Obsah (4)

§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022, Tallinn Kohtuasja numb

) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääraga ehk 292 eurot kuus, kuid elatise summa on pigem olenenud kostja suvast. Kostja on rikkunud oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes, tasudes elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavas suuruses. Hageja ülalpidamiskulud on järgmised: toidukulu (kodune toit ja söök väljaspool kodu) 150 eurot; eluasemekulud 275 eurot; teleteenused 5,50 eurot; sidekulud 7 eurot; kooliga seotud kulud 30 eurot; huvitegevusega seotud kulud 58 eurot; riiete ja jalanõude kulu 60 eurot; meelelahutusega seotud kulud 25 eurot; sünnipäevapeo kulud 45 eurot; tervishoiu ja hügieeniga seotud kulud 50 eurot ja juuksuri kulu 15 eurot. Kokku ca 700 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja töötasu on keskmiselt 1928,63 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja pangakontole laekub igakuiselt hageja eest makstav lapsetoetus 60 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt jätta hageja hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes perioodi
2. jaanuar
3. a kuni
4. september
5. a eest või vähendada tagasiulatuva elatise nõuet perioodi
6. jaanuar
7. a kuni
8. september
9. a eest ja vähendada väljamõistetava igakuise elatise suurust. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 2 Kostja vastuväidete kohaselt annab kostja hagejale ülalpidamist ning ei ole kunagi hoidunud hagejale ülalpidamise andmisest. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on alusetu või alternatiivselt tuleb seda vähendada. Sel ajal, mil hageja viibib kostja juures, annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult. Hageja on viibinud perioodil
10. jaanuar
11. a kuni
12. september
13. a korduvalt kostja juures, mis kokku moodustab märkimisväärse aja sellest üheksast kuust, mille eest hageja elatist nõuab. Erinevatel kuudel erineva suurusega elatise maksmine ei ole tingitud sellest, et kostja hoiaks kõrvale mingitel kuudel elatise maksmisest, vaid just eeskätt sellest, et hageja viibib kostja juures. Ka varasemalt on hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel pikka aega toiminud selline korraldus, kus elatise maksmisel võetakse arvesse seda, kui hageja viibib kostja juures – st kostja maksab väiksemas summas elatist. Lisaks eeltoodule tuleb tagasiulatuvast elatisest maha arvestada need kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantud kulud, mis kostja on kandnud otse hagejale. Samuti on põhjendatud arvesse võtta igakuist lapsetoetust 60 eurot. Hageja edasiulatuva elatise nõude suurus ei ole põhjendatud ja tõendatud, väljamõistetava elatise suurust tuleb oluliselt vähendada. Hageja nõue ja tema poolt välja toodud igakuised kulud ei vasta hageja tegelikele vajadustele, vaid on ilmselgelt ülepaisutatud. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse ja vähendada väljamõistetava elatise suurust nende kulude osas, mida kostja kannab vahetult hagejale ülalpidamiseks ajal, mil hageja viibib kostja juures. Ka palub kostja väljamõistetavat elatist vähendada hageja lapsetoetuse arvelt. Alates
14. oktoobrist 2021 on kostja töötasu 800 eurot kuus. Kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXXX , mis on kostja elukoht. Kostjale kuulub üks sõiduk ja vähemusosalus Piccolo Koolituse Osaühingus, milles igapäevaselt aktiivset majandustegevust ei toimu. Maakohtu otsus ja põhjendused
15. Harju Maakohus rahuldas
16. märtsi
17. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 228 eurot kuus alates
18. oktoobrist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Harju Maakohus jättis rahuldamata elatise võlgnevuse nõude summas 838 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud on 515,50 eurot kuus, millest põhjendatud on: toidukulu 89 eurot; eluasemekulu 257 eurot; teleteenused 5,50 eurot; sideteenused 7 eurot; koolikulu 15 eurot; huvitegevus 58 eurot; riided ja jalanõud 44 eurot; meelelahutusega seotud kulu 15 eurot; tervishoiu ja hügieenikulu 20 eurot; juuksuri kulu 5 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 800 eurot ja hageja seadusliku esindaja sissetulek on 1928,63 eurot kuus. Kostjale kuulub väheväärtuslik sõiduk ehitusaasta
19. a BMW ja kinnistu, mis on ühtlasi kostja elukoht. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et kostja ülalpidamisvõime on madalam kui hageja seaduslikul esindajal. Lapsevanem annab lapsele ülalpidamist oma varaliste suhete (võimaluste) kaudu ning hageja seadusliku esindaja praegused sissetulekud võimaldavad vajadusel lapse emal vabatahtlikult osaleda lapse ülalpidamises enamas kui kohtu poolt tuvastatud lapse ülalpidamiskuludes. Elatise summa määramisel saab arvestada lapsetoetusega. Elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei ole pöördunud jaanuaris
20. aastal kostja poole elatise maksmise nõudega. Esimest korda küsis hageja seaduslik esindaja elatist märtsis
21. aastal. Hageja on perioodil
22. jaanuar
