← Eesti

2-20-16668/54

Obsah (9)§ 436§ 231§ 230§ 229§ 442§ 124§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16668 Tsiviilasi M U hagi M T vastu võla ja

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Hageja kandis 13.

ja 14. novembril 2017 kostja isiklikule pangakontole 4000 eurot, selgitusega „ülekanne”, s.o kokku 8000 eurot (vaidlusalused ülekanded) (tl 4).  Hageja oli vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal M-Erix Oy juhatuse liige ja enamusosanik ning kostja oli Brix Arendus OÜ juhatuse liige (tl-d 37-40p). 3

(8) M-Erix Oy-le kuulus kinnistu Soomes Kemiö vallas, kuhu omanik soovis ehitada ridaelamu. Ehituse teostamiseks sõlmis M-Erix Oy
  1. novembril 2016 töövõtulepingu kostja äriühinguga Brix Arendus OÜ (tl-d 41-46).  Hageja abikaasa I. U ja kostja olid tihedates ärilistes suhetes (tl 120p – 124p).  Kostja saatis
  2. novembril 2017 I. U enne vaidlustatud maksete saamist e-kirja, kus kostja palub kiiremas korras tasuda 9500 eurot, sest muidu jääb ehitus seisma (tl 59).
  3. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 8000 eurot. Hageja väitel andis ta kostjale suulise laenulepingu alusel
  4. ja
  5. novembril 2017 laenu, on laenulepingu üles öelnud ja nõuab raha tagastamist koos viivisega. Alternatiivselt palub hageja nimetatud summa mõista kostjalt enda kasuks välja VÕS § 1028 lg 1 alusel.
  6. Esmalt lahendab kohus hageja laenulepingust tuleneva nõude ja seejärel hindab kohus vajadusel hageja VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevat võimalikku nõuet.
  7. Hageja esitatud asjaoludel võisid pooled olla sõlminud laenulepingu VÕS § 396 lg 1 mõttes. Kostja on poolte laenusuhet eitanud. Laenulepingu või laenulepingute sõlmimise tõendamiskoormis on vaidluse korral hagejal (

§ 230

lg 1).

§ 229

järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Praegusel juhul on hageja esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks oma arvelduskonto väljavõtted, kust nähtub kostjale kahe vaidlusaluse 4000 euro (kokku 8000 euro) suuruse kande tegemine. Vaidlust pole, et kannete selgituseks on märgitud „ülekanne“. Veel on hageja laenulepingu sõlmimise tõendamiseks taotlenud enda abikaasa I. U vande all ülekuulamist ja kohus on I. U istungil ka üle kuulanud.

  1. Kohtu arvates ei saa eelnimetatud hageja tõenditega lugeda tuvastatuks poolte vahel suulise tähtajatu laenulepingu sõlmimine.
  2. Esiteks ei ole hageja suutnud täpselt määratleda, millal väidetav laenuleping sõlmiti. Teiseks ei saa ainuüksi
  3. ja
  4. novembri 2017 ülekannetest järeldada, et need oleks tehtud laenulepingu täitmiseks. Kolmandaks ei saa praeguses asjas rajada järeldusi laenusuhte olemasolu kohta üksnes hageja abikaasa I. U ütlustele. Tunnistaja istungil antud ütlused ei olnud arusaadavad ega veenvad selle kohta, miks ta palus oma abikaasal kostjale laenu anda ja millised olid laenutingimused. Sealhulgas ei osanud tunnistaja täpselt vastata, millal kostja laenu küsis, millal toimus väidetav poolte telefonivestlust laenulepingu sõlmimiseks, mida seal täpselt arutati ja milles kokku lepiti. Laenulepingu sõlmimise asjaolude kohta selgitas tunnistaja üksnes seda, et hageja otsustas kostjale laenu anda seepeale, kui kuulis tunnistaja telefoni valjuhääldis, et kostja soovib saada laenu. Kui palju kostja väidetavalt laenu saada soovis kostja ei mäletanud (tl-d 122-123). Kohus märgib, et leping sõlmitakse mistahes vormis vastastikuste tahtevalduste kaudu ning leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud olulistes lepingutingimustes kokkuleppe (VÕS § 3 p 1, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 16 lg 1 ja § 20 lg 1). Praegusel juhul ei tulene tõenditest, et pooled oleksid sõlminud kehtivalt suulise tähtajatu laenulepingu, sest tõenditest ei ilmne poolte tahe laenulepingu sõlmimiseks ega selle olulised tingimused. 4

