Obsah (6)

§ 274§ 2742§ 183§ 306§ 2052§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2022 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-8616 (16913000045) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eris

§ 274, 2742,§ 383-387 kohus Määras: Lõpetada kriminaalmenetlus R. S, süüdistuses Kar

S § 2172 lg 1 järgi ja D. L.i süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 alusel.

1 Jätta X Kaevandused AS tsiviilhagi summas 27198,06 eurot läbi vaatamata

§ 274lg 4 kohaselt.

Tsiviilhagi võib esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 183

lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - kaitsjatasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kogusummas 122,40 eurot ja 72 eurot. Rahuldada süüdistatav D. L.i kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotlus menetluskulu valitud kaitsjale tasutud tasu hüvitamiseks ja hüvitada D. L.ile menetluskulu 19134 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt D. L.i kasuks summas 19134 eurot arveldusarvele EE772200001105092938. Rahuldada süüdistatav R. S, kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm taotlus menetluskulu valitud kaitsjale tasutud tasu hüvitamiseks ja hüvitada R. S,le menetluskulu 27135 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt R. S,lt kasuks summas 27135 eurot. Jõustunud kohtumäärus menetluskulude hüvitamise osas edastada Rahandusministeeriumile täitmiseks. Asitõendid: - Andmekandjad ( CD ja DVD plaadid), mis asuvad kriminaaltoimiku juures, jätta krimimaaltoimiku juurde Edastada käesolev kohtumäärus süüdistatavatele, kaitsjatele, kolmandale isikule X AS ning Viru Ringkonnaprokuratuuri.

§ 274-2 lg 2 kohaselt edastada käesolev kohtumäärus kohtu esimehele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse varasem käik Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 24.11.2020 süüdistusakt R. S, süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi ja D. L.i süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Viru Maakohtu

1. veebruari 2021 määrusega anti süüdistatavad R. S, süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi ja D. L.i süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi kohtu alla. Kriminaalasi määrati arutamisele avalikel kohtuistungitel asukohaga Jõhvi, Kooli 2a algusega kell 10:00 järgnevalt: 02.12.-03.12.2021; 09.12.-10.12.2021; 16.12.-17.12.2021; 10.01.-12.01.2022; 20.01.21.01.2022; 01.02.-03.02.2022; 08.02.-10.02.2022; 15.02.-17.02.2022; 21.02.-22.02.2022; 08.03.-10.03.2022; 15.03.-17.03.2022; 22.03.-24.03.2022; 05.04.-07.04.2022; 09.05.10.05.
2. 2 09.05.2022 esitas R. S, kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm taotluse menetluse lõpetamiseks R. S,´i süüdistuses

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Kaitsja Küllike Namm on taotluses märkinud, et taotluse kohtule esitamise aja, so 09.05.2022 seisuga on R. S, kriminaalmenetlusele allutatud 5 aastat 3 kuud ja 9 päeva. Kohtueelne menetlus kestis 4 aasta ja 1 kuu so ajani, mil R. S, anti kohtu alla ja kohtumenetlus on kestnud taotluse esitamise seisuga enam kui 1 aasta ja 2 kuud. Taotluse esitamise aja seisuga on uurimata valdavalt prokuröri poolt süüdistusaktis loetletud dokumentaalsed tõendid. Arvestades seni esitatud dokumentaalsete tõendite uurimisele kulutatud aega ja asjaolu, et oluliselt suuremamahulised dokumentaalsed tõendid on veel esitamata ja uurimata, siis ainuüksi määratud kohtuistungi aegadest prokuröri poolt süüdistusaktis loetletud dokumentaalsete tõendite uurimiseks ei piisa. Kaitseaktis on R. S,´i kaitsja taotlenud prokuröriga samas mahus dokumentaalsete tõendite uurimist. Lisaks on kaitsja taotlenud ühtekokku 31 tunnistaja ülekuulamist. Lisaks kuuluvad uurimisele ka L.i kaitsja poolt taotletud tõendid. Eeltoodut kokkuvõttes kulub isikuliste tõendite uurimisele minimaalselt 28-30 päeva, mis lisandub dokumentaalsete tõendite uurimisele. Seega ei ole võimalik seni määratud istungitel jõuda prokuröri isikuliste tõendite- tunnistajate ülekuulamise juurde ja täiendavalt kohtuistungite määramine 2023 teise poolaastasse viib olukorrani, kus maakohtu lahendi kuulutamine ei toimu soodsama prognoosi kohaselt enne 2024 aastat esimest poolaastat. Antud juhul tuleb lugeda mõistliku menetlusaja käivitavaks asjaoluks R. S,´i kahtlustatavana kinnipidamine 31.01.2017, mis oli tema suhtes esimeseks menetlustoiminguks. Kuigi kaitsealusele inkrimineeritakse teise astme kuritegusid, on menetluse lõppu oodata alles ca 8-9 aastat pärast väidetavate tegude toimepanemist. Tegemist on tõenduslikult keeruka ja mahuka kriminaalasjaga ning lähiajal jõustunud lahendini jõudmine ka menetluse oskusliku planeerimise korral ei ole siiski reaalne arvestades eriti asjaoluga, et viimased päevad kohtuliku arutamise jaoks on määratud 2023 aprilli, milliseks ajaks ei jõua kohtulik uurimine kindlast veel prokuröri isikuliste tõendite uurimiseni. Sellele järgneb kohtuotsuse tegemine, kuulutamine, tõlkimine, vaidlustamine, mis tähendab, et kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt toimub lõplikul lahendi saavutamine 2025 aasta alguses. R. S, ei ole menetlusest kõrvale hoidunud ja seega ei ole ta ka mõjutanud mõistliku menetlusaja kulgemist. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas menetluse jätkumine põhjustaks menetluses osalejatele põhjendamatuid kulusid, sealhulgas aja- ja inimressursi raiskamist. Kaitsja leiab, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, arvestades just kogu kriminaalmenetluse kestvust tervikuna ja selle intensiivset mõju süüdistatav R. S,´ile pika perioodi vältel. Kokkuvõtvalt riivab kriminaalmenetluse jätkamine R. S,´i õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas. Kaitsja rõhutab, et vaatamata juba ebamõistlikult kaua kestnud menetlusele teise astme kuritegude osas on käesolev kriminaalasi alles esimese astme kohtus, ning puudub tegelik teave, millal jõutakse kohtulahendini. Kuivõrd menetlusosalistel on asjas erinev nägemus, tuleb pidada tõenäoliseks, et olenemata maakohtu otsusest, vaidlustab selle üks menetluspool. 09.05.2022 esitas D. L.i kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotluse menetluse lõpetamiseks D. L.i süüdistuses

