostude tegemisel abistades saanud teada L.P. pangakaardi PIN-koodi, võttis omavoliliselt L.P. teadmata korduvalt Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina alevikus XXX kannatanu rahakotist tema SEB pangakaardi ning seejärel võttis kannatanu SEB pangakontolt nr XXX tema pangakaarti ja PIN-koodi sisestades (s.o ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sekkudes) Vastseliina alevikus Võidu 21 asuvast Swedbank pangaautomaadist HAN00175 välja sularaha alljärgnevalt: 07.06.2020 kell 18.02 300 eurot; 08.06.2020 kell 12.23-12.25 460 eurot; 04.07.2020 kell 16.47 850 eurot; 24.07.2020 kell 18.24-18.25 550 eurot; 14.08.2020 kell 16.03-16.04 400 eurot; 29.08.2020 kell 17.37-17.38 400 eurot; 10.09.2020 kell 17.12 450 eurot; 19.09.2020 kell 16.39 450 eurot; 10.10.2020 kell 16.02 300 eurot; 28.10.2020 kell 18.38-18.39 250 eurot; 14.11.2020 kell 16.23-16.24 400 eurot; 09.12.2020 kell 14.00 200 eurot; 05.01.2021 kell 15.18 300 eurot; - 08.02.2021 kell 14.22-14.23 250 eurot; 20.03.2021 kell 13.01-13.02 350 eurot. Nimetatud summad Merle Sprenger omastas. MAAKOHTU OTSUS
  12. Tartu Maakohus tunnistas Merle Sprengeri süüdi KarS § 2313 lg 2 p 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele, kui Merle Sprenger ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas L.P. tsiviilhagi ja mõistis Merle Sprengerilt tema kasuks välja 6082,25 eurot. Samuti mõisteti temalt välja menetluskulud: Eesti Vabariigi kasuks 1670,68 eurot ja L.P. kasuks 715,20 eurot.
  13. Esmalt ei nõustunud maakohus kaitsjaga selles, et tunnistaja A.S. e ütlused pole tõendina lubatavad. Tulenevalt KrMS § 287 lg-st 2 kuulatakse tunnistaja üle ülekuulamata tunnistajate juuresolekuta ja KrMS § 37 lg 3 järgi kohaldatakse menetlustoimingus kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt on kaitsjal iseenesest õigus selles, et kohtus ülekuulamata tunnistaja ei tohiks saada teada teiste ülekuulatavate (sh kannatanu) ütlustest. Kõnealuse nõude eesmärk on välistada isikuliste tõendiallikate mõjutamine ja püüelda ütluste võimalikult suure 2 objektiivsuse poole. Erinevalt kaitsjast leiab kohus aga esiteks, et KrMS § 287 lg-s 2 ettenähtud reegli rikkumine ei puuduta ütluste lubatavust, vaid sellele tuginedes saab kahtluse alla seada ütluste usaldusväärsuse. Teiseks pole praegusel juhul tõendatud, et tunnistaja A.S. viibis kohtueelses menetluses kannatanu L.P. ülekuulamise juures.
  14. Tunnistaja A.S. andis kohtus ütlusi muu hulgas selle kohta, kuidas talle vormistati
  15. a veebruaris L.P. soovil volitus vaadata L.P. pangakonto seisu, kuidas ta nägi, et L.P. kontolt on raha ära kadunud, ja kuidas ta vaatas seejärel L.P. kontojääki. Samuti kirjeldas A.S. , kuidas ta avastas
  16. a märtsis L.P. sünnipäeva paiku, et tema kontol on taas 350 eurot broneeringus, püüdis välja selgitada, kus see raha võis olla kulutatud, ja jõudis järeldusele, et tegemist on ilmselt sularaha väljavõtmisega. Samuti küsis A.S. L.P. raha kohta Merle Sprengerilt, kes ütles, et ta ei tea midagi. A.S. selgitas kohtus sedagi, et kui ta võttis L.P. palvel L.P. pangakaardi ja PIN-koodiga sularaha välja, tegi ta seda alati Coopi kauplusest. Kuna kõiki eelkirjeldatud asjaolusid tajus tunnistaja A.S. vahetult, pole KrMS § 66 lg 21 asjakohane ja tunnistaja ütlused on lubatav tõend.
