Obsah (7)

§ 115§ 113§ 82§ 492§ 127§ 167§ 103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4017 Kohtuasi Swedbank P&C Ins

) § 492 lg 1). Menetlusosalised ei vaielnud, et puudutatud isikule kuulus Tallinnas XXXX asuva elamu neljandal korrusel korter nr 9; 13.03.2017 toimus XXXX elamus veeleke, mille käigus said kahjustada elamu kolmandal korrusel asuvad korterid nr 5 ja 7; avaldaja oli korterite nr 5 ja 7 kindlustusandjaks ja hüvitas korterite omanikele tekkinud kahju kogusummas 4 989,10 eurot. Menetlusosalised vaidlesid, kas puudutatud isik oli korteri nr 9 omanikuna vastutav tekkinud kahju eest ja milline oli tekkinud kahju suurus. Veekahjustuse tekkimise ajal 13.03.2017 kehtis korteriomandi seadus (KOS). Kohus leidis, et juhul, kui korteriomandit läbisid elamu kui terviku teenindamiseks vajalikud tehnosüsteemid, ei olnud tegemist korteriomandi reaalosaga. Kui aga oli tegu tehnosüsteemi või seadeldisega, mis asus korteri reaalosa eseme piires ja oli vajalik vaid vastava korteri tarbeks, siis oli tegemist korteriomandi reaalosaga (KOS § 2 lg-d 1 ja 2). Kui üks korteriomanik esitab teise vastu kahju hüvitamise nõude põhjusel, et teine korteriomanik on rikkunud KOS § 11 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, peab ta nõude esitamiseks tõendama, et teine korteriomanik on kohustust rikkunud ja vastutab selle eest, omanikule on tekkinud kahju ja see on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos (RK TKo 3-2-1-107-15, p 11). Teine korteriomanik (puudutatud isik) peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (samas, p 11, samuti RK TKo 3-2-1-129-13, p 22). Kohus leidis, et avaldaja nõue oli piisavalt põhjendatud ja tõendatud ning puudutatud isiku vastuväited polnud tõendatud. Avaldaja 4 tõendas kahju hüvitamise eeldusi, kuid puudutatud isik ei tõendanud, et tema rikkumine oli vabandatav. Avaldaja sai nõuda kahju hüvitamist

§ 115lg 1, § 127 lg 1, lg 2 ja lg 4 ja § 132 lg 1 ja lg 3 alusel.

Asja kahjustamise korral tui lähtuda eelkõige kuludest, mis olid vajalikud vara senise koosseisu ehk terviklikkuse taastamiseks (RK TKo 3-2-1-121-08, p 15).

