Obsah (5)

§ 101§ 96§ 97§ 99§ 100

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind nr 2-22-578 S.S. hagi R.V. vastu elatise vähendamiseks 1278 eurot Kohtunik Silvi Maiste

§ 101alusel arvutatud summas, käesolevaga 213 eurot.

Elatist korrigeeritakse iga aasta

1. aprillil lähtuvalt tarbijahinnaindeksi, bruto töötasu ja lapsetoetuse muutumisest. Hageja väide, et tema töötasu on 350 eurot, on paljasõnaline ja tõendamata. Kui hageja sissetulek ongi vaid 350 eurot (st oluliselt alla töötasu miinimummäära), tuleb hagejal leida rahalisi vahendeid oma laste ülalpidamiseks või pidada lapsi üleval muu vara arvel. Teise lapse olemasolu automaatsel elatise vähendamiseks alust ei anna. Kohtu põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
3. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.10.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-13768 on hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks 211,50 eurot kuus (käesoleval aastal 294 eurot). Hageja soovib aga elatise vähendamist 150 euroni kuus.
4. Kohus juhib esmalt poolte tähelepanu asjaolule, et kompromissi kohaselt tuli hagejal tasuda kostjale elatist 45% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleva aasta 2 kuupalga alammäär on 654 eurot ning sellest 45% on 294 eurot kuus, mitte 292 eurot. Kohus on seisukohal, et kompromissina kokkulepitud summa on ebamõistlikult suur, kuna elatissüsteemi uuendamisega muudeti elatise arvutamise aluseid ning kõik need otsused, mida kohus tegi enne uut süsteemi ja milles kohus on elatise kindlaks määranud poole miinimumpalgana või seadusjärgse miinimumelatisena (sõltub kohtuotsuse sõnastusest), siis see summa alates 2022 aastast enam ei suurenenud vaid jäi
5. aasta tasemele (292 eurot kuus ühe lapse kohta). Rakendussäte ei kohaldunud aga nende otsuste või kokkulepete suhtes, kus elatise summa on küll seotud töötasu alammääraga, kuid väiksemas või suuremas ulatuses kui 50%. Hageja poolt makstav elatis on käesoleval hetkel seega juba suurem kui 292 eurot ning muutub suuremaks ka järgnevatel aastatel, kui kuupalga alammäär peaks suurenema. Seega on elatise vähendamine põhjendatud juba ainuüksi tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 4.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 6. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

7. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Käesoleval aastal on baassumma 209,20 eurot.
2. Lähtuvalt TsMS § 459 lg 1 p-st 1 tuleb kohtul hinnata, kas hagi esitamise ajaks on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja osalise tööajaga ning tema sissetuleku suuruseks on 350 eurot kuus. Lisaks on hagejal veel üks alaealine laps. Hageja on nõus maksma lapsele elatist 150 eurot kuus.
3. Kostja seaduslik esindaja palus hagiavalduse jätta rahuldamata, kuid pakkus kompromissi korras välja summa 213 eurot kuus.
4. Hageja esitas kohtunõudmisel oma palgateatised, mille kohaselt on hageja sissetulek suurem, kui hageja poolt avaldatud 350 eurot kuus. Jaanuaris oli hageja saanud palka 469,37 eurot ning veebruaris 405,01 eurot. Seega on hageja sissetulek umbes 55-119 eurot suurem, kui hageja kohtule avaldas. Samuti on hageja arveldusarve väljavõttest näha piisavalt sissetulekuid, mille arvelt alaealise lapsele elatist tasuda (ka pensionifondi väljamakse arvestatakse hageja sissetulekuks). 3
5. Kohus andis pooltele mitmel korral võimaluse asja lahendada kompromissi sõlmimise teel. Kohtule on esitatud poolte kompromissläbirääkimise tulemused, mille kohaselt hageja soovis elatise vähendada kuni 150 euroni kuus, kostja oli nõus 213 euroga kuus. Hageja pakkus kompromissiks keskmise, ehk siis 181 eurot kuus, kuid kostja ei olnud sellega nõus.
6. Kaalunud hageja varalist seisundit, kohustusi ja arvestanud lapse vajadusi ja tegelikke kulutusi lapsele, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud osaliselt rahuldada hageja taotlus elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et tuleb muuta Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.10.2017 tsiviilasjas nr 22-17-13768 kohtumäärusega S.S.-lt väljamõistetud elatise suurust ning vähendada väljamõistetud elatise summat ning välja mõista S.S.-lt elatis 180 eurot R.V. kasuks. Kui hageja tasub kostjale elatist summas 180 eurot kuus ning eelduslikult peaks hagejaga võrdselt panustama ka teine lapsevanem, siis saab kostja ühes kuus elatist kokku 360 eurot, millele lisandub lapsetoetus summas 60 eurot kuus, ehk kõik kokku 420 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et selline elatis arvestab lapse vajadusi ja kulutusi ning on põhjendatud.
7. Kohus selgitab, et TsMS § 459 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Menetluskulud
8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
9. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
11. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4