← Eesti

3-21-2427/11

Obsah (4)§ 44§ 45§ 121§ 151

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2022, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-2427 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 08.09.2021 v

§ 44

lg 1 mõttes ilmselgelt kaebeõigus vaidlustada Tallinna Vangla 08.09.2021 vastust nr 5-18/21/20507-2, milles keelduti iseloomustuse parandamisest ning nõuda selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal puudub kaebeõigus nõuda ka Tallinna Vangla 19.10.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/462-2 tühistamist.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Käesoleval juhul ei väida kaebaja, et Tallinna Vangla vaideotsus rikub tema õigusi eraldiseisvalt vaide esemest. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Vastustaja on taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist.
  2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Küsimus on selles, et kaebuse menetlusse võtmisel ei pruugi kaebeõiguse puudumine veel ilmselge olla ning see võibki selguda kaebuse menetlusse võtmise ja haldusorgani vastuse esitamise järgselt.

§ 121

lg 2 punkti 1 kohaselt võib kaebuse tagastada (koosmõjus

§ 151

lg 2 p 1 läbi vaatamata jätta) kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel võib kaebuse (teatava nõude) läbi vaatamata jätta ka sel juhul kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 8. Tuginedes varasemale kohtupraktikale on Tallinna Vangla viidanud oma 17.02.2022 vastuse (taotluse) punktides 7 ja 8, et kinnipeetava iseloomustus on informatiivne dokument, mis koostatakse sihtotstarbeliselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks, seega puudub sellel väljaspool vastavat menetlust iseseisev tähendus. Vastustaja märgib, et iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument ja et tegemist on dokumendiga, mis kajastab asja otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ning vangla seisukohti. Veel selgitab Tallinna Vangla, et otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus ning et enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. Kohus nõustub Tallinna Vangla eelnimetatud seisukohaga ja seda ka selles, et tegemist on menetlustoiminguga, kusjuures

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kinnipeetav saab ise juhtida maakohtu tähelepanu iseloomustuse väidetavale ebaõigsusele ning kohtul oli võimalik ebaõiged väited lahendi tegemisel arvestamata jätta. Seega on kaebajal võimalus oma õigusi kaitsta ning iseloomustuses esitatud väidete ebaõigsuse korral vaielda sellele vastu maakohtus ennetähtaegse vabastamise menetluse raames. Halduskohtumenetluse 2 ülesandeks ei ole anda hinnanguid maakohtule esitatud tõendites kajastatud teabe tõele vastavuse osas. Seega on kaebeõiguse puudumine vangla koostatud iseloomustuse vaidlustamisel ilmselge, samuti oleks see ilmselge iseloomustuste koostamisel teatavate andmete esitamise keelamise või iseloomustuste koostamiseks konkreetsete ettekirjutuste tegemise nõuete suhtes. Ühtlasi tähendab see seda, et kaebus on selles osas perspektiivitu ning tuleb vastavalt

§ 121lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätta.

  1. Kaebaja on taotlenud ka Tallinna Vangla 19.10.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/462-2 tühistamist.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat ehk põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele ning antud juhul ei nähtu kaebusest, et vaide rahuldamata jätmine rikuks kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest – kaebaja väited olid suunatud sellele, et Tallinna Vangla muudaks kaebaja iseloomustust. Samas on kohus asunud seisukohale, et iseloomustuse muutmist puudutavas osas oli kaebus perspektiivitu. Seega kuulub vaideotsuse peale esitatud kaebus samuti läbi vaatamata jätmisele vastavalt

§ 121lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1.

Vaideotsuse osas on kaebuse läbi vaatamata jätmise täiendavaks aluseks veel ka

§ 121

lg 2 p 2 koosmõjus

§ 151

lg 2 p 1, sest vaideotsuse tühistamisega ei oleks võimalik kaebuse sisulisi eesmärke saavutada. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus tervikuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.