1-21-2510/29

(38802102253)tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Eduard Lipitin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Eduard Lipitin tunnistati süüdi Harju Maakohtu
2. aprilli 2021 otsusega. Ta kannab KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 ja KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust, 1 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E. Lipitinile mõistetud karistust Viru Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E. Lipitini liitkaristuseks mõisteti seega 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust, millest eelvangistuse mahaarvestamise järel jäi kanda 2 aastat 5 kuud ja 24 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
5. november
6. Karistuse lõpptähtaeg saabub
7. mail
9. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid E. Lipitini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta. E. Lipitin soovib vabaneda.
10. Viru Maakohtu
11. mai
12. a määrusega jäeti E. Lipitin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata järgmistel põhjustel.
13. E. Lipitinil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, mis viitab varasematest karistustest järelduste mittetegemisele. Süüdlase korduv karistamine kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes viitab probleemide lahendamisele vägivallaga. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, sest kõikide süütegude toimepanemise ajal oli E. Lipitin purjus.
14. E. Lipitini käitumine vangistuses on hea – tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on avavanglas, töötab ning on läbinud „Eluviisitreeningu“, vestlusi, läbib „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise programmi“ ning on käinud 3 lühiajalisel väljasõidul lähedastega suhtlemise ning perekondlike suhte taastamise eesmärgil. Sel korral on kinnipeetav seega vangistuses asunud oma elu muutma ning näidanud üles motivatsiooni õiguskuulekale teele asuda.
15. Eelmise karistuse kandmisest vabastati E. Lipitin
16. oktoobril 2019, ent juba
17. novembril 2020 rahuldati erakorraline ettekanne, sest ta rikkus registreerimiskohustust, ei osalenud sotsiaalprogrammis ega küsinud ametnikult luba elukohast lahkumiseks. Ta ei ilmunud ka kohtuistungile ja kuulutati tagaotsitavaks. Lisaks pani E. Lipitin katseajal toime uusi kuritegusid ja rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Puudub kindlus, et praegune vangistus oleks piisavalt kinnistanud õiguskuulekaid käitumisviise ja maandanud uue kuriteo toimepanemise riske. Ka varasemalt

(2019)on E. Lipitin läbinud „Eluviisitreeningu“, ent alkoholi tarvitamist jätkanud. Kriminaalhooldusel olleski alustas ta „Eluviisitreeningu“ läbimist, ent ei läbinud programmi. Puudub kindlus, et seekordne sotsiaalprogrammi läbimine on pöördumatult muutnud E. Lipitini mõttemaailma ja ta suudab alkoholist loobuda. Kinnipeetav on küll nõustunud võtma vabatahtlikult kohustuse osaleda alkoholi tarvitamise häire uuringus, ent ka see ei taga alkoholi mittetarvitamist. Isiku varasema käitumise põhjal võib öelda, et ta muutub alkoholi tarvitanuna impulsiivseks ja agressiivseks ning võib uusi kuritegusid toime panna. Varasemalt katseajaks pandud alkoholikeelu kohustus alkoholi tarvitamist ära ei hoidnud. Ka nüüd ei tunnistanud E. Lipitin istungil, et alkoholi tarvitamisega seotud probleem on tema enda kätes. Ta selgitas, et tarvitas alkoholi, kuna varasemad elukaaslased olid alkoholilembesed see näitab oma probleemides elukaaslaste süüdistamist, kelle suhtes ta vägivalda kasutas. Muutuste saavutamiseks peaks pingutama E. Lipitin ise.

1. Hinnates vabanemisjärgsed elutingimused vabastamist toetatavateks, ei saa jätta märkimata, et ka varem olid E. Lipitinil elu- ja töökoht, ent need ei hoidnud uute kuritegude toimepanemist ära. Positiivsed asjaolud negatiivseid üles ei kaalu. Puudub ka kindlustunne, et isik sel korral suudaks korrektselt täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et kriminaalhooldus hoiaks ära uusi kuritegusid. Määruskaebus
2. E. Lipitin palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt ja rakendada alkoholi tarvitamise häire uuringus osalemist.
3. Isiku edasist õiguskuulekust saab eelkõige hinnata tema vangistusaegse käitumise järgi. E. Lipitini elu ja vabanemisjärgsed tingimused on head. Tal on karskete eluviisidega elukaaslane, tagatud oleks kriminaalhoolduse tugi ning nõusoleku on määruskaebuse esitaja andnud ka alkoholihäire uuringus osalemiseks. Kantud on üle poole karistusest. See on positiivselt mõjutanud E. Lipitini suhtumist alkoholi ja suurendanud sellest loobumise soovi. E. Lipitin viibib avavanglas.
4. Kuriteod on sooritatud lühikese aja jooksul, kui E. Lipitin oli pidevalt joobes ning kõige vastu hooletu. Praeguseks on tal palju positiivseid mõjutajaid, sh tasuv ja huvitav töö. Ekslikult jättis maakohus arvestamata, et „Eluviisitreening“ on läbimata. Just teistkordsel programmi läbimisel leidis E. Lipitin endas jõu see läbida. Samuti ei olnud E. Lipitin tagaotsitav, vaid tema suhtes kohaldati sundtoomist.
5. Maakohus tõlgendas vääralt E. Lipitini sõnu – ta ei süüdista kedagi oma alkoholi tarvitamises, vaid rääkis, et alkoholi tarvitavad elukaaslased seda soodustasid. Positiivsed eeldused kaaluvad üle negatiivse (kuritegude korduvus). 2