23. a kuni
24. september
25. a viibinud korduvalt kostja juures ja vaidlust ei saa olla selles, et elamisega kaasnevad ka kulud, mida kannab see vanem, kelle juures laps parajasti viibib. Hageja nõue on alusetu ka põhjusel, et hageja senine igakuine ülalpidamiskulu on tegelikult olnud väiksem kui 2 x 292 eurot. Pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise 3 tasumises miinimummääras ning et kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja oli kahjustatud sellega lapse huve. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks jooksvate elatismaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust. Apellatsioonkaebus
26. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista alates elatishagi esitamisest kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 320 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, mõista tagasiulatuvalt perioodi
27. jaanuar
28. a kuni
29. september
30. a eest välja elatis summas 838 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on kokkuvõttes leidnud, et hageja igakuised vajalikud kulutused on summas 515,50 eurot. Kohus on hageja esitatud kuluarvestust ja -dokumente hinnanud meelevaldselt ning kohtu väide kulutuste tõendamata jätmise kohta on ebaõige ja põhjendamata. Hageja seaduslik esindaja juhtis kohtumenetluse jooksul korduvalt kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on kohtule esitanud kaheldava väärtusega tõendeid ja üritanud kohut eksitada oma sissetuleku suuruse osas. Pikaaegselt köögimööbli ja garderoobide valmistamise ning paigaldamisega tegelenud 45-aastase terve mehe puhul on eluliselt raske uskuda, et ta teenib vaid 800 eurot kuus. Hageja leiab, et kohus ei ole tuvastanud kostja varandusliku seisundit piisava põhjalikkusega. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja on oma vanemate ainukene laps. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõue jätta täielikult rahuldamata. Kostja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud vahetult ülalpidamisega kantud kulusid. Asjaolu, et kostja on lapsega aeg-ajalt kohtunud, ei anna alust elatise tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmiseks. Kohtu seisukohad vahetu ülalpidamise andmise ja elatise vähendamise osas on vastuolulised. Kuna põhjendatud on arvestada lapsetoetusega, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatis 320 eurot kuus. Vastustaja seisukoht
31. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata perioodil
33. oktoober
34. a kuni
35. detsember
36. a igakuise elatise 228 eurot ületavas osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega suurendab väljamõistetud elatist 34 euro ulatuses. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
37. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse ning tagasiulatuva elatise väljamõistmise üle. Maakohus rahuldas igakuiselt väljamõistetava elatisnõude 228 euro ulatuses ja jättis tagasiulatuva elatisnõude rahuldamata. Kostja ei ole maakohtu otsust hagi rahuldamise osas vaidlustanud ning see on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
38. Hageja esitas apellatsiooniastmes dokumentaalse tõendi – suvise spordilaagri teade koos registreerimise e-kirjaga. Kolleegiumi hinnangul on hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmine TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel põhjendatud, sest tõend on TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohane ning 4 tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohtu poolt määratud seisukohtade esitamise tähtaja jooksul esitas hageja väljavõtted lapse ja isa vestlusest, millega soovib tõendada, et kostja varaline seisund on parem, kui ta on kohtule avaldanud (kostja on juba teist korda poole aasta jooksul välismaal puhkusereisil). Kolleegiumi hinnangul ei ole tõend TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohane, sest lapse ja isa vestlusest ei saa tuletada kostja varalist seisundit ega kulutusi lapsele. Ka kostja esitas apellatsiooniastmes dokumentaalsed tõendid – perioodi
39. jaanuar
40. a kuni
41. mai
42. a pangakonto väljavõte ja
43. mai
44. a tehingu väljavõte. Kostja esitas dokumentaalsed tõendid selleks, et tõendada väidet, et õigusrahu huvides ja kulude kokkuhoiu mõttes kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud ja ta on tasunud alates
45. a aprillist elatist esimese astme kohtu otsuse järgi. Esiteks,
46. mail 2022 esitatud tõend on esitatud tähtaega rikkudes ja selle hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust (ringkonnakohus määras avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks
47. mai
48. a), ning teiseks ei oma kolleegiumi hinnangul asjaolud, mida kostja soovib tõenditega tõendada, asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu ei võta kohus nimetatud tõendeid asja juurde. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
49. Hageja nõuab kostjalt miinimumelatisest suuremat elatist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus enne
50. jaanuari
51. a kehtinud