1. Maakohus tuvastas, et 13.03.2017 tekkis veekahju, mis sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri nr 9 reaalosa piirides asutavast ning ainult selle korteri tarbeks vajalikust kütteseadmest. 15.03.2017 allkirjastas C haldusettevõtte Greyhound Investments OÜ esindajana avaldajale suunatud teate, mille kohaselt toimus 13.03.2017 XXXX hoones kahjujuhtum. Kahjujuhtumi käigus said kannatada korterid 5 ja
2. Õnnetuse tekkepõhjuseks märkis C korteris nr 9 toimunud veeleket ning asjaolu, et tõenäosusega oli lahti veetoru ühendus. Akti kohaselt ei saanud enne seina avamist kahju täpsemat põhjust välja tuua. 09.04.2018 saatis avaldaja päringu Tartu mnt 67 korteriühistu juhatusele, soovides teada, millest sai veekahju juhtum alguse. Korteriühistu juhatus saatis päringu edasi avariiküsimustega tegelevale majahaldurile C le, kes selgitas, et korteri nr 9 kollektorkapis lekkisid küttesüsteemi torud, mille tagajärjel said kahju korterid nr 5 ja nr
3. Avaldaja palus seejärel täpsustada kahju põhjustanud kollektorkapi asukohta ning soovis teada, kas seadeldis asus korteri nr 9 eriomandi piires või sellest väljaspool. Majahaldur selgitas vastuseks, et XXXX hoones müüs arendaja kõik korterid musta karbina. Uued omanikud tegid kõik sisetööd ise, kaasa arvatud küttesüsteemi ehituse ja gaasiseadme paigalduse. Igal korteril oli individuaalne küttesüsteem ja majal ühist küttesüsteemi või kaasomandis olevat torustikku polnud. Küttekollektori torud asusid igas korteris teenindusluugi taga, kuhu oli ligipääs ainult korteriomanikel endil. Kaasomandis oli vaid gaasitorustik, mis asus kortermaja koridoris. Majahaldur ei avaldanud puudutatud isikule 03.04.2020 saadetud ekirjas, et tema väited veelekke põhjuste ja korteri nr 9 reaalosa piirides korteri enda kasutamiseks vajaliku kütteseadme kohta oleksid ebaõiged. Avaldaja esitas kohtule täiendavalt C 09.04.218 vastuse koos lisadega, millele oli lisatud varasem teade kahju juhtumi põhjuste kohta ning foto, millest oli näha lekkiv torustik. 24.03.2021 saadetud e-kirjas kinnitas C , et lisatud foto oli tehtud veelekke avastamise päeval ning tegu oli korteri nr 9 vee- ja küttetorustikuga, millele pääses ligi läbi korteris asuva teenindusluugi. Tegu oli sama küttekollektoriga, millele oli viidatud varasemates kirjades. 08.03.2021 kirja kohaselt olevat puudutatud isik ostnud korteri arendajalt koos täielikult väljaehitatud kommunikatsioonidega. Kõik, mis oli korteris endas, oli korteriomaniku enda vastutada, sest korteriühistu ei hooldanud ega vastutanud korterisiseste torustike eest. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis polnud XXXX kohta küttesüsteemi projekti. Küte tuli lahendada eraldi projektiga. Elamu ei liitunud Tallinna linna kaugküttevõrguga. Kütteks oli planeeritud kombineeritud elektri- ja gaasiküte. Igasse korterisse oli plaanitud paigaldada eraldiseisvad gaasikatlad ning need tuli paigaldada abiruumidesse. Küttekandjateks olid elektrija vesiradiaatorid ning vesipõrandaküte. Kohus leidis, et ameti edastatud