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Vandeadvokaat Allan Valk on taotluses selgitanud, et väidetavad süüteod leidsid süüdistusakti kohaselt aset (ehk esimene tegu leidis väidetavalt aset) juba 01.01.

1. Rõhutan siinkohal sedagi, et alates 01.01.2016 kuni nüüdses menetluses kohtu alla andmise määruseni jäi aega 5 aastat ja veel lisaks pea 2 kuud. Kui vaadata isegi seda perioodi s.t aega alates süüdistusakti tagastamisest kuni 24.11.2020 (mil prokuratuur järjekordselt kriminaalasja kohtusse saatis – 3 s.o. peaaegu pooleteise aasta jooksul), siis tegelikkkuses ei toimunud sel perioodil menetlustoimingute osas mitte kui midagi. D. L. peeti 31.01.2017 kinni ja talle esitati 01.02.2017 kahtlustus, menetlustoiminguid alustati aga tema suhtes juba 09.08.2016, mil tema suhtes teostati jälitustoiminguid. Eeltoodust tulenevalt tuleb D. L.i puhul lugeda, et mõistliku menetlusaja kulgemine algas 09.08.
2. Seega on mõistliku menetlustähtaja tähenduses D. L.i suhtes kriminaalmenetlus kestnud tänaseks ligikaudu 5 aastat ja 9 kuud – seega varsti juba 6 aastat. Kohtumenetluses ei ole sisuliselt veel kuhugile jõudnud, uurimata on enamus tõendid, mitte ühtegi tunnistajat ei ole jõutud üle kuulata. Praegu on kinnitatud istungid kuni 13.04.
3. (milledele kaitsja hinnangul lisanduvad lisaajad vähemalt kuni 2023 aasta lõpuni, arvestades senist menetlustempot), millele tuleb mõttes liita võimalikud edasikaebemenetluse ajad. Käesolevas asjas on D. L.i puhul viie aasta piir igal juhul ületatud – kohtumenetluse arvestusliku/eeldatava lõppemise ajaks on see aga rohkem kui 9 aastat. Taotluse esitaja peab käesolevat kriminaalasja keskmiselt või isegi alla keskmise keerukaks. Süüdistusakt on esitatud kohtule esmakordselt 2019 aastal, käesolevas menetluses 24.11.2020, samas on seda kriminaalasja menetletud juba vähemalt alates
4. aastast, mil on taotletud isikute suhtes jälituslubasid. Seega kohtueelne menetlus kulges vähemalt 4,5 aastat, mis on lubamatult kaua. Toimik on tehtud kaitsjale nähtavaks 03.08.2017, aga süüdistusakt on esitatud kohtule alles 04.02.
5. Esimese eelistungini on asjas jõutud 23.05.
6. Taotluse esitaja hinnangul on prokuröri tegevus kohtueelses menetluses olnud oma sisult üsna ebaratsionaalne ja menetlust venitav – peame siinkohal just silmas kriminaalasja menetluse n.ö. “seismist” prokuratuuris. Taotluse esitaja on veendumusel, et süüdistatava D. L.i käitumises ei esine menetluse venitamist. Taotluse esitaja hinnangul on käesolev menetlus D. L.i jaoks olnud keskmisest selgelt veelgi koormavam. Käesoleva kriminaalasjaga on kaasnenud avalik huvi ja seda menetlust on kajastatud mitmetes ajaleheartiklites. Taotluse esitaja rõhutab, et vaatamata juba ebamõistlikult kaua kestnud menetlusele on käesolev kriminaalasi alles I astme kohtus n.n. algstaadiumis. Suure tõenäosusega menetluse lõpplahendit lähiajal veel ei paista. Prokurör on 09.05.2022 toimunud kohtuistungil väljendanud taotluste osas oma seisukohti ning öelnud, et menetluse lõpetamine, kuna mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja on kohekohe möödumas, ei ole põhjendatud. Prokurör märkis, et tema hinnangul mõistliku menetlusaja tähtaja algust on põhjust arvestada 31.01.2017, mitte august
7. aastal.
8. jaanuar
9. aastal on kuupäev kui isikud said teadlikuks, et nende suhtes toimub kriminaalmenetlus ja olid allutatud menetlustoimingutele. 09.05.2022, ehk siis 5 aastat 3 kuud ja 9 päeva, see ei ole see tähtaeg konkreetses kriminaalasjas, mille puhul saaks rääkida, et mõistlik menetlusaeg on möödunud. Mõistlik menetlusaeg ei ole ka möödunud 2023 aasta aprillis. On õige kaitsja Küllike Namm märkus, et taolise kaalutlusega või mahuga või raskusastmega kriminaalasjade puhul on mõistliku menetlusaja tähtajaga võetud 7 aasta piir. Kaitsja Küllike Namm poolt toodud päevade arvestus on kahtlemata optimistlik. Prokuröri hinnangul kõige positiivsem prognoos on, et
10. aasta jaanuariks võiks kuhugi jõuda, aga see on suure küsimärgi all. Prokuröri hinnangul aasta ja 10 kuud enne selle tähtaja kukkumist, ei ole mõistlik nimetatud menetlusostust teha ja vastu võtta. 10.05.2022 toimunud kohtuistungil ütles prokurör, olukorras kus on tõusetunud kohtuistungil arvamused, et paljude tunnistajate puhul tõusetub vajadus neid mitme istungipäeva vältel ristküsitleda, on selge, et see asja menetlemine läheb oluliselt pikemaks kui esialgselt oli prognoositud. Tõenäoliselt läheb ka pikemaks kui kaitsjate taotlustes toodud tähtajad. Prokurör on kaitsjatega kahtlemata nõus, et prognoos on pigem pessimistlik, et jõuaksime
11. aasta alguseks või kevadeks lõpliku menetlusotsuseni. Samas ei toetanud prokurör menetluse lõpetamist vaid leidis, et kohtuasjas tuleb edasi istungeid pidada. 4 Maakohtu määruse põhjendused Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsjad ja olles tutvunud kohtu käsutuses olevate materjalidega, on seisukohal, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 tunnustel.