  17. L.P. SEB Panga arvelduskonto nr XXX väljavõtte kohaselt võeti tema arvelduskontolt 15l korral välja sularaha. Kuupäevad ja summad kattuvad süüdistuses märgituga. Nähtuvalt Swedbank sularahaautomaadi HAN00175 videokaamera fotodelt võttis kahel viimasel kuupäeval (s.o 08.02.2021 kell 14.23 ja 20.03.2021 13.02) L.P. kontolt raha välja süüdistatav Merle Sprenger, kes kinnitas ka kohtus, et ta võttis süüdistuses märgitud kuupäevadel ja summades L.P. pangakaardi ja PIN-koodiga sularaha välja. Seega pole vaidlust, et Merle Sprenger võttis ajavahemikul 07.06.2020-20.03.2021 (s.o peaaegu 10 kuu jooksul) igakuiselt L.P. pangakontolt välja kokku 5910 eurot sularaha.
  18. L.P. ja Merle Sprengeri versioonid lahknevad L.P. pangakaardi ja PIN-koodi kasutamise kokkulepete, pangaautomaadist sularaha väljavõtmise põhjuste ning väljavõetud sularaha edasise saatuse osas. Maakohus pidas usaldusväärsemaks L.P. versiooni, mis on kooskõlas tema tütre A.S. e ütluste ja pangakonto väljavõtetega. L.P. ütluste kohaselt kõik tema abistajad (sh Merle Sprenger) käisid poes või apteegis sularahaga ja et ta ei andnud kellelegi oma pangakaarti. Ükskord sisestas Merle Sprenger poes L.P. PIN-koodi, kui ta ise ei näinud hästi. L.P. ei teadnud, et Merle Sprenger võttis tema pangakaardi ja et tal on üldse raha pangast ära kadunud. Samuti ei palunud L.P. Merle Sprengeril sularaha välja võtta ja ta ei ole temale sularaha toonud. L.P. võttis ise sularaha välja Vastseliina Konsumi poest iga ostuga 100 eurot.
  19. Maakohus leidis L.P. SEB Panga arvelduskonto nr XXX väljavõtteid uurides, et alates 01.01.2019-30.05.2020 (s.o 1 aasta ja 5 kuu jooksul enne Merle Sprengerile etteheidetavate tegude toimepanemist) jäid L.P. igakuised kulutused vahemikku 225-860 eurot, kusjuures vaid 4-l kuul (s.o
  20. a juulis, oktoobris ja detsembris ning
  21. a mais) olid L.P. väljaminekud üle 800 euro. Samuti oli L.P. kontojääk 01.01.
  22. a seisuga ca 6136 eurot ja 27.05.
  23. a seisuga ca 6060 eurot. Eelnevast nähtuvalt langevad liikumised L.P. arvelduskontol kokku tema väitega, et ta püüdis igapäevakulusid katta oma pensionirahaga nii, et suurem summa jääks alles. Alates
  24. a juunist kuni oktoobrini (s.o 5 esimese kuu jooksul Merle Sprengerile etteheidetavate tegude toimepanemise ajal) suurenesid L.P. igakuised kulutused koos süüdistuses kirjeldatud sularaha väljavõtmistega 1014-2135 euroni. Ilma Merle Sprengerile etteheidetavate sularaha väljavõtmisteta oleksid L.P. igakuised väljaminekud jäänud vahemikku 464-785 eurot. Samuti oli L.P. kontojääk 27.10.
  25. a seisuga 1460 eurot. Seega vähenes L.P. kontojääk 5 esimese kuuga ca 4600 euro võrra. Pidades silmas L.P. eesmärki hoida suuremat summat alles ja harjumust hoida igakuiseid kulutusi enam-vähem saadava 3 pensioni piirides, ei lange kõnealused muutused kuidagi kokku L.P. käitumismustriga. Kokkuvõtlikult toetavad L.P. arvelduskonto väljavõtted kohtu hinnangul tema ütlusi ja tõendavad kaudselt, et L.P. ei palunud Merle Sprengeril oma pangakaardi ja PIN-koodiga sularaha välja võtta.