dokumentatsioon oli kooskõlas C selgitustega, milliste kohaselt puudus elamus korteriomanike kaasomandisse kuuluv küttesüsteem, vaid igal korteril oli oma kütteseade. Vaidlusalust elamut ei plaanitud liita Tallinna linna kaugküttevõrguga, mis samuti tõendas, et kogu elamu teenindamiseks vajalik süsteem puudus. Kokkuvõttes leidis kohus, et avaldaja oli eelviidatud tõenditega piisavalt ja selgelt tõendanud, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri reaalosa piirides asuvast ning ainult selle korteri jaoks vajalikust kütteseadmest. Sellise kütteseadme torustiku korrasoleku eest vastutas puudutatud isik. Puudutatud isik ei toonud esile ega tõendanud KOS § 11 lg 3 mõistes ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu peaks ta vabanema vastutusest kahju tekitamise eest. Alusetu oli puudutatud isiku üldsõnaline väide, et majahalduri näol ei olnud tegemist asjatundjaga ning avaldaja ei esitanud ekspertarvamust. Ühestki õigusaktist ei tulenenud nõuet, et veelekke tekkimise algpõhjus tuleks tuvastada vaid teatud nõuetele vastavate 5 eksperthinnangutega. Samuti puudutatud isik sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud, miks majahalduri selgitused ja tema esitatud foto ei tõendanud veelekke alguse saamist korteri nr 9 reaalosa piiridesse kuuluvast kütteseadmest. Puudutatud isik ei tõendanud väiteid, et tal ei olnud seina taga asuvale kütteseadmele ligipääsu. See väide oli vastuolus majahalduri kirjades tooduga, mille kohaselt oli ligipääs olemas teenindusluugi kaudu. Puudutatud isiku poolt esitatud Villad OÜ-ga 14.03.2014 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste fikseerimise ja ainuõiguse andmise kokkulepe ei tõendanud puudutatud isiku väiteid, et ta ostis korteri, millel puudus ligipääs kütteseadmele. See ei tõendanud puudutatud isiku väiteid, et elamul oli olemas ühine küttesüsteem, mille torustik üksnes läbis puudutatud isiku korterit ja mille korrasoleku eest ta ei saanud vastutada. Üksnes asjaolu, et keegi teine ehitas enne korteri ostmist välja selle teenindamiseks vajaliku kütteseadme, ei vabasta puudutatud isikut vastutusest. Puudutatud isik esitas kohtule korteriühistu 06.07.2020 e-kirja, mille kohaselt oli hoonele väljastatud kasutusõigus. Kohtu hinnangul ei omanud asjas tähtsust, millal elamule kui tervikule kasutusluba anti. Kasutusloa väljastamise aeg ei välistanud puudutatud isiku vastutust KOS § 11 lg 3 alusel.
4. Avaldaja oli piisavalt ja selgelt tõendanud kahju ulatust ning kahju kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust. 10.04.2017 koostatud korteri nr 7 ülevaatusaktis oli detailselt kirjeldatud korteris ilmnenud kahjustused. Akti kohaselt jooksis 13.03.2017 neljanda korruse naabri korterist nr 9 vesi alla. Ülevaatuse akti lisas oli märgitud seinte, lae ja põranda materjal ning ligikaudsed kahjustusi saanud pindade suurused. Aktile olid lisatud kahjustusi kajastavad fotod. Kohus ei saanud üksnes puudutatud isiku põhistamata väidete alusel seada kahtluse alla asjaolu, kas aktil ikka olid lisad ega aktis märgitud kahjustuste olemasolu ja ulatust. Gaspre OÜ esitas 20.03.2017 arve seoses korteris nr 7 asuva gaasikatla kontrollimisega, millel olid nähtavad veekahjustused. 