Kehtivas õiguses on ette nähtud kolm õiguskaitsevahendit, mida kriminaalasja lahendav kohus saab mõistliku menetlusaja ületamise korral kohaldada. Nendeks on a) kriminaalmenetluse lõpetamine (

§ 2742

), b) süüdistatava karistuse kergendamine (

§ 306

lg 1 p 6 1 ) ja c) rahalise kahjuhüvitise määramine (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4), kui on esitatud SKHS §-s 12 nimetatud taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2020 otsuses 1-17-3371 p 58).

§ 2742

lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

kohaselt, kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohus on 17.06.2015 lahendis 3-1-1-53-15 p 10 märkinud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Üksnes juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, saab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tuvastada üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata. Selline kohtupraktika on aktuaalne ka käesoleval ajal. Kohus alustab sellest, et tuvastab, mis ajast tuleb hakata arvestama mõistliku menetlustähtaja kulgemise algust. Kohtupraktika on selles küsimuses olemas. Riigikohus on 17.06.2015 määruses 3-1-1-53-15 selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt märkinud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588 koos edasiste viidetega). Menetlusaja mõistlikkuse hindamise aluseks olev ajavahemik tuleb tuvastada iga kuriteo puhul eraldi. 5 Kohus nõustub antud juhul prokuröriga ja kaitsja Namm arvamustega, et tähtaja algust tuleb arvestada alates jaanuarist 2017, millal mõlema süüdistatava puhul olid läbi viidud menetlustoimingud, mille sisust said isikud aru, et neid „süüdistatakse“ kuriteos. 31.jaanuaril 2017 alustati süüdistatavate töökohas ulatusliku menetlustoiminguga, sündmuskoha vaatlusega, mis kestis ajavahemikega mitu päeva järjest ja ka siis, kui isikud olid juba seoses juhtumiga töökohalt vabastatud ja vallandatud. Just sellest ajast on põhjendarud arvata, et isikute õigused olid riivatud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja viide isikute suhtes alates augustist 2016 läbiviidud jälitustoimingutele ei saa kohtu arvates lugeda asjaoluks, mis oleks vaadeldav isiku õigusi riivava „süüdistusena“. Jälitustoimingute läbiviimisel ei olnud isiku õigused riivatud selles mõttes, et see mõjutaks kuidagi nende elu, häiriks heaolu, pereelu, töökorraldust vms. Seega, arvestab kohus, et süüdistatavate suhtes on menetlus kestnud alates 31.01.2017 ehk käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks 5 aastat 4 kuud 14 päeva. Kohus leiab, et käesolevaks ajaks ei ole mõistliku menetlustähtaja piir veel iseenesest saabunud. Keskmisest mahukamate kriminaalasjade puhul ei olnud tõepoolest arvatud üleliigseks, kui menetlus kestab 7 aastat, sellele osutas kaitsja K. Namm taotluses ja millega nõustus kohtuistungil prokurör. Seega taganeb taotluste lahendamine pigem sellele problemaatikale, kas mõistliku menetlustähtaja rikkumine saabub tulevikus ja kas selle tulevikusse jääva menetlustähtajaga tuleb arvestada juba praegu ja menetlus lõpetada. Riigikohtu praktika on selgesõnaline selles mõttes, et kui on tuvastatav, et kohtuasja lahendamine ja sic! jõustunud lahendini jõudmine ei ole võimalik ka tulevikus, selle mõistlikus perspektiivis, tuleb menetlus lõpetada. Lahend 3-1-1-42-15 p 67: „