  26. Maakohus märkis, et Merle Sprengeri tegevus süüdistuses märgitud summade väljavõtmisel erines L.P. majandamisharjumustest lisaks ka veel selle poolest, et erinevalt L.P. st ja tema palvel tema pangakaardiga tehinguid teinud A.S. est ei võtnud Merle Sprenger sularaha välja Vastseliina Konsumi poest, vaid Swedbank sularahaautomaadist. Kõnealune asjaolu süvendab täiendavalt kohtu veendumust, et Merle Sprengeri tegevus polnud L.P. ga kooskõlastatud, sest sellisel juhul poleks tal olnud ühtki mõistlikku põhjust käituda L.P. st ja A.S. est teistmoodi. Ka Merle Sprengeri hilisem käitumine A.S. ega suhtlemisel pole kooskõlas tema väitega, et ta võttis sularaha välja L.P. palvel. Juhul, kui see oleks nii olnud ja Merle Sprenger oleks viinud sularaha L.P. kätte, poleks tal olnud vähimatki põhjust jätta seda asjaolu A.S. ele avaldamata, kui ta küsis
  27. a kevadel Merle Sprengerilt, kas viimane teab midagi L.P. kontolt kadunud rahast. Arvestades, et L.P. ja Merle Sprenger tunnevad üksteist alates viimase sünnist, ta on L.P. ristitütar, keda A.S. ristis, ning et Merle Sprenger käis alates
  28. a juunist kuni
  29. a märtsini (s.o peaaegu 2 aasta jooksul) igapäevaselt L.P. abistamas, on kõik asjaosalised omavahel niivõrd tihedalt seotud, et Merle Sprengeri vaikimine tema ja L.P. vahelistest kokkulepetest on arusaamatu.
  30. Viimaks leidis maakohus, et kuna vaidlus käib selle üle, kas Merle Sprengeril oli L.P. nõusolek tema pangakaarti ja PIN-koodi kasutada ning tema kontolt sularaha välja võtta, tuleb süüdistatava versiooni tegelikkusele vastavuse korral kõne alla, et L.P. valetas kohtus teadlikult Merle Sprengeriga sõlmitud kokkulepete ja raha kulutamise kohta või ta lihtsalt ei mäleta neid asjaolusid. Kohtu arvates pole kumbki võimalus tõsiseltvõetav, kuna kohtumenetluses ei ilmnenud ühtki motiivi, miks peaks L.P. teadlikult valeütlusi andma. Selleks, et L.P. unustaks, et ta on 15 korda andnud Merle Sprengerile oma pangakaardi ja saanud temalt sularaha, peaks L.P. l esinema märkimisväärsed tajuhäired. Ükski kohtumenetluse pool aga L.P. arusaamisvõimet ega mälu kahtluse alla ei seadnud. Samuti ei tekkinud kohtul kannatanu vahetu ülekuulamise käigus kahtlusi tema arusaamisvõimes.
  31. Kokkuvõtlikult möönis maakohus, et kuigi Merle Sprengeri ja L.P. vaheliste kokkulepete või nende puudumise kohta on ainsateks otsesteks tõenditeks nende endi ütlused, langevad ülejäänud kohtus uuritud tõendid kokku L.P. versiooniga ja tõendavad seega kaudselt Merle Sprengeri süüd. Süüdistatava väidet kokkulepete olemasolu kohta ei toeta seevastu ükski kohtus uuritud tõend, sealhulgas tema enda käitumine A.S. ega suhtlemisel. Lähtudes L.P. ütlustest, tuvastas maakohus, et L.P. ei teadnud, et Merle Sprenger võttis tema pangakaardi ja PIN-koodiga sularaha välja. Järelikult polnud Merle Sprengerile usaldatud L.P. pangakaarti ja PIN-koodi (s.o juurdepääsu L.P. arvelduskontol olevale rahale) ning seega sisestas ta pangakaardi ja PIN-koodi abil sularaha välja võttes arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid KarS § 213 mõttes. Kuna eelkirjeldatud tegevuse tagajärjel vähenes L.P. vara välja võetud sularaha summade (s.o sõltuvalt konkreetsest korrast 200-850 euro) võrra, tekitas Merle Sprenger kannatanule varalist kahju. Seega pani Merle Sprenger toime KarS § 213 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
  32. Kuna Merle Sprenger ei viinud väljavõetud sularaha L.P. le, tegutses ta sularaha välja võttes varalise kasu saamise eesmärgil. Arvestades, et Merle Sprenger võttis L.P. pangakaardi ja kasutas seda salaja, realiseeris ta KarS § 213 lg 1 objektiivsed tunnused tahtlikult. 4
  33. Maakohus leidis, et Merle Sprengeri tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi (s.o korduvate tegudena). Kuigi Merle Sprenger pani 10 kuu jooksul järjepidevalt sama kannatanu vastu samal viisil toime samasuguseid kuritegusid (s.o võttis 15-l korral L.P. loata tema pangakaardi ja PIN-koodiga arvelduskontolt sularaha välja), viis ta pärast iga raha väljavõtmist L.P. pangakaardi tagasi ja võttis selle järgmisel korral uuesti. Viimati nimetatuga lõpetas Merle Sprenger iga kord kuriteo toimepanemise ja uue kuriteo toimepanemise tahtluse tekkimisel pani järgmisel korral toime uue kuriteo. Seega on tegemist eraldi tegudega, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi.