(8)
  1. Kohus kontrollib järgnevalt, kas hagejal on õigus
  2. ja
  3. novembril 2017 kostja arvelduskontole kantud raha (8000 eurot) nõuda tagasi VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel. Samuti seda, kas hagejal on õigus nõuda tagasinõutavalt summalt edasiulatuvat viivist.
  4. Kohtupraktika kohaselt peab hageja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu
  5. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4).
  6. Kohtu arvates on praegusel juhul hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et hageja täitis enda arvates vaidlusaluste kannete tegemisel kostja ees poolte vahel sõlmitud suulisest tähtajatust laenulepingust tulenevat kohustust. Teisisõnu täitis hageja kostja ees kohustust, mida polnud olemas (vt otsuse p-d 8-11). Hageja tegi
  7. ja
  8. novembril 2017 kostjale 4000 euro suurused ülekanded. Tunnistaja ütluste kohaselt sai hageja kostjast aru nii, et kostja soovib saada laenu. Tuvastatud asjaoludel kehtivalt laenulepingut siiski ei sõlmitud (vt otsuse p-d 8-11). Hageja on saatnud
  9. septembril 2020 kostja e-posti aadressile laenulepingu ülesütlemise avalduse (tl 6). Ka see asjaolu viitab kaudselt sellele, et hageja täitis enda arvates vaidlusaluste kannete tegemisel laenulepingust tulenevat kohustust.
  10. Eeltoodut ei muuda see, et vaidlusaluste ülekannete selgitustes ei olnud viiteid laenulepingule. Vastavate viidete selgitustest puudumine ei välista, et tegemist oli hageja arvates laenulepingu täitmiseks tehtud ülekannetega. Kohus ei nõustu kostjaga, et üldjuhul märgitakse füüsiliste isikute vahel laenu andmisel pangaülekande selgitusse alati sõna „laen“.
  11. Kostja leidis, et
  12. ja
  13. novembri 2017 maksetega tasus hageja oma ridaelamu ehitamisega seotud kulusid (M-Erix Oy võlgnevust Brix Arendus OÜ ees). Kostja võttis Brix Arendus OÜ juhatuse liikmena täitmise sellisel kujul vastu ning hageja äriühingu kohustused kostja ühingu ees vastavalt vähenesid. Sisuliselt väitis seega kostja, et ei ole saanud hagejalt sooritust, sest vaidlusaluste ülekannetega täideti kohustust Brix Arendus OÜ ees. Kohtu arvates on kostja väide tõendamata. Vaidlustamata asjaoludel sõlmis M-Erix Oy
  14. novembril 2016 töövõtulepingu kostja äriühinguga Brix Arendus OÜ Soome ridaelamu ehitamiseks. Kohus märgib, et juhul kui vaidlusaluste kannetega täideti mõni M-Erix Oy töövõtulepingust või muust õigussuhtest tulenev kohustus Brix Arendus OÜ, tulnuks kostjal esitada selle kohta tõendid. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg‑st 2 tulenevalt on Eestis registreeritud äriühing raamatupidamiskohustuslane. RPS § 4 p‑de 2 ja 5 järgi on raamatupidamiskohustuslane mh kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid (RPS § 6) ja raamatupidamise dokumente säilitama. Kohtupraktika kohaselt saab tsiviilasjade lahendamisel eeldada, et äriühing kõiki oma majandustehinguid dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seda, et majandustehing, vaatamata selle dokumenteerimata jätmisele tehti, peab tõendama pool, kes sellisele väitele tugineb (vt Riigikohtu
  15. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, p 11.2). 5
