1-14-6116/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-14-6116 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Anatoli Vladimirovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Anatoli Vladimirovi (Vladimirov; isikukood 35007145731) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus, millega jäeti Anatoli Vladimirov mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Vabastada Anatoli Vladimirov Tartu Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6116 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
10. Määrata Anatoli Vladimirovile katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni
11. mai 2024, ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
12. Katseajal on Anatoli Vladimirov kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
13. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Anatoli Vladimirovile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
14. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
15. Tartu Maakohus karistas Anatoli Vladimirovi 14.11.
16. a otsusega kriminaalasjas nr 1-146116 KarS § 113 järgi 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Anatoli Vladimirovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.11.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9883 mõistetud kandmata 2 aasta 8 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 03.03.
17. Kohtuotsus jõustus 22.11.
18. 1.
19. Anatoli Vladimirov jäeti Tartu Maakohtu 03.06.
20. a ning Tartu Maakohtu 12.02.
21. a määrustega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärused on jõustunud.
22. Tartu Vangla esitas 03.03.2022 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Vladimirovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Anatoli Vladimirovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
23. Tartu Maakohus jättis 03.05.
24. a määrusega Anatoli Vladimirovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
25. Esmalt tuvastas maakohus, et Anatoli Vladimirovil puudub kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Seetõttu ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Nii soovib Anatoli Vladimirov asuda elama Valga Haigla hooldekodusse, kuid kriminaalhooldaja hinnangul ei ole seal vabu kohti. Küll on tal võimalik asuda elama Helme Pansionaati, kuid maakohtu hinnangul ei selgu, kes kinnipeetava hooldekodu arve maksab, kas isiku pensionist võib selleks jaguda ning kas ja kes lepingu sõlminud on. Lisaks pidas maakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kinnipeetaval on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole abi saamiseks ning samuti on KrMS §-s 425 sätestatud alused süüdimõistetu ennetähtaegselt karistuse kandmiseks vabastamiseks tema haiguse tõttu. 3.
26. Maakohus leidis, et hoolimata elukoha olemasolust või selle puudumisest, on süüdimõistetu puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus välja, et tema käitumine on viimased kaks aastat olnud korrektne, ametnikega suhtleb viisakalt, distsiplinaarkaristusi pole. Samuti külastab regulaarselt psühhiaatrit ja psühholoogi ning läbis riigikeele B2 taseme. Kahjuks ei ole ta olnud motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning alates
27. aastast ei ole enam võimeline osalema tervislike probleemide tõttu. Samuti ei osale vanuse tõttu tööhõives. 3.
28. Negatiivse faktorina tõi maakohus välja selle, et kinnipeetava käitumine on olnud pikalt kriminaalne – praegune vangistus on juba järjekorras neljas reaalne vangistus. Praegune kuritegu on eelmistest raskem, varem on ta tekitanud raskeid kehavigastusi, pannud toime 2 röövimisi. Nüüd aga pani toime tapmise, milleks kasutas kirvest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on impulsiivsus, puudulik probleemilahendamise oskus, alkoholi kuritarvitamine. Selliselt iseloomustatud kinnipeetavalt on igati alus karta uute kuritegude toimepanemist. Anatoli Vladimirov on alkoholisõltlane, kes on vägijoogiga kimpus juba noorest east saati. Aidanud pole sundravil viibimine ning karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo pani samuti toime joobes. Vangla märgib iseloomustuses, et Anatoli Vladimirov alkoholi probleemiks ei pea, see tegevat rõõmsamaks ning seetõttu ei näe põhjust selle tarvitamist ka vähendada. Seega on suur tõenäosus, et vabanedes jätkab isik talle omaste käitumisharjumustega, mis tema puhul on kriminaalsed ning päädivad suure tõenäosusega uue õigusrikkumisega. Lähedastest suhtleb vaid õetütrega, seega puudub toetav lähivõrgustik. 3.
29. Kriminaalhooldusele allutamine süüdlase puhul mingit vilja ei kanna ega anna lootust tema paremale taasühiskonnastamisele. Küsitav on seegi, kas ta oma tervise tõttu oleks suuteline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Määruskaebus
30. Tartu Maakohtu 03.05.
31. a määruse peale esitas määruskaebuse Anatoli Vladimirov, kes palub rahuldada tema taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 4.