23.03.2017 selgitas Gaspre OÜ, millised osad gaasiseadmest olid riknenud ja milline oli kahjustada saanud osade vahetuse hind. Osade vahetusele ei saanud garantiid anda ning soovitati kogu gaasiseadme vahetust. Seega nähtus tõenditest, et veekahjustuste tõttu oli vajalik gaasiseadme vahetus. Ühtlasi nähtus nendest ka asjaolu, et elamul puudus korteriomanike kaasomandis olev ühine küttesüsteem ja korteril nr 7 oli eraldiseisev gaasiseade. Korteris nr 7 tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks kulus kokku 3 156,30 eurot (lae, põranda ja seinte kahjustuste kõrvaldamine ja teised sellega seotud tööd). Avaldaja väljastas kindlustusandjana Saag&Kirves OÜ-le garantiikirja nr 223118685 tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Saag & Kirves OÜ esitas avaldajale 23.05.2017 korteris nr 7 teostatud tööde eest arve viitega avaldaja antud varasema garantiikirja numbrile
5. Kohus ei saanud puudutatud isiku põhistamata väidete alusel seada kahtluse alla asjaolu, mille eest esitatud arve avaldaja tasus. Avaldaja esitas garantiikirja nimelt korteris nr 7 tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamiseks ning tasus sama garantiikirja numbrile viitava arve. Korteri nr 7 omanikul oli remondi teostamise ajal vaja kasutada üüritud pinda 8 ööks ja asenduspinna kasutamise eest tasus korteri omanik 350 eurot. Puudutatud isik ei esitanud ise ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks saanud korteris esinevad puudused kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega või mille kohaselt ei olnud mõni puudus tekkinud 13.03.2017 toimunud veelekke tõttu. 15.03.2017 akti kohaselt olid korteri nr 5 esiku värvitud kipsseintel veemullid. Kahju põhjuseks oli märgitud veejooksu ülevalt korterist nr
6. Akti lisas oli märgitud esiku suurus ja seinte ning lae materjal. Fotodelt nähtusid esiku seinte kahjustused. Murust Majani Ehitus OÜ koostas kalkulatsiooni 654 eurot, mis sisaldas mh töid esiku laes, uksepalede viimistlemist ja teisi eeltooduga seotud töid. Avaldaja väljastas garantiikirja nr 222024513 ja Murust Majani Ehitus OÜ koostas avaldajale arve 564 eurot, viidates eelmärgitud garantiikirjale. Sarnaselt korteriga nr 7 polnud puudutatud isik esitanud korteris nr 5 tekkinud kahjustuste ja nende kõrvaldamise kulude suuruse osas põhistatud vastuväiteid. Puudutatud isik ei tõendanud, et kahjustusi 6 korterile ei tekkinud või et nende kõrvaldamine oleks olnud võimalik oluliselt väiksemate kuludega. Olukorras, kus avaldaja oli oma väiteid tõendanud, ei piisanud puudutatud isikul üksnes põhistamata vastuväidete esitamisest.
7. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et avaldaja põhinõue oli põhjendatud. Puudutatud isikult tuli avaldaja kasuks välja mõista 4 989,10 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulus rahuldamisele ka viivisenõue