(8)Eeltoodut arvestades pidi Brix Arendus OÜ raamatupidamises kajastuma hagejalt vaidlusaluse kannete alusel saadud summad või vähemalt pidi kostja nimetatud äriühingu juhatuse liikmena (tl 47) olema valmis dokumenteerimata toimunud tehingu tegemist tõendama. Kohtule ei ole esitatud raamatupidamisdokumente, millest nähtuvalt vaidlusaluste kannete võrra vähenes M-Erix Oy võlgnevus Brix Arendus OÜ ees. Kostja isiklikule arvelduskontole ülekande tegemine viitab sellel, et raha oli mõeldud siiski kostjale. Kokkuvõtvalt pole kostja tõendanud, et hageja poolt tehtud vaidlusaluste ülekannete (soorituste) saajaks oli Brix Arendus OÜ, kellele hageja poolt kostjale tehtud sooritus edastati. Kohus ei nõustu kostjaga, et olukord oleks praegusest teistsugune, kui hageja oleks otsustanud tasuda vaidlusaluse summa 8000 eurot kostjale
  1. ja
  2. novembril 2017 sularahas. Ei ole vahet, mil viisil äriühingute nimel tehinguid tehakse. Oluline on, et need dokumenteeritakse raamatupidamislikult või nende toimumist on vaidluse korral võimalik tõendada. Praegu on kostja võtnud väidetavalt vastu täitmise äriühingule Brix Arendus OÜ, kuid ei suuda seda nimetatud äriühingu raamatupidamisdokumentidega ega muul viisil tõendada. Juhul kui tasutakse ülekandega või sularahas mõni kohustus äriühingu ees, on üldjuhul selle kohustuse täitmiseks väljastatud arve ja selle arve tasumine peab kajastuma äriühingu raamatupidamises. Veel märgib kohus, et kostja esitatud tõendite kohaselt ei ole hageja, tema abikaasa ega ka nendega seotud äriühingud teinud enne ega pärast vaidlusaluste maksete tegemist makseid kostja isikule kontole (tl-d 50 ja 51). Maksed on tehtud Brix Arendus OÜ arvelduskontole. Seejuures on I. U seotud OÜ Kreisner Group poolt tehtud maksete selgitusse märgitud, et tasutakse arveid M-Erix Oy eest. Vaidlusaluste kannete tegemisel aga vastavasisulised selgitused puudusid. Maksed tehti kostja isiklikule arvelduskontole. Seega viidatud kostja tõendid ei tõenda ega muuda usutavaks seda, et
  3. ja
  4. novembril 2017 hageja kantud rahasummad olid mõeldud M-Erix Oy võlgnevuse vähendamiseks Brix Arendus OÜ ees (st et vaidlusalused ülekanded oleks olnud n-ö äripartnerite vahelised tavapärased kanded majandustegevuseks).
  5. Järelikult tuleb praegusel juhul lähtuda sellest, et vaidlusaluste kannetega tehti sooritus kostjale.
  6. Eeltoodut ei muuda ka see, et kostja saatis
  7. novembril 2017 I. U enne vaidlusaluseid makseid e-kirja, kus kostja palub kiiremas korras tasuda 9500 eurot, sest muidu jääb ehitus seisma. Kohus nõustub hagejaga, et
  8. novembri 2017 e-kiri I. U ei ole seostatav vaidlusaluste ülekannete tegemisega. Kirjast ei nähtu, millisest ehitusest ja millistest äriühingutest jutt käib. Soovitud makse summa on 9500 eurot. Summa on palutud tasuda esmaspäeval või teisipäeval (s.o
  9. või
  10. novembril 2017) ning tasumisel viidata arvele nr
  11. Vaidlusalused ülekanded tegi hageja
  12. ja
  13. novembril 2017 summas 8000 eurot ega viidanud arvele nr
  15. Kohus kogus kostja taotlusel ka asjas tõendeid. Kohus nõudis välja krediidiasutuselt hagejale kuuluva ja sellelt kostjale
  16. ja
  17. novembril 2017 ülekannete teostamiseks kasutatud pangakonto väljavõtte ajavahemiku
  18. november 2016 kuni
  19. november 2020 eest (tl-d 115–117p). Pooled uurisid kogutud tõendit istungil koos kohtuga. Tõendist nähtuvalt on kostja abikaasa I. U kandnud hagejale vaidlusaluste kannete järgselt paari kolme nädala jooksul summad 1200 eurot, 3500 eurot 3000 eurot ning 2000 eurot (vastavalt 3., 12.,
  20. ja
  21. detsembril 2017). Kohtu arvates puuduvad mistahes viited sellele, et nimetatud summad oleks tasutud vaidlusaluste ülekannete eest ja seda ei saa ka ülekannetest järeldada. 6