§ 2742

lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada.

§ 2742

lg 1 ja § 2052 järgi peab kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu arvestama muu hulgas kuriteo raskust ja muid asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise pärast lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist.

§ 2742

lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus tuleb üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 660 koos seal toodud viidetega.) Lahend 3-1-1-63-13 p 18: „Olukorras, kus on tuvastatud, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, peab kolleegium, otsustamaks, kas asja edasine menetlemine on põhjendatud, hindama ka seda, millise aja jooksul on selles asjas tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. 6 Juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Seejuures tuleb silmas pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev.“ Kohus näeb probleemi varasema kohtupraktika pinnal selles valguses ( millele on tähelepanu osutanud ka prokurör), kas ka siis, kui esimese astme kohtu arvates ei ole mõistlikus tulevikus ( alates 31.01.2017), näiteks 7 aasta kestel võimalik jõustunud lahendini jõuda, kas tuleb menetlus juba käesoleval ajal lõpetada või tuleb jätkata menetlus kuni see mõistliku menetlustähtaja rikkumise hetk maakohtu kätte jõuab. Riigikohtu lahendis 1-17-3371/311 p 59 korratakse taas, et „kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele“ ja viidetakse varasemale praktikale. Samas sama lahendi p-s 60 tõdetakse, et kuigi maakohtu lõpetamise kohtumääruse tegemiseks oli mõistlik tähtaeg rikutud, samas suurem mahukam osa – kohtueelne uurimine, kohtulik uurimine, kohtuvaidlused - oli läbi viidud ja isegi valmis kohtuotsus osade kuritegude puhul, ei tohiks maakohus menetlust lõpetada ja selline maakohtu lahend kuuluks tühistamisele. Sama lahendi p 61 on märgitud, et kohtuasjas, mis ei ole eriti keeruline ega raske, kestis menetlus 6 aasta 9 kuud Riigikohtu lahendi tegemise ajaks, seega ammendub mõistlik ja menetlus tuleb lõpetada Riigikohtus, mitte aga jätkata menetlemist saatmisega uuele arutamisele. Maakohtu arvates on oluline siinjuures kaitsja K. Namm asjakohane viide EIK kohtupraktikale, 03.06.2011, Konashevskaya ja ts vastu Venemaa lahendi p 43, et kõige suurem kahju, mis kaasneb pikale menetlusajale, on isiku ebakindlus oma tuleviku suunas. Kaitsja on oma taotluses asjakohaselt osutanud EIK praktikale ( kohtutoimik lk 163), milles on jätkuvalt osutati, et üle 5 aasta kestnud menetlus rikub reeglina isiku õigusi mõistlikule menetlusajale. Käesoleva asjas on menetlus kestnud 5 aastat 4 kuud 14 päeva ( alates 31.01.2017). Ehk ka euroopa kohtupraktika suunab sellele, et oluline on mitte ainult kätte jõutud olukord, vaid ka tuleviku väljavaated menetlemisele, selle reaalne perspektiiv. Seda kohtu arvates seetõttu, et isiku ebakindlust oma tulevikus tekitabki asjaolude kogum, milles on olulised aspektid nagu kohtueelse menetluse ja kohtuliku uurimise kulg. Maakohus leiab, et mõistliku menetlustähtaja rikkumist tuleb sedastada mitte ainult siis, kui mõistlik menetlustähtaeg on juba ületatud, vaid ka siis, kui mõistliku menetlustähtaja ületamine ei ole veel saabunud, kuid kohtul igal menetlusstaadiumil on võimalik teha põhjendatud prognoos menetlemise kulgu kohta ja selline prognoos annab aluse arvata, et jõustunud kohtulahendini selles kohtuasjas mõistliku ajaga ei jõuta. Põhjendatud on arvata, et kuna mõlemad süüdistatavad eitavad kindlalt oma süüd ja esitatud süüdistus on vaidlustatud sisuliselt ja ulatuslikult nii faktilises kui ka õiguslikus aspektis, on alust kindlalt arvata, et esimese astme kohtulahendiga menetlus ei piirdu, seega tuleb arvestada apellatsioonimenetlusega, koos kohtuotsuse ja kassatsioonikaebuste esitamisega vähemalt. Kaaludes lõpetamist mõistliku menetlustähtaja rikkumise tõttu, hindab kohus hulka asjaolusid. Selles osas on kohtupraktikas seisukohad väljendatud ja pikaajaliselt välja kujunenud. 1-17-10050/74 p 15: „Kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 2742

lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, 7 kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt RKKKo 3-1-1-79-16, p 27). „ Kohtuasja keerukus ja mahukus Asja keerukust saab kohus hinnata nii õiguslikus kui ka faktiliste asjaolude tuvastamise mõttes. Kohus leiab, et õiguslikus mõttes käesolev kohtuasi keerukas iseenesest ei ole. Kuigi isikutele esitatud süüdistus on ülearuselt pikk ja ülekoormatud ebavajaliku infoga, võib kohus praegu sedastada kohtu ettevalmistava tegevuse pinnal, et KarS § 217-2 lg 1 järgi on olemas piisav kohtupraktika, seisukohad on välja kujunenud, selle kuriteokoosseisu puhul on nõutav tuvastada koosseisuline kahju, mis tuvastatakse saldo põhimõttel. Juhul, kui puudub suur ehk üle 40000 euro suurune saldopõhimõtte alusel tuvastatud kahju, puudub ka kuriteokoosseis ja sel juhul puudub vajadus anda hinnang muudele õiguslikele aspektidele. Faktiliste asjaolude tuvastamise seisukohalt ei ole käesolev kohtuasi keerukas. Süüdistuse pinnal on arusaadav, milliste tegude tagajärjel ja milline kahju on tekkinud. Sisuliselt, faktilises mõttes peab kohus kohtuliku uurimise käigus uurima, milline kannatanu vara oli viidud süüdistatavate tegevuse tagajärjel kaevanduse käikudesse, milline oli nende väärtus enne tegu, milline väärtus pärast seda, kui see vara oli jaanuaris 2017 käikudest avastatud. Kas väärtus on süüdistatavate tegude tagajärjel vähenenud ja mille võrra. Kohtu arvates ei esine käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt erilisi kohtuasja sisulist keerukust kinnitavaid asjaolusid. Küll on kohtu arvates käesolev kohtuasi mahukas. Kohus selgitab hetkelist olukorda. Kui vaadata süüdistuse teksti, siis on nähtav, et soovitakse uurida eraldi isegi 5-euroste detailide kahjustamist ja selle kaudu nende väärtuste vähenemist. Vastavad tabelid on süüdistuses toodud. Näiteks kohtutoimiku lk 13, vooliku osa, maksumusega 5,08 eurot, mis on uus ja mida saab kasutada ( ebaselgeks jääb juba käesoleval staadiumil, milles isegi teoreetiliselt võiks seisneda väärtuse vähenemine ja milles seisnes selle eseme kahjustamine – milline on saldokahju, kui see ese on uus ja saab kasutada). Süüdistuses on toodud hulgalisti väheväärtuslikud kummitihendid lk 14, voolikujupikesed, 8 euro eest kütusefiltrid ( 4 tk) lk 16 jne. Samas on süüdistuses ka väärtuslikumad esemed – näiteks 65 meetrit kaablit, mis on kasutatud aga võib kasutada edaspidigi, mille maksumus on 2073,5 eurot, lk