  34. Merle Sprengerile karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et kokku võttis Merle Sprenger L.P. arvelduskontolt välja 5910 eurot, mis jääb alammäära lähedale, kuna KarS § 213 lg 1 kohaldub olukorras, kus varaline kahju ületab 200 eurot kuid jääb alla 40 000 euro. Samas pani ta kuritegusid toime järjepidevalt 10 kuu jooksul. Arvestades eelnevat, jääb Merle Sprengeri süü suurus alla keskmise, kuid välistab karistuse mõistmise alammääras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid pole. Kuna Merle Sprengerit pole varem kriminaalkorras karistatud, ei vaja ta edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist. Ka üldpreventiivsed kaalutlused ei nõua raske karistuse mõistmist. Pidades silmas eelnevat kogumis, mõistis maakohus Merle Sprengerile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mille jättis KarS § 73 l-te 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
  35. Maakohus leidis, et Merle Sprenger on kohustatud hüvitama L.P. le tekitatud varalise kahju kogusummas 6082,25 eurot, s.o arvelduskontolt välja võetud 5910 eurot teenustasu 172,25 eurot. APELLATSIOON
  36. Tartu Maakohtu
  37. detsembri
  38. a otsusele esitas apellatsiooni Merle Sprengeri kaitsja advokaat Aiver Kello, kes palub nimetatud otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista Merle Sprenger õigeks.
  39. Kaitsja leiab, et tunnistaja A.S. e ütlused ei anna informatsiooni selle kohta, kas kuritegu oli toime pandud või mitte. KrMS § 66 lg 21 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, pole üldjuhul tõend. Kuriteo koosseis ei ole sularaha automaadist raha välja võtmine vaid see, et sularaha väljavõttes polnud Merle Sprengeril selleks L.P. luba. Kas L.P. lubas või ei lubanud, tunnistaja ei tea. A.S. on saanud informatsiooni L.P. lt. Tõendi allikaks on seega L.P. , kes kuulati ka kohtus üle. L.P. ja Merle Sprengeri ütlused on kardinaalselt erinevad. Üks kinnitab, et luba sularaha väljavõtmiseks oli, teine eitab seda. Kohus asus seisukohale, et usutavad on L.P. ütlused ja ebausaldatavad on Merle Sprengeri ütlused. Kohus on oma otsuse teinud vaid siseveendumusele tuginedes.
  40. Kohus on otsuses viidanud Riigikohtu selgitusele, et ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas ütluste andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. L.P. on 93 aastane ja tugeva kuulmispuudega. L.P. SEB panga väljavõtete analüüs kinnitab vaid seda, mille üle vaidlust ei ole. Nimelt seda, et Merle Sprenger on pangaautomaadist raha välja võtnud, aga mitte seda, kas tal oli selleks luba. Kui palju ja mille jaoks L.P. raha kulutas, Merle Sprenger ei tea, ega saagi teada. Kohtu seisukoht, et L.P. kulutused olid kuude lõikes stabiilsed on juba algselt vale ja ei tugine mingitelgi tõenditel. 5
  41. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Merle Sprengeri tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi (s.o korduvate tegudena). Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel oleks kohus pidanud Merle Sprengeri teo kvalifitseerima KarS § 213 lg 1 järgi. Jaan Sootak on kommentaarides defineerinud, et jätkuv tegu koosneb mitmest, ajaliselt lähedaselt (suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul) toime pandud, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegudest. Jätkuva teo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna.
