KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 6. juuni 2022 1-21-4861 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Leonard Rutto
(39712150260)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus Vandeadvokaat Marko Paabumets Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Alar Häidberg RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole In Jure Leonard Ruttole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Leonard Ruttolt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Leonard Rutto kannab Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Arvestades eelvangistuse karistusaja hulka, loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust algusega
- juuni
- L. Rutto vabastamise tähtaeg saabub
- augustil
- Vangla esitas kohtule materjalid L. Rutto vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei soosi. Kinnipeetav soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
- Tartu Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti L. Rutto tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Tuvastanud formaalsed alused KarS § 76 lg 1 p 1 järgi, möönis kohus, et täitmata on tingimisi vabastamise materiaalsed eeldused KarS § 76 lg 4 järgi.
- Uute kuritegude oht pole piisavalt madal - positiivsed asjaolud nagu elukoht, head suhted lähedastega ning distsiplinaarkaristuste puudumine ei kaalu vabastamist mittetoetavaid asjaolusid üles. Esimest vangistust kandval L. Ruttol on neli kriminaalkaristust. Karistatud on teda varguste ning narkootikumide väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on halb probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu saamise soov. L. Rutto töösuhted on pigem lühiajalised – ta on tihti töökohti vahetanud. Vanglas toetab teda ema. Vabanemisel puudub tal kindel töökoht, mis tõstab uute varavastaste süütegude toimepanemise riski.
- Õiguskuulekuse seisukohast on probleemiks ka alkohol ning narkootikumid. Alkoholi proovis L. Rutto esimest korda 10-aastasena, ta on tarvitanud narkootikume ja alkoholi ka segamini ning pannud toime kuritegusid. L. Rutto arvates ei ole tal alkoholi tarvitamisega probleeme: ta suudab tarvitamist kontrolli all hoida. L. Rutto alustas narkootikumide tarvitamist 15-aastasena, tal on diagnoositud opioidide sõltuvus igapäevase tarvitamissagedusega.
- a sai ta ka metadoonravi. Toimepandud kuritegusid sooritas süüdlane narkootiliste ainete soetamiseks. L. Rutto tarvitas kanepit, amfetamiini ja fentanüüli. Narkootilisi aineid soetas suhtlusseltskonna vahendusel.
- aastal läbis ta kriminaalhooldusel sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas uimastite tarvitamist.
- Vanglas läbis L. Rutto
- oktoobrist
- detsembrini
- a sõltuvusgrupi, osales kohtumistel, mõtles ja töötas kaasa ning suhtus iseseisvasse töösse kohusetundlikult. Ehkki ta tunnistas narkootiliste ainete kahjulikkust, sõltuvust ning motivatsiooni narkootikumide tarvitamine lõpetada, on ta varemgi jätkanud tarvitamist. Seetõttu võib motivatsioon olla paljasõnaline. Kohtuistungil tunnistas L. Rutto kuritegude toimepanemist sõltuvuse tõttu, ent mitte sõltlaseks olemist. Seega on alust kahelda L. Rutto motivatsioonis loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. L. Rutto väljendas ka soovib pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, ent kui ta sõltuvust ei tunnista, siis jääb sinna pöördumise soov arusaamatuks. L. Rutto selgitustest nähtuvalt soovib ta rehabilitatsioonikeskusesse pöördumises vaid võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Kui ta sõltuvust ei tunnista ega suuda mõista, et tulevikus seaduskuulekalt elamiseks tuleb tal siiski endaga tööd teha, mitte loota teiste räägitule.
- L. Rutto varasem käitumine (katseajal uute kuritegude toimepanemine) ei tekita veendumust, et käitumiskontrolli ajal lisakohustuste panemine suudaks uimastite tarvitamisest tulenevat uue kuriteo riski piisaval määral vähendada. L. Rutto vangistus on korduvalt jäetud tingimisi kohaldamata, ent ta on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist ja narkootikumide tarvitamist lisakohustusest (mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid) hoolimata.