1. Jällegi tekib küsimus, milline siis saldokahju, kui enne tegu oli kaabel kasutatud, saab olla kasutatav ka pärast tegu. Kõike seda on vaja kohtulikul arutamisel uurida. Kohus soovib selgitada, et süüdistuse tabelite nö iga artikli kohta ( muuhulgas väheväärtuslike esemete osas, näiteks tihendid, filtrid, seibid) käib üldmenetluses täisväärtuslik uurimine, milline ese on süüdistuses näidatud, kas see sama ese on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, kas sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatu langeb kokku eseme fotoga, milles seisneb eseme kahjustamine ( rooste, deformatsioon vms). Kahju rahalise summa kontrollimise-tuvastamiseni ei ole veel alustatudki. Senini läbiviidud kohtulik uurimine näitas, et tõendi põhjalik kontroll on vajalik, sest algul ei saanud kohus isegi identifitseerida süüdistuse alusel, millised esemed on millisel positsioonil sündmuskoha vaatlusprotokollides näidatud, sest esemete järjekord sündmuskoha vaatlusprotokollides ei klappi, sama ei klappi esemete nimetused. Esemetele on süüdistuses omistatud mitmekohalised numbrid ( kas need on kaubakoodid või arvestuse numbrid, tähendus ei ole selge), mis sündmuskoha 8 vaatlusprotokollis puuduvad ja nende numbrite süüdistusse tekkimise asjaolud ei ole senini selged. Miks see on oluline kohtu arvates – sest käesoleval ajal on kohtul tekkinud oletus, et selle mitmekohalise numbri alusel on esemele süüdistuses omistatud teatud väärtus. Sellest tulenevalt moodustubki süüdistuses näidatud suur koosseisuline kahju. Alates detsembrist 2021 kuni aprill 2022 ( pluss 09.05 ja 10.05.2022) planeeritust 36 istungipäevast on reaalselt toimunud 13 kohtuistungit – 02.12., 12.12., 16.12.2021, 10.01., 10.02., 15.02., 16.02., 09.03., 05.04., 06.04., 07.04., 09.05., 10.05.
2. Planeeritud kohtuistungid olid tühistatud kokku kolmel korral süüdistatavate haigestumisega seoses, haiged või isolatsioonis olid - ühel korral kaitsja Valk, ühel korral kaitsja Namm, kahel korral kohtunik, ühel korral lükati edasi advokaatide täiskogu toimumisega seoses ja ühel korral kaitsja poolt vandeadvokaadi vande andmise tõttu. Menetlusosaliste poolt olid kohtule edastatud meditsiinilised dokumendid, vastav märge on alati kohtuistungi protokollis olemas. Kohtu arvates kõik edasilükkamised olid mõjuval põhjusel ja kohtul ei ole ühelegi menetlusosalisele etteheidet. Menetlusosalised tegid mõistlikku koostööd menetluses. 13 istungipäeva kestel on jõutud uurida sisuliselt 2 mahukamat sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisadega – fotod ja salvestised, üks vähemahukam vaatlusprotokoll, kokku tekkis 5 köidet materjale ja jõuti selleni, et prokurör esitas uurimiseks vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud arvuti andmekandjad, millele on jäädvustatud süüdistuses esitatud esemete rahalisi väärtuse kinnitavaid kuludokumendid. Tõend on asjakohane ja uurimise jaoks oluline, sest tegemist on dokumentidega, mis võivad kinnitada või ümber lükata, kas tekitatud kahju on suur või alla 40000 eurot. Uurimises on hetkeline seis selline, et prokurörile on tehtud kohtu poolt ettepanek, et ta korraldaks tõendi esitamist kohtuistungil selliselt, et kohus ja menetlusosalised saaksid näha ja jälgida tõendi sisu ja uurida seda just kohtuistungil, mitte kohtunik üksi hiljem kabinetivaikuses. Tõendi uurimist näeb kohus eeskätt sellisena, et kohtul ja menetlusosalistel oleks võimalik seostada kuludokumendi sisu ja süüdistuses näidatud esemed ehk vähemalt leida süüdistusest see ese üles, mille kohta esitatakse kohtule kuludokument. Arvestades süüdistuse mahtu võib kohus teha prognoosi, et sellise tõendi uurimine üldmenetluses võib aega võtta mitmed istungipäevad. Uuritud tõendite kogumi osa on tilluke võrreldes süüdistusaktis näidatud kirjalike tõendite kogu nimekirjaga. Lisaks kohtuistungitel tuleb üle kuulata 60 tunnistajat. Kohtul ei ole võimalik hetkelise seisundiga planeerida, arvestades ülaltoodut, millal saaks kohus jõuda kohtuotsuse tegemiseni. Kohus on koostöös menetlusosalistega planeerinud täiendavad istungipäevad (menetlusosaliste ja kohtu ühised vabad päevad): 23-24.11.2022, 12-14.12.2022, 04-05.04.2023 ja 1113.04.2023, kokku 10 täiendavat istungipäeva. Arvestades seda mahtu, mida on kohtuliku arutamisel õnnestunud uurida 13 istungipäeva kestel, ei jõuagi ka aprilliks 2023 kohus tunnistajate ülekuulamiseni. Sellega on nõus nii kaitsjad kui ka prokurör. Võttes arvesse senist menetluskäiku ja kohtuasja spetsiifikat on kohtu prognoos, et mõistliku ajaga jõuaks esimese astme kohus vähemalt kohtuotsuse väljakuulutamiseni, väga vähetõenäoline. Sisuliselt sama väidavad taotlustes kaitsjad ja kinnitas ka prokurör oma kõnes taotluste kohta 09.05 ja 10.05.2022 istungitel. Prokurör leidis isegi, et arvestades asja sisu ja menetluse käiku on kaitsjate prognoos optimistlik. 