32. Anatoli Vladimirov kahetseb sügavalt toimepandud kuritegu, palvetab tapetu eest ja ei riku inim- ega vanglaseadusi. Ka vabaduses lubab mitte rikkuda, vaid käia kirikus ja abistada pattudes eksinud isikuid. Ta elab vanglas seadusekuulekat ilma rikkumisteta elu, ka ei hakka rikkuma vabaduses tingimusi. Vabanemisel on võimalus asuda elama Lootuse külla, mille kohta palub vanglalt välja küsida tõend. Ta on 72 aastat vana ning tulevikus ei soovi õiguskorda rikkuda. Ta ei saa oma vanuse tõttu ohustada ühiskonnakorda ja piibli rikkumisega rikkuda inimseadusi. Tal on mitmeid haigusi, mis takistavad tal liikuda, liigub vaevaliselt, mistõttu ei saa rikkuda ka seadusi ennetähtaegse vabanemise korral. Soovib vabanedes väärikalt surra, teist Covid-19 ta üle ei ela krooniliste haiguste ja terviserikke tõttu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
33. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad määruskaebuses esitatud asjaolud tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ning Anatoli Vladimirovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise.
34. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
35. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
36. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides, teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad asjaolud ning on peamiselt tuginenud vaid Anatoli Vladimirovi varasemale elukäigule ning alkoholiprobleemile. Irdumine kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest on toonud 3 kaasa põhjendamatu otsustuse. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3 on ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega vabastada Anatoli Vladimirov ennetähtaegselt vangistusest.
37. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mida saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid.
38. Anatoli Vladimirov on viimase kahe aasta jooksul vangistuses käitunud igati korrektselt, mis näitab, et kinnipidamisasutuses on ta võimeline järgima karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid. Kuigi ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik järeldada, et ta seda suudaks ka vabaduses, iseloomustab see teda siiski positiivsest küljest. Positiivne on seegi, et Anatoli Vladimirov omandas
39. a eesti keele B2 tasemel. Varasemalt ei olnud ta motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Alates
40. aastast ei ole ta selleks võimeline tervise tõttu, mistõttu ei saa talle individuaalse täitmiskava täitmata jätmist ette heita.
41. Ringkonnakohus möönab, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus Anatoli Vladimirovil täielikult, kui ta pani selle kestel toime uue kuriteo, mistõttu kannabki kahe kohtuotsuse alusel moodustatud liitkaristust. Samas tuleb arvestada, et praeguseks on ta mõistetud vanglakaristust enamuse ära kandnud, üle 8 aasta. See on pikk aeg, mille jooksul on süüdimõistetul olnud võimalik mõista, kuivõrd oluline on kriminaalhoolduse nõuete järgimine ja millised on rikkumise tagajärjed.
42. Maakohus leidis, et Anatoli Vladimirovi ei ole võimalik vabastada elukoha puudumise tõttu, millega ringkonnakohus ei nõustu. Tartu Ringkonnakohus küsis Tartu Vanglalt andmed Anatoli Vladimirovi võimaliku vabanemisjärgse elukoha kohta. Tartu Vangla andmetel ei ole kinnipeetav avaldanud soovi asuda elama MTÜ Lootuse Külla, kuivõrd soovis elada ema lähedal, kes viibis Valga Haiglas (praeguseks surnud). MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus keeldus samuti tugiisiku teenusest ennetähtaegselt vabanevate isikute osas ning majutusteenust nad ei paku. Valga Haigla hooldekodus kohta ei ole, kuid kinnipeetaval on võimalik asuda elama Helme pansionaati. Seega on ringkonnakohtu hinnangul Anatoli Valdimirovil vabanemisel olemas elukoht. Vangla iseloomustuse kohaselt saab Anatoli Vladimirov aru, et ta ei saa üksi hakkama, mistõttu soovib minna hooldekodusse. Arvestades tema tervislikku seisundit, saab seda pidada õigemaks lahenduseks kui võimalust asuda elama nt Lootuse külla.
