← Eesti

2-20-8225/19

Obsah (7)§ 613§ 6§ 477§ 367§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus; Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Teele Sarap Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8225 Tsiviilasi

§ 613

lg 1 puudutab korteriomanike omavahelistest vaidlustest, seega ei ole käesolevas olukorras kohaldatav, kuna tegemist on regresshagiga. Avaldaja ei ole nõuet loovutamise lepingu alusel saanud. Riigikohtu selgitus 22.04.2020 asjas 2-19-19561 on ekslik ning puudutatud isiku olukord ei tohi halveneda ilma seadusandlust muutmata. Riigikohtu tõlgendust on võimalik kohaldada peale 22.04.2020 3

(7)tekkinud õigussuhtele. Kahju tekitamise õigusvastasuste aluste hulka kuulub VÕS § 1045 käitumine, mis on seadusest tulenevate kohustuste rikkumine, seega on aegumistähtaeg kolm aastat. Kohtuistung
  1. Pudutatud isik täpsustas, et soovib kolmanda isiku kaasamist. Puudutatud isik kahju suuruse üle ei vaidle. Puudutatud isiku täiendav seisukoht ja lõplik seisukoht
  2. Puudutatud isik rõhutab, et õigluse põhimõte, kui õigusnorm on leidnud kinnitamist Euroopa Inimõiguste Konventsiooni kuuendas artiklis, igal ühel on õigus tema kodanikukohustuste määramisel asja õiglasele arutamisele sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt. Seega on puudutatud isiku käsitlus õiguslik. Samuti on kehtiv põhimõte, et uue õigusliku tõlgendamise laiendamine eelnevatele võlakohustustele ei ole lubatud. Seega Riigikohtu 22.04.2020 selgitust asjas 2-19-19561 ei tohi laiendada käesolevale asjale, kuna siis hakkab kehtima 10-aastane aegumistähtaeg. Riigikohtu uut tõlgendust võib kohaldada üksnes õigussuhetele, mis tekkisid peale tõlgendust, vastasel korral rikub see õiguspärase ootuse põhimõtet.
  3. Puudutatud isik leiab, et maakohtus on teinud vea arutades asja hagita menetluses. See toob kaasa vea VÕS § 1043, § 1044 lg ning § 1045 lg 1 p 7 kohaldamata jätmises õigusvastasel kahju tekitamisel ning haginõude kolme aastase aegumistähtaja puhul. I M on vajalik kaasata, et ta kannaks materiaalset vastutust, aga mitte puudutatud isik, kes juhtunu toimumise ajal oli 14-aastane. Maakohus ei andnud hinnangut puudutatud isiku arvamusele, et puudutatud isiku võimalus esitada regresshagi võib olla võimatu, kuna nõue on aegunud. Seega kaasamata isikut, kes vahetult tekitas kahju ja kirjalikult tunnistas süüd rikutaks rahvusvahelist õigusmõistmise põhimõtet, et igal ühel on õigus õiglasele arutamisele sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt. Riigikohtu 20.12.2017 lahendile nr 2-1425115 viitamine ei ole asjakohane, kuna seal oli juttu perioodilistest maksetest. Samuti on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et 1. jaanuaril 2018 jõustunud

§ 613

lg 1 redaktsioon on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue. Samuti tuleb kehtiva

§ 613

lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1224747, p 16). Avaldaja on esitanud asjast puudutatud isiku vastu nõude, mis on avaldajale VÕS § 491 lg 1 kohaselt üle läinud. Kuigi avaldaja on võlasuhtesse astunud kahjustada 4

(7)saanud korteriomaniku asemele ei muuda see asja sisu ning nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, seega on tegemist hagita menetlusega 613 lg 1 p 1 mõttes. (Riigikohtu 22.04.2020 tsiviilasjas 2-19-19561 22.04.2020 tehtud määruse). Asjaolu, et antud selgitus on Riigikohtu poolt antud peale käesoleva tsiviilasja keskseks oleva kahjujuhtumi toimumist, ei tähenda, et kohus peaks käesolevat asja lahendama hagimenetluses.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 613lg 1 p 1 on kehtinud alates 01.01.2018.