9 Kaebajate käitumine Kriminaalasjas ei ole enam kannatanut. Äriühing kellele tekitati kahju, on seaduse alusel lõppenud. Kriminaalmenetlusse on vastava taotluse alusel kaasatud kolmas isik, kohtutoimik lk 118, kellel võib olla huvi menetlusest ja kes võib toetada varasemalt esitatud tsiviilhagi. Kolmanda isiku esindajad osalesid 02.12 ja 09.12.2021 kohtuistungitel, pärast ei ole kolmas isik kohtuliku arutamise vastu huvi tundnud ega osalenud istungitel. Tsiviilhagi summa on 27198,06 eurot. Kolmas isik on X AS, keda esindab X töötaja. Siinjuures soovib kohus juhtida tähelepanu kohtupraktikale seoses kannatanu huvide kaitsmisega menetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei välista seejuures ka asjaolu, et maakohus jätab kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuigi määruskaebustes osutatakse õigesti kohtupraktikas väljendatud põhimõttele, mille kohaselt tuleb muu hulgas arvestada kannatanu õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul, on tegemist pelgalt ühe argumendiga, mida tuleb mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel arvestada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 19.2). Lisaks muudele arvesse võetavatele teguritele ei ole kindel, et lõpliku jõustunud kohtulahendi tegemiseni saaks jõuda juba lähiajal. Seega ei saa välistada, et ligikaudu sama aja jooksul jõutakse kannatanu nõue läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses. Vaagides vajadust kõrvaldada süüdistatava õiguste rikkumine ja tagada tsiviilhagi lahendamine mõistliku menetlusaja jooksul, ei riiva kriminaalmenetluse lõpetamine kannatanu õigusi ülemäära (Riigikohtu 17.06.2015 määrus 31-1-53-15 p 15.2) Asjaomaste asutuste(riigivõimu) käitumine Kohus leiab, et asutuste käitumises ei ole selliseid momente, millest saaks tuletada, et just ühe või teise asutuse käitumise tõttu on käesolev menetlus takerdatud. Isikud allutati menetlusele 31.01.
5. 04.02.2019 esitas prokuratuur maakohtule süüdistusakti, mille kohus tagastas määrusega 06.08.
6. Kohtu arvates kohtueelse uurimise asutusele ei saa teha etteheidet. 2-aastane kohtueelse uurimise aeg on sellise asja puhul mõistlik. Uuesti saadeti süüdistusakt kohtule 24.11.2020, kohtuasi jagati teisele kohtu kooseisule. Prokurör selgitas mai 2022 kohtuistungil, et selle aja kestel, pärast süüdistusakti tagastamist, koriigeeriti süüdistusakt, viidi läbi täiendavad menetlustoimingud. Kuigi iseenesest ajavahemik alates 06.08.2019 kuni 24.11.2020 ehk 1 aasta 3 kuud, võib tunduda liiga pikaks olevat süüdistusakti korrigeerimiseks ja mõnede menetlustoimingute läbiviimiseks ( võrreldes sellega, et kogu menetlus viidi lõpule 2 aastaga), samas ei ole kohtul võimalik hetkelise seisundiga analüüsida asjaolusid täpsemalt. Laiemas mõttes pole kohtu arvates hetkel oluline, kas oleks võimalik läbi viia ülalnäidatud toimingud 6- 9-kuulise või 1-aastase aja kestel, sest nüüdseks on kogu menetlus kestab juba üle 5 aasta. 19.02.2021 toimus eelistung. Kohtu alla andmise määruses on toodud, et kohtu esimene vaba aeg istungitele alates oktoober 2021, kaitsjatel alates detsember
7. Istungipäevad olid kokku lepitud. Kaitsja Namm on paralleelselt käesoleva kohtumenetlusega hõivatud ka muuga pikka üldmenetlusega Viru Maakohtus, milles on kohtuistungid ka ette planeeritud ( asjaolud on kohtu poolt KISsi kaudu kontrollitud) ja käesoleva kohtuasja arutav kohtu koosseis peab 10 vajalikuks sellega ka arvestada. Samuti on muu pikema üldmenetlusega on seotud käesoleva kohtuasja prokurör ja kaitsja Valk. Seega täiendavate istungipäevade planeerimine taganeb sellele, et kohus otsib neid üksikpäevi teiste korraliste istungipäevade vahel, arvestades ka sellega, et kohtu ja menetlusosaliste töö ei seisne üksnes kohtuistungitel osalemises, vaid ka kohtulahendite kirjutamises, edasikaebamise menetluses osalemises ja muus professionaalses tegevuses. Sellises olukorras peab kohus tõdema, et käesolevas kohtuasjas kirjalike tõendite uurimine võtab palju aega – ilmekas näide, et 13 kohtuistungipäevaga on sisulistest tõenditest uuritud 2 mahukamat sündmuskoha vaatlusprotokolli. Sellise tempoga liikumisel ei paistagi, et lähiajal saaks kohus alustada isiklike tõendite uurimisega. Siin võib esile tõsta probleemi, kas sellises kriminaalasjas on valitud õige menetluse liik, kas saaks käesolevas kohtuasjas liikuda muu menetlusliku otsustuse suunas, kui kohtulahend üldmenetluses. Kohus märgib siinjuures, et seaduse alusel ei ole kohtul pädevust seda protsessi suunata, juhtida ega muuta. Olulisus, mis on kaebajate jaoks konkreetses menetluses kaalul Kohus leiab, et kolmanda isiku huvi käesolevas kohtuasjas on väheoluline. Sisuliselt seisneb kolmanda isiku huvi selles, et tema kasuks oleks välja mõistetud tsiviilhagi summa, mis ületab veidi 27000 eurot. Tsiviilhagi summa on isegi väiksem, kui on nõutav kahju kuriteokooseisu täitmiseks (40000 eurot). Kolmanda isiku puhul on tegemist energeetika valdkonnas ja Eesti Energia egiidi all tegutseva äriühinguga. Kohtu arvates on 27198,06 eurot sellise äriühingu jaoks väheoluline rahaline huvi. Kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu eeldab