§ 113

lg 1 alusel.

§ 82lg 3 ja lg 7 alusel oli avaldajal õigus nõuda viivist alates 05.05.2018.

Puudutatud isiku määruskaebus 8. Puudutatud isik palus ringkonnakohtul maakohtu määrus tühistada ning jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määrusest ei nähtunud, et kohus oleks tuvastanud, mil viisil ja millist konkreetset kohustust puudutatud isik rikkus. Kuna seda ei tuvastatud, siis ei saanud puudutatud isik esitada vastuväiteid, sest omateada ei olnud ta korteriomaniku kohustusi rikkunud. Puudutatud isik ei saanud lahendist aru, milliseid avaldaja tõendatud kahju hüvitamise eeldusi oli kohus silmas pidanud ja milline oli kostja rikkumine (määruse p 53.). Avaldaja polnud puudutatud isiku vastu

§ 115

lg 1 sätestatud alusel kahju hüvitamise nõuet esitanud ning kohus ei tohtinud tugineda asjaolule, mida menetluses ei esitatud. Määrusest ei olnud ka arusaadav, millist tähtsust omas kohtu tõdemus, et vaatamata kohtu selgitustele puudutatud isik oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud (määruse p 57). Määruse p 61 viimane lause oli poolik ega polnud aru saada, mida kohus sellega silmas pidas. Kohtu kirjeldatud tõendite alusel (määruse p 58) ei saanud tuvastada, et veekahju sai alguse korteri nr 9 reaalosa piirides asuvast kütteseadmest. C lt saadud teateid ja e-kirju ei saanud pidada tõendiks TsMS mõttes, millele avaldaja sai tugineda oma nõude tõendamisel ja mille alusel sai kohus tuvastada nõude rahuldamiseks vajalikud asjaolud. Lahendist ei nähtunud, millise tõendi liigiga oli tegemist. Juhul, kui C ekirju ja teateid pidada tunnistaja ütlusteks, siis ei olnud tõendid saadud seadusega ette nähtud protsessivormis. Samas ei saanud neid pidada dokumentaalseks tõendiks kirjaliku tõendi mõttes ega ka eriteadmistega isiku arvamuse mõttes, sest majahalduri teave, ei olnud selline tõend, millega sai avaldaja nõude põhjendatuks lugeda. Majahalduri esitatud teabest ei nähtunud, millal, kus ja kelle poolt toimus seina (kollektorkapi avamine) ning kas ja kuidas fikseeriti, et korteri nr 9 kollektorkapist lekkisid küttesüsteemi torud. Halduri teavet ei saanud pidada ka eriteadmistega isiku arvamuseks, sest määruskaebuse esitaja andmeil puudusid isikul sellise arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Tsiviilasja materjalidest ei nähtunud andmeid, et haldur oleks asjatundja, kel oleksid veelekete osas eriteadmisi. Antud asjas ei tehtud kindlaks, millised olid korteri nr 9 reaalosa piirid, väitmaks, et veeleke toimus korteri reaalosa piirides asuvast kütteseadmest. Polnud ühtegi joonist ega muud dokumendi, mis võimaldas korterite reaalosade piire kindlaks määrata. Kohtumääruse p-s 64 kirjeldas kohus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirja (digitoimikus nimetatud dokument aga puudus). Määruskaebuse esitaja leidis, et ka see kiri ei tõendanud veelekke tekkimist korteri nr 9 reaalosa piirides. Ameti kirja kohaselt ei olnud nende arhiivis XXXX küttesüsteemi projekti. Juba ainuüksi see lause kinnitas, et ametiasutuse kiri koos lisaga tuli tõendina jätta tähelepanuta, sest kui küttesüsteemi projekti ei esitatud, siis ei olnud muu projekti seletuskirjaga võimalik tõendada küttesüsteemiga seotud asjaolusid. Muu projekti seletuskirjas esitatud võimalikud lahendused hoone küttesüsteemile ei saanud olla tõendiks hoonesse tegelikult ehitatud küttesüsteemi kohta. Kohus märkis p-s 65, et puudutatud isik ei põhistanud, miks halduri esitatud foto ei tõendanud veelekke alguse saamist korteri nr 9 reaalosa piiridesse kuuluvast kütteseadmest. Selline kohtu 7 arvamus oli ebaõige, sest puudutatud isik selgitas menetluse ajal seda (vt 03.05.2021 puudutatud isiku seisukohta). Kohus ei selgitanud, miks ta halduri kirjades toodut ligipääsu olemasolu kohta arvestas, kuid puudutatud isiku väidet ligipääsu puudumise kohta ei arvestanud. Sellega kohus rikkus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust. Kahju ulatust ja kulutuste suurust ei olnud avaldaja tõendite alusel võimalik täpselt määrata ega välja mõista. Kohus rikkus TsMS § 477 lg 7, jättes puudutatud isiku vastuväidetes kahtluse alla seatud kahju ulatuse ja suuruse kohta avaldaja poolt esitatud andmed kontrollimata. Määruskaebuse esitaja märkis, et maakohtu määrusest oli raske aru saada, millistele toimiku lehekülgedele kohus viitas, sest kohtu märgitud toimiku lehekülje numbrid ei ühtinud digitoimiku leheküljenumbritega. Menetluse edasine käik 9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. 10. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. 11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus lahendi tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. 13. Avaldaja kui kindlustusandja on hüvitanud kannatanud korteriomanikele veekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju (korterite remondikulud) ja kahjustatud isikute kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu on üle läinud

§ 492lg 1 alusel avaldajale.

Avaldaja on praegusel juhul esitanud kahju hüvitamise nõude kahju põhjustanud korteriomaniku vastu.

1. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 13.03.2017, kohaldas maakohus põhjendatult vaidluse lahendamisel kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seadust, mille § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korras korteriomandi reaalosa ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 12 lg 3 sätestas, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
2. Kahjustatud korterite omanikele kahju hüvitanud avaldaja on esitanud