  42. Prokurör esitas vastuseks kaitsja apellatsioonile oma seisukoha, milles palub jätta Tartu Maakohtu 29.12.2021 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör leib, et kohus on järginud tõendite hindamise põhimõtteid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis. Samuti on kohus analüüsinud kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust ning põhjendatult leidnud, et usaldusväärseteks saab pidada kannatanu, mitte süüdistatava ütlusi. Prokuröri arvates on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi korduva kuriteona. Objektiivselt iseseisvad osateod seob tervikuks isiku tahtlus ehk subjektiivne koosseis. Kuivõrd süüdistatav pole ennast süüdi tunnistanud ning eitab üldse kannatanu raha omastamise tahtlust, siis saab järeldusi subjektiivse koosseisu kohta teha nö välise teopildi põhjal. Seetõttu ongi kohus õigesti leidnud, et süüdistataval tekkis iga kord uus tahtlus (otsuse p 28).
  43. Seisukoha kaitsja apellatsiooni kohta esitas ka kannatanu esindaja Marika Bogun, kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 29.12.
  44. a otsus muutmata.
  45. Esindaja ei nõustu kaitsjaga, selles, et A.S. e ütlused ei ole lubatav tõend ja jagab maakohtu seisukohta, et KrMS § 66 lg 2¹ ei ole asjakohane. A.S. tajus L.P. pangakonto väljavõtteid nähes vahetult nii seda, et pangakontol olev vara on vähenenud, kui väljavõtte andmeid lähemalt uurides seda, et sularaha on välja võetud pangaautomaadist, st andmete (PIN-koodi) sisestamise teel sellisel viisil ja ulatuses, mis on vastuolus L.P. tavapärase rahakasutusega ning millest tulenevalt tekkis A.S. el kahtlus, et tegemist võib olla raha väljavõtmisega L.P. nõusolekuta. Tegemist ei ole tõendamiseseme asjaoludega, millest A.S. sai teadlikuks L.P. vahendusel. Esindaja ei nõustu ka kaitsja väitega, et kuriteokoosseisu mõttes ei ole oluline mitte see, kas sularaha automaadist välja võeti, vaid see, et Merle Sprengeril puudus sularaha väljavõtmiseks L.P. luba.
  46. Esindaja leiab, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud teo KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Merle Sprengeri tegevus tuleb lugeda korduvateks kuritegudeks. Riigikohus on selgitanud, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. mai
  48. a otsus nr 1-15-11032/308, p 34.). Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  49. juuni
  50. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 1024-1026;
  51. märtsi
  52. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9 ja
  53. mai
  54. a otsus nr 1-18-7408/62, p 10). Käesolevas asjas tuleb süüdistatava ühtset tahtlust L.P. esindaja hinnangul eitada just seetõttu, et Merle Sprenger pani igakordselt peale raha väljavõtmist kaardi tagasi, teadmata, kas ja millal tal on võimalik seda uuesti enda valdusesse võtta. Seega ei saanud Merle Sprengeri tahtlus hõlmata järgnevaid raha väljavõtmisi, vaid süüdistataval tekkis tahtlus süütegu toime panna igakordselt pangakaarti ja sularaha välja võttes uuesti. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 6
  55. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
  56. detsembri
  57. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule materiaal -ja menetlusnormide rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Merle Sprengeri süüdimõistmises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele.
  58. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Merle Sprenger võttis süüdistuses toodud aegadel (ajavahemikul 07.06.2020-20.03.2021) igakuiselt L.P. pangakaardiga Vastseliina alevikus Võidu 21 asuvast Swedbank pangaautomaadist tema pangakontolt välja sularaha, kokku 5910 eurot. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas L.P. lubas Merle Sprengeril oma pangakaarti kasutada ja kas viimane andis välja võetud raha edasi L.P. le või omastas selle.
  59. Kaitsja on viidanud sellele, et justkui ei saaks tunnistaja A.S. e ütlusi kasutada tõendina tulenevalt KrMS § 66 lg-st 21, mille sisuks on n-ö vahendlike tunnistajate ütluste kasutamise võimalus. Maakohus on ammendavalt seda küsimust käsitlenud (otsuse punktis 10) ning jõudnud igati põhjendatult järeldusele, et A.S. e kohtus antud ütlused on tõendina kasutatavad ja viide KrMS § 66 lg 21 pole asjakohane, kuna tunnistaja tajus asjaolusid vahetult ise. Maakohus ei ole selle põhimõtte vastu eksinud ja ongi tõendina arvesse võtnud ainult A.S. e poolt vahetult kogetut. Selles osas, mida isik kuuleb kelletki teiselt (v.a nimetatud paragrahvi kõikes 21 märgitud erandid), on tunnistaja ütlused kasutatavad vaid teiste tõendite usaldusväärsuse kontrollimiseks. Asjaolu, et Merle Sprengeril ei olnud L.P. luba tema arvelt sularaha välja võtta kinnitavad kannatanu enda ütlused. A.S. e ütlused on siin vaid üheks tõendiks, mille alusel on võimalik kannatanu selliste ütluste usaldusväärsust hinnata.