- Süüdlase kriminaalhoolduse eduka läbimise tõenäosus on väike. Varasemad kriminaalhooldusperioodid on korduvalt ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Kriminaalhooldus ei hoiaks seega uusi kuritegusid ära. 2 MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja vabastada L. Rutto tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
- Maakohtu määrus on vastuoluline. L. Rutto avaldas istungil soovi pöörduda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse, kohus ent osutab sellele, et karistuse eesmärgiks oleks kaaluda võimalust vabaneda keskusesse ja ravile pöörduda. L. Rutto pigem soovib sõltuvuskäitumisega tegeleda. Maakohus on L. Rutto istungil antud ütlustest teinud valed järeldused. Positiivseks tulebki pidada L. Rutto soovi vabanemisel rehabiliteerivate tegevustega jätkata. Ta on jõudnud narkootikumidest hoidumise järeldusele. Sõltuvuse mittetunnistamine näitabki ellusuhtumise muutust. Narkootikumid ei ole enam L. Rutto elu osa, mida ta proovis kohtule ka öelda.
- Vabanemine elektroonilise valvega ja lisakohustuste määramine aitaks narkootikumidest tulenevaid riske piisavalt vähendada. Maakohus jättis arvestamata L. Rutto hea käitumise vangistuses. Kaalutlusõigust ei ole positiivsete ja negatiivsete asjaolude osas teostatud. Istungil räägitust saab teha järelduse, et L. Rutto on teinud muudatused oma ellusuhtumises ja väärtushinnangutes narkootikumide käitlemist puudutavas. See iseloomustab teda positiivselt.
- Nõustuda ei saa sellegagi, nagu poleks L. Rutto tegelenud riskitegurite maandamisega. Jättes arvestamata distsiplinaarkaristuste puudumise, osalemise sotsiaalprogrammides ja et tegemist on esimese vangistustega, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Positiivsed asjaolud kaaluvad negatiivsed üles. Maakohus on liigselt keskendunud L. Rutto varasematele sõltuvusprobleemidele ega ole arvestanud temas toimunud muutusi ja ära kantud karistuse preventiivset mõju. Karistus on eesmärgi saavutanud: L. Ruttost lähtuv retsidiivsusoht on arvestades vangla iseloomustust ja vabastamise järgselt pandavaid kohustusi väike. L. Rutto saab positiivseid nihkeid mõtlemises ja käitumises kinnistada käitumiskontrolli tingimustes vabaduses ja hoiduda narkootikumidest.
- Liigne keskendumine sõltuvusprobleemidele, mis on aga käitumiskontrolli nõuetega maandatav, on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu – see jätab arvestamata karistuse ja kontrollnõuete mõju. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole karistus eesmärki täitnud, kui L. Rutto suhtumine varasemasse käitumisse on tauniv ning uued eesmärgid seatud. L. Rutto väljendas istungil selgelt oma kavatsusi ning varasemast elust tehtud järeldusi, ent määruses puuduvad põhjendused, miks need avaldused ei näita üles tema kavatsuste tõsidust ja motivatsiooni püsivust.
- Määrus ei ole põhjendatud ka selles osas, miks ei ole ära kantud karistus L. Ruttole positiivset mõju avaldanud. Kaitsjal puudub kahtlus selles, et L. Rutto suudab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest allutatuna elektroonilise valve alla. Määrus ei vasta KrMS § 145 nõuetele. Määruses esitatud põhjendused ei veena piisavalt uute kuritegude ohu mõttes. L. Rutto vabastamata jätmise otsustus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Hinnates määruskaebuse argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
- Kaitsja heidab maakohtu määrusele ette otsustuse rajamist tõendite ja asjaolude valikulisele hindamisele ning uute kuritegude toimepanemise ohu põhjendamata jätmist piisava 3 veenvusega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Määrus vastab KrMS § 145 nõuetele – selles on piisava põhjalikkusega käsitletud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine ei jää arusaamatuks ja veenab kriminaalkolleegiumitki selles, et L. Rutto tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal kujutab endast ohtu teiste isikute varale ning kätkeks ka uute rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise riski.