§ 2742

kohaselt süüdistatava nõusolekut, st see on käsitatav riigi ja süüdistatava kokkuleppena. Mõlemad süüdistatavad on avaldanud kohtuistungil, et on lõpetamisega nõus. Kohtupraktikas on juhitud tähelepanu, et menetluse lõpetamisel mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu tuleb tõsiselt kaaluda ka avalikku huvi, vt 3-1-1-42-15 p 67. Lõpetada võimalik, kui isiku õiguse rikkumine on ebaproportsionaalselt suur võrreldes kohtuasjas esineva avaliku huviga. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas ei ole avaliku huvi märkimisväärne. Tegemist on teise astme kuriteoga, milles on kolmandale isikule tekitatud kahju 27198 eurot. Kolmas isik ei ole kehvemas seisus olev isik, keda tuleks eriti hoolikamalt kaitsta avaliku huvi arvestades ( näiteks laste vastu suunatud kuriteod). Karistuse liigina on ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Tegemist on äriühingu sees tekkinud situatsiooniga, mil erinevad tehnilised detailid olid töötajate poolt viidud ettevõtte territooriumi maa-alustesse käikudesse (tegemist ei ole, kohus rõhutab, varguse või selle katse süüdistusega), kus see vara sai väidetavalt kahjustused ( kas deformeerunud või tekkis rooste), mille tõttu äriühing sai rahalise kahju. Isikute tegu ei ole süüdistuse alusel selline, mis oleks kuidagi seadnud tõsisesse ohtu energeetika ettevõtte toimimist, millest oleks avalik huvi häiritud ja millest saaks tuletada avalikku suuremat huvi. Süüdistatavate ebakindlus enda tulevikus kaalub kohtu arvates käesolevas kohtuasjas avaliku huvi üle. 11 Eeltoodu põhjal lõpetab kohus R. S, suhtes KarS § 2172 lg 1 järgi ja D. L.i suhtes KarS § 2172 lg 1 järgi kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 alusel.

MENETLUKULUDE HÜVITAMISE TAOTLUS Kaitsjad esitasid taotlused valitud kaitsja tasu hüvitamiseks süüdistatavatele.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 183lg 1kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.

Teisiti ei ole

§ 274-2 järgi lõpetamisel ette nähtud.

Kaitsja Allan Valk esitas taotluse koos menetluskulude nimekirjaga kohtutoimik k 2 lk 2-17 summale 19134 eurot. Arvestades asja mahukust, leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tunnitasu vastab turuhinnale – 120 eurot. Kaitsele kulutatud aeg ( kaasa arvatud kohtuistungid) on mõistlik. Taotluses ja lisatud arvetes on näidatud, milline aeg millisele kaitseülesandele on kulutatud. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Ebamõistlikku suurusega tasu ei esine. Kaitsja Küllike Namm esitas taotluse koos menetluskulude nimekirjaga kohtutoimik k 2 lk 20-21 ja k 1 lk 166 pöördel-179 summale kokku 27135 eurot. Arvestades asja mahukust, leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tunnitasu vastab turuhinnale – 135 eurot. Kaitsele kulutatud aeg ( kaasa arvatud kohtuistungid) on mõistlik. Taotluses ja lisatud arvetes on näidatud, milline aeg millisele kaitseülesandele on kulutatud. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Ebamõistlikku suurusega tasu ei esine. Kohus märgib, et kohtuistungitel olid kaitsjad alati ette valmistatud, valdasid teemat, näitasid head teadlikkust tõendite sisu kohta, mis näitab, et kaitsjate ettevalmistus oli kõrgel tasemel ja kaitsele kulutatud aeg on põhjendatud. Kaitsjate esitatud menetlusdokumendid ( kaitseaktid, kirjalikud taotlused) on koostatud asjakohaselt ja sisaldavad tõsiseltvõetavaid professionaalseid argumente. Ka sellegi poolest ei ole kohtule alust kahelda, et taotletud kaitsjatasu oleks ebamõistlikult suur. Kaitsjate esitatud taotlused valitud kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks süüdistatavatele kuuluvad rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 12