  60. Merle Sprengeri ja L.P. ütlused selles, kas viimane andis süüdistatavale oma pangakaardi ja selle PIN-koodid ning nõusoleku tema pangakontolt sularaha väljavõtmiseks, on omavahel vastuolus ja peale nende kahe seda asjaolu tõesti keegi ei tea. See aga ei tähenda, et sellises olukorras oleks õige süüdistatava versioon toimunust. Maakohus on põhjalikult ja veenvalt põhjendanud, miks on usaldusväärsed just kannatanu ütlused. Sealjuures on maakohtu siseveendumise kujunemine lugejale selgesti jälgitav, see põhineb uuritud tõendite analüüsil. Nii tuvastas maakohus, et kannatanu ütlused olid väga üksikasjalikud. Ta oskas selgitada, kus ta oma rahakotti hoidis, kust ja kuidas ta ise sularaha välja võttis, millal ja kuidas tal tekkis kahtlus, et tema pangakontolt on raha kadunud, kuidas sekkus sündmuste käiku tema tütar A.S. ning kuidas jõudis praegune asi politseisse. Samuti selgitas kannatanu selgelt, kuidas sai Merle Sprenger teada pangakaardi PIN-koodi ja kätte tema pangakaardi.
  61. Lisaks sellele on L.P. ütlused kooskõlas teiste tõenditega –tema pangakonto väljavõttega, samuti tunnistaja A.S. e ütlustega. Maakohus on veenvalt põhjendanud, kuidas toimus muutus L.P. kontolt sularaha väljavõtmises perioodil, millal seda võttis välja Merle Sprenger – seda tehti teisest sularahaautomaadist, väljavõetud summad olid suuremad, samas ei ole tuvastatud, et L.P. l oli vajadus teha tavapärasest suuremaid kulutusi. Ka ringkonnakohtu jaoks on eluliselt usutav L.P. selgitus, et ta püüdis igapäevaselt toime tulla saadava pensionirahaga, et matuseraha oleks alles. Eakad inimesed ei muuda ilma tungiva vajaduseta oma harjumusi ja soovivad hoida kogutud summa alles, et kindlustada oma viimaseid eluaastaid ja olla valmis ka paratamatult ees ootavaks elust lahkumiseks. Vastupidiselt L.P. käitumismustrile oli aga tema konto jääk kahanenud peaaegu olematuks, esimese viie kuuga lausa 4600 euro võrra. Kannatanu tunnistas kaitsja küsimustele vastates sedagi, et ta pidas oma väljaminekute kohta arvet, tal oli 7 selleks märkmik, selgitas, kuidas kütab maja (puud on varutud ja lisaks elektripuhuriga) ning suvel heina niitmisele tehtud kulusid (tasus sularahas). Ükski neist ei selgita oluliselt suurenenud sularaha väljavõtmisi pikema perioodi jooksul.
  62. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et nii lähedase suhte korral nagu seda oli Merle Sprengeril L.P. ga (oli tema ristitütar), ei ole usutav, et kannatanu eitaks Merle Sprengerile oma pangakaardi ja PIN-koodi andmist ning väljavõetud raha kättesaamist. Asjaolu, et kannatanu on rääkinud tõtt, kinnitab samuti Merle Sprengeri hilisem käitumine, mille kohta andis ütlusi A.S. . Nimelt küsis A.S. Merle Sprengerilt, kas ta teab midagi L.P. arvelt raha kadumisest ja sai eitava vastuse. Kui tunnistaja oma küsimust kordas, tuues välja, et Merle Sprenger on ju tema hooldaja, hakkas viimasel käsi värisema ja ta ei soovinud, et pöördutaks politseisse. Kui Merle Sprengeril oleks olnud sularaha väljavõtmiseks kokkulepe L.P. ga, ei oleks tal olnud mingit põhjust seda A.S. e eest varjata, ometigi ta valetas (praeguseks on raha väljavõtmist tunnistanud).