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, siis selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Hagi esitamise ajal oli miinimumelatise suuruseks 292 eurot. Alates
3. jaanuarist 2022 sätestab

§ 101

lg 1, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§-i 101 alusel arvutatud summa. Alates

1. jaanuarist 2022 kuni
2. märtsini 2022 on elatiskalkulaatori alusel arvutatud elatis 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema ja saab olla, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16).
3. Maakohus on lapse kulusid hinnanud ning leidnud, et lapse ülalpidamise vajalikud kulud on 515,50 eurot kuus, millest tuleb maha arvestada lapsetoetus. Selliselt on maakohus leidnud, et ühe vanema tehtavad kulutused on enne
4. jaanuari
5. a miinimumelatisest väiksemad, kuid alates
6. jaanuarist 2022 suuremad. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiseks kulub 700 eurot kuus. Hageja ei ole sellises ulatuses elatisnõude suuruse määramise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus kostja varalise seisundi tuvastamisel menetlusõigust, muu hulgas puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel.
7. Samas saab maakohtule ette heita seda, et maakohus mõistis enne
8. jaanuari
9. a kehtinud

§ 101

lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumelatisest väiksemas ulatuses. Kostja vaidles hageja kulutustele vastu, kuid ei tõendanud, et lapse põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on alla alammäära (vt kostja

1. oktoobri
2. a menetlusdokumendi p 22; tl 48 ja maakohtu
3. veebruari
4. a istungi protokoll; tl 78–79). Poole seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, 5 mis ei ole vande all antud (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491/80, p 15.5). Seetõttu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda miinimumelatisest. Isegi kui arvestada täiendavalt juurde spordilaagri kulu (14,60 eurot kuus aasta jooksul) ning sünnipäeva peo kulu 45 eurot kuus (mille kohta on esitatud dokumentaalne tõend; tl 38–39), siis ei ole hageja ühe kuu kulutused suuremad kui 584 eurot (= 2 x 292). 11.
7. Samas on kostja välja toonud põhjuse miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks, mis annab aluse lapsetoetuse elatisest mahaarvamisele. Selliselt ei saa ebaproportsionaalselt kahjustada ka elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud). Kostja on välja toonud, et laps viibib ka tema juures ning hageja ema ei ole vaidlustanud asjaolu, et lapse ja kostja vahel kohtumised toimuvad. Kolleegiumi hinnangul annab see asjaolu aluse

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada lapse vanemate juures oleku aja järgi. 11.
5. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas võib kohus

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Riigikohus on selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Kui ainuüksi lapsetoetuse maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, siis koostoimes sellega, et laps viibib mõned ööd kuus ka kostja juures, annab selleks aluse. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 262 eurot (= 292 – 30) alates hagi esitamisest kuni
3. detsembrini
5. Alates
6. jaanuarist 2022 on

§ 101

alusel arvutatud igakuise elatise suuruseks 213,44 eurot.

§ 102

lg 3 järgi kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutustest vanemate vahel. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, et välja mõista elatis

§ 101alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas kui 228 eurot.

Lisaks sellele ei anna suurema elatise väljamõistmiseks alust see, et hageja on vanemate ainuke laps. Kuna kostja ei ole väljamõistetud elatise suurust vaidlustanud, siis alates

1. jaanuarist 2022 on väljamõistetava igakuise elatise suuruseks 228 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Siinjuures puudub kolleegiumil vajadus hinnata kostja varalise seisundi kohta esitatud väiteid ja tõendeid, sest need asjaolud miinimumelatise väljamõistmist ei mõjuta.
2. Hageja nõudis kostjalt

§ 108alusel tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmist perioodi 1.

jaanuar

1. a kuni
2. septembri
3. a eest summas 838 eurot. Maakohus jättis nimetatud nõude rahuldamata, sest leidis, et hageja ema ei ole kostjalt elatist nõudnud ning samuti seetõttu, et laps on viibinud isa juures. 6 13.1.

§ 108

alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse lapse toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 tähenduses.

Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt ka Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Arvestades aga asjaolusid, et vaidlusalusel perioodil viibis hageja ka kostja juures (tl 80–82) ning kostja tasus kokku elatist 1790 eurot, siis nõustub kolleegium maakohtuga, et tagasiulatuv elatisnõue tuleb jätta rahuldamata.
5. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti lähtunud TsMS § 164 lg-st 1 ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Alates
6. jaanuarist 2022 muudeti lapse ülalpidamisasjade menetluskulude kandmise reegleid tsiviilkohtumenetluses. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks. Menetluskulude jaotus
7. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kolleegium jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 7