§ 115

lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda

§ 115

lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku 8 asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi (sh tõendite hindamise osas), mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, mille kohaselt kohus ei tuvastanud kahju hüvitamise eeldusi ega nende tõendatust. Ebaõige on kaebaja väide, mille kohaselt jäi tuvastamata, millist kohustust oli puudutatud isik rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt kindlustusvõtjatele tekkinud kahju sai alguse puudutatud isiku omandisse kuuluvast küttesüsteemist, mille korrashoiukohustust puudutatud isik ei olnud nõuetekohaselt täitnud. Maakohus tuvastas, et XXXX elamus oli igal korteril individuaalne küttesüsteem, st oma kütteseade ja majal ühist küttesüsteemi või kaasomandis olevat torustikku polnud. Samuti ei olnud elamu liitunud Tallinna linna kaugküttevõrguga. Et kohus märkis lahendi p-s 61, et selles kortermajas oli kaasomandis vaid gaasitorustik, ei muuda kohtumäärust arusaamatuks, nagu on kaebuses väidetud. Asjas leidis tuvastamist, et kahjujuhtum sai alguse korteri nr 9 reaalosa piires asuvast ja ainult selle korteri jaoks vajalikust kütteseadmest toimunud veelekkest (korteris nr 9 kollektorkapis lekkisid küttesüsteemi torud) ning et veekahju said korterid 5 ja
2. Riigikohus on 11.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 4-2-1-129-13 p-s 34 selgitanud, et korteriomaniku kohustuse üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Ringkonnakohus leiab, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Korteriomanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et korterist alguse saanud veeleke võib tungida läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teisi korteriomanikke (

§ 127lg 3).

Maakohus tuvastas tõendeid hinnates puudutatud isiku poolt kohustuse rikkumise ja kindlustatud korterite omanikel tekkinud kahju vahel põhjusliku seose olemasolu. Avaldaja oli tõendanud puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii tagajärjel tekkinud kahju ulatuse ja tehtud tööde vajalikkuse ning tema poolt kindlustusvõtjatele hüvitatud kahju suuruse 4989eurot 10 senti. Lisaks põhinõudele läks avaldajale tulenevalt

§ 167lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 üle ka võimalik viivisenõue.

17. Samuti leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik ei tõendanud, et rikkumine oli vabandatav KOS § 11 lg 3 või

§ 103lg 1 alusel.

KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Puudutatud isik vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et tema vastutus on välistatud

§ 103

alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.

§ 103

lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on 16.10.2003 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 p-s 12 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. 9 Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole maakohus vastutust välistavaid asjaolusid tuvastanud ja sellega saab nõustuda. Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik ei olnud piisava hoolikusega taganud korteriomandi korrashoiu kohustust.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohus on rikkunud menetlusnorme, kuivõrd on pidanud tõenditeks majahaldurilt saadud teateid ja e-kirju. Samuti ei nõustunud kaebaja kahju suurusega.
2. Kohus hindas tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ja kujundab oma seisukoha siseveendumuse alusel. C kirjalik seletus on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 tähenduses, samuti ka e-kirjad. Seletuskiri on samuti dokumentaalne tõend (tlk 112), millega avaldaja tõendas, et Tallinna Kaugküttevõrguga elamu ei olnud liitunud. Kahju ulatuse ja suuruse hindamisel ei rikkunud kohus tõendeid hinnates kaebuses väidetud menetlusnorme, kuivõrd puudutatud isik ei põhistanud oma vastuväiteid ega tõendanud, et korteritele kahjustusi ei tekkinud või et nende kõrvaldamine oleks olnud võimalik oluliselt odavamalt, s o väiksemate kuludega. Kohus ei rikkunud TsMS § 477 lg-st 7 tulenevat kohustust omal algatusel tõendeid koguda. Praeguses menetluses oli avaldaja oma väidete tõendamiseks asjakohased tõendid esitanud ja need osutusid piisavaks, mistõttu puudus kohtul kohustus ja vajadus omal algatusel täiendavaid tõendeid koguda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja kaebuse väited ei anna alust jõuda teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluse uurimispõhimõte (TsMS § 477 lg-5 ja 7) ei võta menetlusosalistelt ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust.
3. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, on kohaldanud õigesti materiaalõigust ja kohtu seisukohtade kujunemine on jälgitav ja määrus nõuetekohaselt piisavalt põhjendatud. Kohtulahend on seaduslik ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks ja tal ei ole ka tsiviilasja toimikust nähtuvaid hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 10