- Väär on kaitsja osundus, nagu puuduksid määrusest põhjendused selles, miks pole ära kantud karistus L. Ruttole positiivset mõju avaldanud. L. Rutto pingutused vanglas pole jäänud kohtule märkamata – nii on osutatud puuduvatele distsiplinaarkaristustele, ent ka osalemisele sõltuvusgrupi töös, seal toimunud muudatustele ning sellelegi, et tegemist on süüdlase esimese reaalse vangistustega. Küll aga sisaldab vaidlusalune määrus neidki põhjendusi, miks kohut ei veennud L. Rutto selgitused ja lubadused. Kohtupraktika on näidanud, et pikaajalise sõltuvusega (alkohol, narkootikumid) inimeste puhul ei piisa üksnes lubadustest. L. Ruttot ei hoidnud uute kuritegude toimepanemisest loobuma kriminaalhoolduse ajal läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ega lühiajalised eelvangistuses viibimise perioodid. Varguste toimepanemise lõpetas alles vahistamine
- juunil
- a. L. Rutto läheb elama samasse elukeskkonda (mis paratamatult määrab ka suhtlusringkonna). Seegi kätkeb suurt ohtu hakata taas tarvitama narkootikume ning toime panema varavastaseid kuritegusid. Maakohus tõigi määruses välja nõiaringi, millesse L. Rutto on sattunud – teda on korduvalt karistatud varguste ning väikses koguses narkootiliste ainete käitlemise eest, milliste eest ta kannab juba
- karistust. Varasemad karistused, mis jäeti tingimisi kohaldamata, ei pannud süüdlast järeldusi tegema – uusi kuritegusid pani L. Rutto toime katseajal. Eelmisest otsusest saab lugeda, et varavastaste kuritegude toimepanemise intervall oli tihe. Olles karistatud Harju Maakohtu
- juuni 2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, pani L. Rutto uuesti süstemaatiliselt alates
- novembrist 2020 toime vargusi. Kohtupraktikas on heaks uute kuritegude toimepanemise indikaatoriks just isiku varasem elukäik. Nii varem kriminaalkorras karistatud kui ka teatud kuritegusid (nt varavastaseid) toime panevate isikute puhul on kohtupraktikas täheldatud suurt retsidiivi. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isik evib kahtlemata negatiivset suhtumist ühiselus kehtivate reeglite vastu ning vastandub õiguskorrale. Kuidas muidu selgitada seda, et juba mõned kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist ei tee süüdlane sellest mingeid järeldusi, vaid langeb samasse käitumismustrisse, korrates samu vigu, mille eest teda kriminaalkorras karistati. Paratamatult ei saa olla usk taoliselt käituvate isikute lubadustesse kuigivõrd suur ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule etteheidetav, et tal erinevalt kaitsjast ei tekkinud veendumust selles, et L. Rutto suudaks iseseisvalt sõltuvusprobleemidega hakkama saada ning läbiks katseaja uusi kuritegusid toime panemata. Isiku käitumine näitab tõepoolest seda, et kontrollitud tingimustes suudab L. Rutto hoida kainust. Samas on vangla iseloomustuseski mööndud, et sõnaline motivatsioon oma elu muuta võib olla paljasõnaline. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, justkui oleks maakohus liigselt keskendunud L. Rutto sõltuvusprobleemidele. Samuti ei nõustu kohtukolleegium sellega, et sõltuvustega seotud kuriteod oleksid käitumiskontrolli nõuetega maandatavad – L. Rutto varasem elukäik näitab risti vastupidist – olles käitumiskontrollil pani ta toime üha uusi kuritegusid. Inimlikult mõistetav on süüdlase soov unistada elust vabaduses ja varasemast elukäigust järelduste tegemine– samas kui tõsised on inimese kavatsused oma elu ka reaalselt muuta ja motivatsiooni püsivus selleks, ei ole kontrollitud keskkonna käitumise põhjal võimalik hästi ennustada, kuivõrd alkohol ja narkootikumid seal kättesaadavad pole.
- Lisaks sõltuvusega seotud riskidele on kohus osutanud teistelegi uue kuriteo ohukohtadele – nii näiteks puudub L. Ruttol töökoht ning ka tema senised töökogemused on lühiajalised. Ehkki tema suhted emaga on head ja viimane toetab L. Ruttot ka vangistuses, pole vabanemisjärgne olukord kiita – süüdlase enda selgituste kohaselt on tal suured võlanõuded. 4
- Kaitsja kurdab, et vaatamata positiivsele iseloomustusele ja vangistustes toimunud muutustele, jättis maakohus L. Rutto vabastamata. Ringkonnakohus siiski ei soostu L. Rutto iseloomustust ülekaalukalt positiivseks lugema. Nimelt on süüdlase puhul riski ja/või ohtlikkust täheldatud paljudes hinnatavates valdkondades (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud). Kohtukolleegium möönab isiku iseloomustuse ning süüdimõistva kohtuotsustega tutvumise järel, et L. Rutto käitumine võib jätkuvalt teiste isikute varale ja tervisele ohtu kujutada.
- Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et I astme kohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et L. Rutto karistuse eesmärgid on täidetud. L. Rutto vabastamata jätmisel ei ole omistatud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 60 minutit ja teist sama palju määruskaebuse koostamisele. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroole In Jure riigi õigusabi tasu 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel L. Rutto kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Aarne Sarjas 5