  63. Kaitsja on L.P. ütluste usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla ka seoses tema vanuse ja kuulmispuudega. Sellelegi väitele on maakohus ammendavalt vastanud (otsuse punktis 24), märkides muuhulgas, et ükski kohtumenetluse pool ei seadnud L.P. arusaamisvõimet ega mälu kahtluse alla ja sellist kahtlust ei tekkinud kannatanu vahetu ülekuulamise käigus ka kohtul. Ringkonnakohus, olles tutvunud kannatanu ristküsitlemisega, nõustub nende põhjendustega. Asjaolu, et kannatanul on kuulmispuue, ei vähenda vähimalgi määral tema arusaamisvõimet ega sea sellest tulenevalt tema ütlusi kahtluse alla. Maakohus korraldas kannatanu ülekuulamise selliselt, et L.P. l oli võimalik talle esitatud küsimusi kuulda ja neile vastata. Kannatanu küll eksib aastaarvu nimetades, kuid tegemist ongi raskesti meeles peetavate andmetega, mille puhul eksivad ka nooremad inimesed. Kõigi eluliste asjade kohta on kannatanu andnud väga selged ütlused. Sh on ta öelnud, et kui ta pangakaardi sai, öeldi talle pangas, et seda ei tohi kellelegi anda: „See oli nagu Aamen kirikus, et ei tohi anda.“ Ning seda luba ta Merle Sprengerile ei andnud.
  64. Maakohus ei ole eksinud Merle Sprengeri teole karistusõigusliku hinnangu andmisel. Muuhulgas leidis maakohus veatult, et andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendus selles, et Merle Sprengeril ei olnud L.P. pangakaardi ega PIN-koodide kasutamise õigust. Selliselt ilma kannatanu nõusolekuta pangakaardi PIN-koodi sisestamine käivitas andmetöötlusprotsessi, mille tulemina väljastas pank kannatanule kuuluva raha Merle Sprengerile, kes selle omastas ja tekitas kannatanule varaline kahju.
  65. Veel leiab kaitsja, et kvalifitseeriva asjaoluna ei ole korduvust. Siingi nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega (otsuse punktis 28), et tegemist on eraldi tegudega, mistõttu tuleb Merle Sprengeri teod kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Merle Sprengeri teos on küll mitmeid jätkuvusele viitavaid tunnuseid: tegemist on ajaliselt lähedaste tegudega, mis on toime pandud sama objekti vastu sarnasel viisil, kuid need teod ei ole hõlmatud ühtse tahtlusega. Kordamata maakohtu põhjendusi, märgib ringkonnakohus, et kuna kannatanu tundis Merle Sprengerit lapsest saati, ei ole ka eluliselt usutav, et süüdistataval oli algusest peale plaan võtta L.P. kaardilt välja niipalju raha kui võimalik. Sellistes olukordades, kus pangakaart koos PIN-koodidega on kannatanu teadmata kolmandale isikule kättesaadav, kasutatakse seda tavapäraselt siis, kui tekib vajadus raha järele. Nii tegi seda ka Merle Sprenger: ta pani pangakaardi pärast selle kasutamist alati tagasi. Võimaluse tekkimisel võttis ta kannatanu pangakaardi taas ja kasutas seda uuesti raha omastamiseks. Teisisõnu ei olnud tema teod kantud ühtsest tahtlusest, vaid see tekkis pärast ühe teo lõpuleviimist iga kord uuesti. 8
  66. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  67. detsembri
  68. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  69. Merle Sprengeri kaitsja advokaat Aivar Kello esitas koos apellatsiooniga Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 30 minutit, süüdistavaga konsulteerimiseks 30 minutit ning kohtupraktikaga tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks samuti 150 minutit, mille eest on õigusabitasu 226,80 eurot, sh käibemaks 37,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
  70. Kannatanu esindaja Marika Bogun palub jätta kannatanu valitud esindaja tasu summas 240 eurot süüdistatava kanda. Esindaja kulutas tutvumiseks apellatsiooni sisuga ja maakohtu otsusega 2 tundi ning seisukoha koostamiseks 1 tunni, osutades õigusabi tunnihinnaga 80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu 80 eurot on mõistliku suurusega ning toiminguteks kulunud aeg on põhjendatud.
  71. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Seega jääb kaitsja poolt osutatud õigusabi kulu 226,80 eurot süüdistatava kanda. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada kannatanule esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse eest 240 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 9 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.