Asjaolu, et kahjujuhtum toimus 16.04.2015 ei oma menetlusõiguse kohaldamise seisukohalt tähtsust, küll on sellel tähtsus materiaalõiguse kohaldamisel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Esmajoones võtab kohus seisukoha puudutatud isiku väidete osas, et kohus ei tohiks kohaldada Riigikohtu tõlgendusi, mis on tehtud enne kahjujuhtumi toimumist, kuna tagasiulatuv õiguse kohaldamine rikub õiguspärase ootuse põhimõtet ja samuti isiku õigust õiglasele kohtupidamisele. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Kohus ja sealhulgas ka Riigikohus ei ole seadusandja ning Riigikohtu tõlgendused ei ole seadused, mille kohaldamisel on vajalik arvestada, et neid ei saa kohaldada tagasiulatuvalt. Olenemata Riigikohtu tõlgenduse avalikustamisest kehtisid kahju tekkimise hetkel nii VÕS, KOS kui ka TsÜS, mida kohus käesoleva vaidluse lahendamisel rakendanud on. Riigikohtu otsusel on seadust selgitav mõju. Puudutatud isiku viited Euroopa Inimõiguste Konventsioonile ei ole kohtu hinnangul asjakohased, puudutatud isikule on tagatud õigus õiglasele kohtupidamisele, talle on antud võimalus oma seisukohti esitada ning avaldaja seisukohtadele vastu vaielda. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu kohtu käsitlusega, ei tähenda veel, et kohtupidamine õiglane ei oleks. Täiendavalt soovib kohus märkida, et Riigikohtu tõlgendused on kohaldatavad olenemata sellest, kas asjaolud kaasustes olid identsed või mitte. Riigikohus annab tihti üldisi tõlgendusi, mida saab seaduse mõistmiseks analoogia korras arvestada.
  2. Järgnevalt käsitleb kohus aegumise küsimust. Puudutatud isik on seisukohal, et nõue on aegunud, kuna kahjujuhtumist on möödunud kolm aastat. Nõude aluseks olev sündmus leidis aset 16.04.2015 puudutatud isikule kuuluvas korteris asukohaga XXX. Avaldaja palus asjast puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 14.06.2015, kuid asjast puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist, pesumasinast välja voolanud veest. Kohus leiab, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud korteriomandi reaalosa korras hoidma ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsust nr 3-2-1-129-13, p 19). Kuna tegemist on seadusjärgse võlasuhtega, tuleb nõude aegumisele eelduslikult kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149, mille esimese lause kohaselt on seadusest 5

(7)tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest (vt nt Riigikohtu 20.12.2017 otsust nr 2-14-25115, p 13). Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus 23.03.2018 tsiviilasjas 2-17-4782 (vt p 11). Seega kohaldub kohtu hinnangul käesolevas asjas TsÜS §-s 149 sätestatud 10aastane aegumistähtaeg ja avaldaja nõue ei ole aegunud.
  1. Kohus leiab, et puudutatud isiku väited selles osas, et tal puudub võimalus esitada nõuet oma üürniku vastu ei tähenda, et ta ei vastutaks avaldaja ees. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama kohustuste täitmise, seega on ta ka avaldaja ees vastutav. Puudutatud isiku nõudeõigus ei ole käesoleva kohtuasja seisukohalt oluline, kuna puudutatud isik ei vali, kelle vastu nõue esitatakse, seda teeb avaldaja. Samuti ei ole selle menetluse kestel puudutatud isikul võimalik kolmanda isiku vastu nõuet esitada, selleks peab ta esitama iseseisva hagi.
  2. Pooled ei vaidle kahju tekkimise asjaolude ja summa üle (dtl 82). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkti 6 järgi võib võlasuhe tekkida seadusest tulenevast alusest. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud korteriomandi reaalosa korras hoidma ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
  3. VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.
  4. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
  5. Tsiviilasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et veeavarii on kahjustanud ja kahju on tulenenud korterist, mille omanikuks on puudutatud isik. Avaldaja on kahju hüvitanud. Kohus on seisukohal, et kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa on põhjendatud ja mõistlik. 6
(7)20. Seega leiab kohus, et nõue tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 830 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks viivise vähendamist, kuna tõendatud on, et avaldaja esitas kohtuväliselt nõude 29.05.2015 ning avaldaja ei tasunud seda, avaldaja ei ole esitanud põhistusi viivise vähendamiseks, on ainult nentinud, et nõude oleks võinud esitada varem. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 01.01.2017 – 05.06.2020 ees summas 227,68 eurot 21.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määralt alates 06.06.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 22.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 23. Vastavalt

§ 174

lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras. /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.