Obsah (7)

§ 121§ 266§ 200§ 114§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 15. juuni 2022 1-11-236

§ 121

järgi karistuseks 1 aasta,

§ 266

lg 2 p-de 1, 21, 3 järgi 2 aastat 4 kuud

§ 200

lg 2 p-de 7, 8 järgi 4 aastat ja

§ 114

p 3 - § 25 lg 2 järgi 17 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Kuusikule 20 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg (2 päeva vangistust) karistusaja hulka. A. Kuusikule mõistetud liitkaristuse kandmata osa oli 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 07.09.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.09.
3. Vangla esitas kohtule materjalid A. Kuusiku tingimisi vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuuri esindaja A. Kuusiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei soosi. A. Kuusik ise soovib vabaneda.
4. Maakohus jättis A. Kuusiku Tartu Maakohtu 26.03.
5. a otsusega vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täidetud on formaalsed eeldused (

§ 76lg 2 p 1 järgi).

Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et A. Kuusikul on üks kehtiv karistus, ta kannab teist vangistust. Ta kannab karistust kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi, röövimise ja mõrvakatse toimepanemise eest. Kuritegusid iseloomustab kavatsetus. Ehkki A. Kuusiku käitumine vangistuses on hea ning rahuldavad on ka vabanemisjärgsed tingimused, välistavad vabastamise järgmised asjaolud. A. Kuusik on toime pannud kuritegusid oma vendade ja endise elukaaslase vennaga. Ka tädipoeg, kelle juurde ta elama soovib asuda, on kriminaalkorras karistatud. A. Kuusik on kuritegusid toime pannud grupis ning selle poolt mõjutatav, mistõttu ei saa sugulaste negatiivset mõju alahinnata. Väga rasked on ka kuritegude asjaolud – tegemist polnud ühekordse eksimusega, vaid väga raskeid kuritegusid pani A. Kuusik toime mitme kuu vältel. Kuriteod olid ette kavatsetud ning kannatanute suhtes rakendatud vägivald äärmiselt jõhker. Need näitavad A. Kuusiku äärmist ükskõiksust inimelu ja teiste isikute tervise ning vara suhtes, hoolimatust õiguskorra ja ühiskonnas kehtivate reeglite vastu. A. Kuusiku hoiakute muutumises praegusel ajal kohus veendunud polnud – vangla on välja toonud isiku vähese empaatiavõime, impulsiivsuse ja soovimatuse süveneda oma tegude negatiivsetesse tagajärgedesse. Kohtu arvates on oht uute kuritegude toimepanemiseks siiski märkimisväärselt suur arvestades kuritegude asjaolusid, süüdlase isikut ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi. Tema vabastamine rohkem kui 8 aastat enne karistuse lõpptähtaega oleks ennatlik.

1. A. Kuusik palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada end tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
2. Formaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud. Vanglas on A. Kuusik omandanud keskhariduse, kaks eriala ning läbinud vajalikud programmid. Keevitaja kutse omandamine tagab töökoha ja sissetuleku. Omandatud on ka plaatija kutse. Vangla hinnangul saab A. Kuusiku käitumist pidada heaks, puuduvad distsiplinaarkaristused ja individuaalne täitmiskava on täidetud.
3. Maakohus ei saa toetuda kustunud karistustele. Samuti ei saa arvestada kuriteo raskust. Ligi 12-aastane karistus on oma eesmärgi täitnud. Kuriteo toimepanemise ajal oli A. Kuusik suhteliselt noor ning on tänaseks muutunud. Pikk vangisus on tal aidanud mõista oma tegusid ja nende tagajärgi ning andnud tahte muutuda. See tahe annab A. Kuusikule kindlustunde, et ta suudab edaspidi õiguskuulekat elu elada. Ligi 12-aastane vangistus on täitnud ka preventiivse eesmärgi.
4. Tingimisi vabastamine on otstarbekas, sest riigil säilib kontroll isiku käitumise üle ning see distsiplineerib. Pikka aega vangistuses viibinutele on oluline tugi, mida pakub kriminaalhooldus. Eriti tõhus oleks elektroonilise valvega vabastamine, sest see on turvalisem kui isiku vabastamine ilma igasuguse järelevalveta. Nõustuda ei saa maakohtuga selles, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles positiivse. Jätkuv kinnipidamine ei anna täiendavaid õiguskuulekuse garantiisid.
5. Maakohus on veel tuginenud argumendile, et 8 aastat enne karistuse lõpptähtaega vabastamine oleks ennatlik, ent formaalsete aluste ja ITK-s seatud eesmärkide täidetuse juures ei ole see asjaolu arvestatava tähtsusega, sest karistus tingimisi vabanemisega ei lõpe, vaid muutub selle viis. Tingimuste rikkumise korral pööratakse karistus uuesti täitmisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Edulootust A. Kuusiku määruskaebusel ringkonnakohtus ei ole.
7. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Kuusiku ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei 2 tekkinud veendumust, et A. Kuusiku karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Kuusiku vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
8. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3