KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. mai 2022 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantsele

) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (

§ 67lg 2).

Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (

§ 67lg 3).

5.1. Kohtule esitatud tõendite järgi V.B.’i ja Olga Kivisalu abielu sõlmiti xxxxxxxxxxx.a Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas kande nr 114 all ning hageja kinnitusel abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 1 aasta tagasi, so 2021.a. 6.

§ 210

lg 1-2 rakendussätete järgi laieneb alates 01.07.2010 jõustunud, hetkel kehtiv Perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 211

sätestatust kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Hageja kinnitusel kuulub kogu abielu kestel soetatud vara, sh 1999.a omandatud Xxxxxxxxxxxs asuv korteriomand ja 2002.a omandatud Xxxxxxxxxxxs asuv kinnistu abikaasade ühisvara hulka ning abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kostja hageja esitatule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et abikaasad oleksid abielu ajal, enne 01.07.2010 Perekonnaseaduse jõustumist valinud varaühisuse varasuhte asemel muu varasuhte. 7.

§ 24

kohaselt tekib varaühisus poolte kokkuleppel või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole sõlminud abieluvaralepingut. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (

§ 25

).

§ 26

lg 1 sätestab ühisvara ühtsuse põhimõtte, mille järgi abikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud ning kumbki abikaasadest ei saa oma osa ühisvaras või üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid käsutada. Samuti ei ole abikaasal õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Varaühisuse varasuhe lõpeb abielu lahutamisega, ühe abikaasa surmaga või kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe.

§ 65lg 2).

Kostja on hagiavalduse kätte saanud ja sellele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtu hinnangul puudub antud asjas mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil jääb talle peale abielu lahutamist senine perekonnanimi „B.“. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. 9. Samuti kohus rahuldab täies ulatuses O.B. hagi V.B.i vastu ühisvara jagamiseks. Perekonnaseaduse § 35 p 1 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 37lg 1 järgi varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise, so antud juhul abielu lahutamise 30.05.2022 seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et poolte vahel oleks teistsugune kokkulepe. Hageja taotleb jagada poolte ühisvarasse kuuluva kinnisvara võrdsetes osades selliselt, et hageja saab kinnisasja (reg osa nr. xxxxxxxxxxx) väärtusega 40 000 eurot ning kostja kinnisasja (reg.osa nr. xxxxxxxxxxx) väärtusega 27 000 eurot ja hageja hüvitab kostjale enamsaadu 6500 euro ulatuses (40 000 + 27 000 = 67000:2 = 33500 ning 40 000 – 33 500 = 6500). Kinnistule reg.osa nr.xxxxxxxxxxx on seatud hüpoteek AS Swedbank kasuks summas 70 000 EEK. Hageja on esitanud kohtule AS Swedbank tõendi, et O.B.`l puuduvad kohustused AS Swedbank ees. Hageja on esitanud kohtule eriteadmistega isikute arvamused s.o. Domus Kinnisvara hinnangud mõlema kinnistu turuväärtuse kohta. Kostja ei ole hageja poolt esitatud ühisvara koosseisule, väärtusele ega taotletud ühisvara jagamise viisile vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et O.B. hagiavalduses esitatud ühisvara jagamise ettepanek on õiguslikult põhjendatud, vastab

§ 37

lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise sätetele ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses hagiavalduses taotletud viisil.

1. Käesoleval ajal on poolte ühisomandis olevate kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kantud ühe kinnistu (reg.osa nr.1311404) puhul O.B. ja teise kinnistu (reg.osa nr. xxxxxxxxxxx) puhul V.B.. Ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsusel ei ole kujunduslikku toimet s.t. ühe abikaasa ainuomand saab tekkida sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel (vara jagamine toimub kinnistamisega). Ühe abikaasa ainuomandi tekkimise aluseks ei saa olla ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsus, vaid sellekohane kinnistusraamatu kanne ja seega on põhjendatud ja vajalik ülekinnistamine. Selline on ka kohtupraktika – RKL 2-16-7090 p. 16 ja 2-17-8832 p.
2. Arvestades eeltoodut ja vastavalt TsÜS § 68 lg.5 on põhjendatud hageja nõue , et kohus kohustaks kostjat kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolekut andma. 5