43. Mis puutub hooldekodu eest maksmisesse, siis saab Anatoli Vladimirov riiklikku vanaduspensioni (ta saab juulis 72-aastaseks). Vabanemisfondis on tal 54 eurot. Pärast
44. a sügisel üle elatud terviseriket on halvenenud nii tema füüsiline kui vaimne tervis, mille tõttu on tal raskusi igapäevase toimetulekuga. Saab hakkama isikliku hügieeni ning kergemate igapäevatoimingutega. Varasemast ajast on Anatoli Vladimirovil diagnoositud psüühikahäire, mille tõttu on määratud ka invaliidsusgrupp. Ta käib vanglas regulaarselt psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul. Ilmselgelt on tegemist isikuga, kellel on vajadus sotsiaalteenuste järele ja võimalus taotleda omavalitsuselt toetust, sealhulgas elukoha eest tasumiseks.
45. Anatoli Vladimirovi puhul on uute kuritegude toimepanemise risk seotud eelkõige alkoholi tarvitamisega, mille tagajärjel muutub tema käitumine impulsiivseks ja vägivaldseks. Ta on olnud aastaid alkoholi kuritarvitaja,
46. a diagnoositi tal alkoholisõltuvus. Viimase kuriteo 4 (tapmise) pani ta toime alkoholijoobeseisundis. Kaheksa aasta jooksul ei ole Anatoli Vladimirovil olnud võimalik alkoholi tarvitada. Tagasilanguse risk on alati olemas, kuid see ei kao ka siis kui ta peaks karistuse kandma lõpuni, mida on jäänud ca 2 aastat. Käesolevaks ajaks on aga alkoholi tarvitamisest tulenev risk ringkonnakohtu hinnangul siiski oluliselt vähenenud, seda eelkõige tulenevalt tema tervislikust seisundist, aga ka üsna kõrgest vanusest ja pikast alkoholi mittetarbimisest. Määruskaebuse kohaselt tabas Anatoli Vladimirovi vangistuses insult, mille tagajärjel sai vasaku ajupoole kahjustuse, tal diagnoositi diabeet ja skeletilihaste liikumissüsteemi häire. Kuivõrd tema füüsiline võimekus on kesine, on tõenäosus, et ta kedagi füüsiliselt ründab, väga väike. Eelduslikult on hooldekodus ka alkoholi kättesaamine raskem. Anatoli Vladimirov kinnitas maakohtu istungil, et ta ei tarvita edaspidi enam alkoholi ega pane kuritegusid toime, kuna see on piibliseaduse vastane. Usk võib tema valikute puhul olla oluliseks toetajaks.
47. Ringkonnakohus leiab, et kuna Anatoli Vladimirovi puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väike, on tal võimalik jätkata karistuse kandmist tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. Tartu Vangla meditsiiniosakonna hinnangul ei võimalda Anatoli Vladimirovil esinev kognitiivsete võimete defitsiit täies mahus ja tulemuslikult taasühiskonnastavates tegevustes osaleda, mistõttu ei ole alust kaaluda sotsiaalprogrammide määramist. Tartu Vangla on ainsa otstarbeka kohustusena näinud katseajaks alkoholi tarvitamise keelu määramist. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaatamata diagnoositud alkoholisõltuvusele, on see siiski otstarbekas. Kuna Anatoli Vladimirovil ei ole vangistuses pikkade aastate jooksul olnud võimalik alkoholi tarvitada, võiks see kohustus motiveerida teda kainet eluviisi jätkama selleks, et mitte sattuda kõrges eas tagasi vanglasse. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata Anatoli Vladimirovile täiendava kohustusena vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus, s.o mitte tarvitada alkoholi. Kuna süüdimõistetu kannab karistust kuritegude eest, mille ta pani toime alkoholijoobeseisundis, samuti temal on diagnoositud alkoholisõltuvus, on oluline vältida tagasilangust. Nii on põhjendatud uute kuritegude toimepanemise vältimiseks kohustada teda mitte alkoholi tarvitama.
48. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 341 lg-st 3 tuleb Tartu Maakohtu
49. mai
50. a määrus tühistada ning süüdimõistetud Anatoli Vladimirov ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 5