(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamiseks põhjust ei näe ning jätab juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 maakohtu määruse muutmata.
2. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et isiku edasist õiguskuulekust hinnatakse tema käitumise järgi vangistuses. See aga pole ainus kriteerium - nimelt tuleb KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid hinnata kogumis. Seega – ehkki maakohus arvestas tõepoolest kaalukeelt positiivse otsustuse poole kallutavana E. Lipitini vangistusaegseid pingutusi, sh distsiplinaarkaristuste puudumist ja sotsiaalprogrammides ning vestlustel osalemist, tõi kohus välja sellegi, et varasemalt ei ole „Eluviisitreeningul“ soovitud mõju olnud või on E. Lipitin sellest sootuks välja arvatud (nagu juhtus eelmise kriminaalhoolduse ajal programmi mitteilmumise tõttu). Määruskaebuse esitaja hea elu ja vabanemisjärgsed tingimused jäid kohtule väheveenvaks. Olid ju need tingimused varemgi täidetud, ent kuritegudest see süüdlast eemal ei hoidnud. Ka kriminaalhoolduse toel ei suutnud E. Lipitin oma elu järje peale seada – ta rikkus korduvalt kohtuotsusega pandud tingimusi. Kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande arutamisele ta ei ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks ja tabamisel kohaldati tõkendina vahistamist (Viru Maakohtu
3. novembri
4. a määrus asjas nr 1-19-875). Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrusega pöörati karistus täitmisele. Lisaks sellele pani E. Lipitin katseajal toime uusi kuritegusid ning praegusel ajal kannab ta karistust korduva kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes ja ähvardamise eest. Seega rikkus E. Lipitin kõige raskemal moel katseaja tingimusi kui pani tingimisi enne tähtaega vabastatuna toime uusi isikuvastaseid kuritegusid. Vaatamata sekkumistele on isiku vägivalduse aste jäänud samaks ning käitumismuster kordub. Praegust karistust kannab E. Lipitin seega juba mitme kohtuotsuse alusel ning ka vangistuses on ta teist korda. Tegemist ei ole esimese E. Lipitini katseaja ebaõnnestumisega – ka Viru Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega mõistetud tingimisi karistus (1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust), pöörati täitmisele.
9. Kohtukolleegiumi arvates on E. Lipitini retsidiivsusoht suur. Seejuures eriti suureks peab kohus uute füüsiliste ja verbaalsete isikuvastaste rünnete toimepanemist. Süüdimõistvast otsusest nähtuvalt võib E. Lipitin rakendada kannatanute vastu intensiivset vägivalda (mh peksta kannatanut rusikatega ja jalgadega näkku ning kehasse) kohta valimata (nt ei pelutanud teda kuritegu mitte toime panema avalik linnaruum). Taunimisväärseks muudab süüdlase teod ka tõik, et vägivalda rakendas süüdlane järjekorras juba mitmenda elukaaslase vastu. Seega ei kohtle süüdlane oma elukaaslasi hoolivalt ja austavalt, nagu see lähisuhtes olema peaks, vaid rakendab oma füüsilist ja vaimset üleolekut ning paneb ohvritele veel vastutusegi oma alkoholilembuse soodustamises.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et muutuste saavutamiseks peaks pingutama E. Lipitin ise. Mõningased muudatused on ehk süüdlase senise vangistuse jooksul ka tekkinud – vähemasti kinnitab E. Lipitin sotsiaalprogrammi läbimise järel oma suhtumise muutust ning suurenenud soovi loobuda alkoholi tarvitamisest. Avavangla tingimustes on muutusi raske hinnata, kuivõrd sealgi kehtivad ranged reeglid ja alkoholi nulltolerants. Milliseks kujuneb E. Lipitini vabanemisjärgne elu alkoholi kättesaadavuse tingimustes, on aga raske hinnata. Pole ju tegemist süüdlase esimese vangistusega – varasem reaalne kinnipidamine ei pannud teda mõttemaailmas korrektiive tegema, end muutma ega otsima aktiivselt abi alkoholiprobleemi lahendamiseks. E. Lipitin lubas ju ka eelmisel korral, kui ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastati, et kodeerib end alkoholi vastu, on palju järele mõelnud, soovib muutuda ega taha enam kunagi vanglasse sattuda. Isikul puudusid distsiplinaarkaristused ning ta oli läbinud „Eluviisitreeningu“, vestelnud psühholoogiga mõtlemise ja vägivaldse käitumise teemadel, probleemide lahendamise oskusest ning saanud teadmisi, kuidas vältida vägivaldset 3

(4)käitumist (Viru Maakohtu

1. novembri
2. a määrus). Kohtule tundusid tol korral E. Lipitini lubadused usutavad ning ta sai uue võimaluse kanda ülejäänud karistusaeg ära vabaduses. Uute kuritegude toimepanemine katseajal viitab aga sellele, et vangistusest ja omandatud programmidest hoolimata säilib E. Lipitini puhul oht uusi kuritegusid toime panna.
3. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
4. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898). Ringkonnakohtu hinnangul on määruses toodud põhjendused maakohtu siseveendumuse kujunemisel asjakohased ega ületa diskretsiooni piire. Sobimatutest ega ebaolulistest asjaoludest lähtutud ei ole. Ehkki maakohus jättis E. Lipitini tingimisi enne tähtaega vabastamata pidades kaalukamateks isikut negatiivselt iseloomustavaid faktoreid, ei jäänud maakohtul süüdlase positiivsed pingutused vangistuses märkamata. Kuna ringkonnakohtu arvates võib E. Lipitinilt oodata uute kuritegude toimepanemist, ei saa tema kinnipidamist lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) 4