(8)Summad ja tähtajad ei klapi ligilähedaselt vaidlusaluste kannete tegemisega. Ühtlasi ei saa kostja kohtu arvates tugineda sellele, et I. U täitis hageja ees kostja kohustuse olukorras, kus I. U seda kategooriliselt eitab. Ka ei ole kostja arusaadavalt ja veenvalt kohtule selgitanud, mis põhjusel I. U väidetavalt kostja eest hagejale kohustuse täitis. Väide, et I. U oli M-Erix Oy tegelik kasusaaja ja seetõttu huvitatud äriühingu kohustuste täitmisest, on jäänud menetluses tõendamata. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta on vabanenud tagasitäitmise kohustusest VÕS § 78 lg 1 teise lause alusel või muul alusel.
  1. Kuna hageja on tõendanud, et soovis enda arvates kostjale täita vaidlusaluste ülekannetega suulisest tähtajatust laenulepingust tulenevat kohustust, tuleb VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista vaidlusaluste ülekannete alusel saadud summa kokku 8000 eurot. Kostja rikastumine hageja arvel nähtub vaidlusalustelt kannetelt. Rikastumise äralangemisele ei ole kostja tuginenud ega saanuks seda teha. Kostja ei tõendanud, et sooritust ei tehtud temale või kostjal on tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma. Samuti pole kostja tõendanud seda, et on vabanenud täitmise kohustusest VÕS § 78 lg 1 teise lause või muul alusel.
  2. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi asjaolud on niivõrd ebaelulised, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et poolte vahel olid ärisuhted või muud suhted ei välista laenu andmist ja küsimist. Vaidlust pole, et
  3. ja
  4. novembril 2017 kandis hageja kostja kontole kokku 8000 eurot. See, et tunnistaja ei mäleta piisavalt täpselt poolte läbirääkimisi enne vaidlusaluste kannete tegemist, ja seetõttu ei saa lugeda suulist laenulepingut sõlmituks, ei muuda vaidlusaluste ülekannete tegemist laenulepingu täitmiseks ebausutavaks. Samuti ei muuda hagi asjaolusid ebausutavaks see, et hageja ei mäleta abikaasa I. U poolt
  5. a enda arvelduskontole tehtud ülekandeid pärast vaidlusaluste kannete tegemist kostjale või nende eesmärki.
  6. Hageja on palunud mõista kostjalt enda kasuks välja seadusjärgse viivise põhivõlalt (8000 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Raha tagastamisega viivitamise korral on VÕS § 1032 lg 1 järgi täitjal õigus nõuda soorituse saajalt VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel viivist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja sai hagejalt alusetult 8000 eurot ja on rikastunud selle summa võrra hageja arvel. Seetõttu kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele (koosmõjus VÕS §-ga 367).
  7. Ülaltoodu põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.
  8. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (

§ 442lg 8, § 238).

  1. Hageja on palunud määrata, et kõik hageja kasuks väljamõistetud rahasummad tuleb kanda hageja pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et sellesisuline lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotluse ei ole põhjendatud. Hageja ei ole välja toonud erilisi asjaolusid, mille tõttu otsuse täitmise kord tuleks praeguses kohtuotsuses eraldi kindlaks määrata.
  2. Hagi hind on

§ 124lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 8640 eurot. 7

(8)Menetluskulud 26.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda, sest lahend tehakse tema kahjuks.

27. Tulenevalt

§ 177

lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.