) § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. 2 2-18-18431
lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Menetluse uuendamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel.
Harju Maakohus peatas 15.05.2020 kohtumäärusega menetluse käesolevas tsiviilasjas nr 2-1818431 kuni tsiviilasjas nr 2-19-10427 tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja ja kostja II on kohtule teavitanud, et Harju Maakohus tegi 27.03.2020 asjas 2-19-10427 otsuse, mis jõustus 29.12.2020. Hageja ja kostja 2 on esitanud taotluse käesoleva tsiviilasja uuendamiseks, kuivõrd menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on määruse jõustumise tulemusena ära langenud. Kostja I on nõus menetluse uuendamisega, kuna menetluse peatamise alused on ära langenud.
lg 1 alusel kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Kohtu hinnangul tsiviilasjas esile toodud asjaolusid arvesse võttes ja juhindudes
Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Hagi läbi vaatamata jätmine kostja I Fepower OÜ suhtes Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised:
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 kohaselt, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja ja kostja II taotluste selgituste kohaselt hageja poolt Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudele esitasid vastuväite Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) võlausaldaja Fepower OÜ (kostja I) ja pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja II), millest tulenevalt esitas hageja hagi nõude tunnustamiseks mõlema kostja vastu. Kostja I ei ole enam Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) võlausaldaja, sest kostja I nõuded Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on jäänud jõustunud kohtuotsustega tunnustamata. Kostja I esitas Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kaks nõuet: 1) Tsiviilasjas 2-18-18312 tegi Harju Maakohus 18.06.2020 otsuse, millega jättis kostja I hagi 227 077.73 euro suuruse nõude tunnustamiseks rahuldamata. Otsus jõustus 24.05.2021. 3 2-18-18431 2) Tsiviilasjas 2-18-18144 tegi Tallinna Ringkonnakohus 31.08.2021 otsuse, millega jättis kostja I esitatud hagi 22 109.99 eurot suuruse nõude tunnustamiseks rahuldamata. Otsus jõustus 10.01.2022. Hageja taotleb kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmist
Kostja I on nõus hagi
Kostja I nõustub hageja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata, kuid mitte hageja esile toodud põhjendustel. Kostja I on seisukohal, et hagi on algusest peale olnud perspektiivitu. Kostja I järeldust kinnitab tema hinnangul ka fakt, et hageja taotles hagis kohtult nõude esimeses rahuldamisjärgus tunnustamist, kuid Harju Maakohtu 27.03.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-10427 rahuldas Harju Maakohus pankrotihalduri hagi ning tunnistas tagasivõitmise korraks kehtetuks OÜ Best Idea kasuks kohtuliku hüpoteegi (hüpoteegisumma 1 106 034 eurot) seadmise Tallinnas, xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) xxx suurusele mõttelisele osale. Seega on käesolevaks ajaks hagi osaline põhjendamatus leidnud teises tsiviilasjas kinnitust seadusjõustunud kohtuotsusega. Kostja I hinnangul see omakorda kinnitab asjaolul, et kostja I ei ole põhjendamatult vaielnud hageja nõudele vastu ning et hageja hagi on olnud algusest peale
lg 2 p 2 alusel perspektiivitu.
lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 103 lg 8 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-116-04, p-s 46-47 selgitanud, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks. Kohus leiab, et kui nõudele vastu vaielnud võlausaldaja nõue langeb ära (jääb tunnustamata), tuleb selle võlausaldaja vastu nõude tunnustamiseks esitatud hagi jätta läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja OÜ BEST IDEA hagi kostja I Fepower OÜ vastu nõude ja pandiõiguse tunnustamiseks kostja II Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb jätta
S § 103 lg 8 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) alusel läbi vaatamata. Kompromissi kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 4 2-18-18431 Hageja ja kostja II on esitanud kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on taotlenud kostja I osas hagi läbi vaatamata jätmist, mille kohus rahuldas on kompromissi sõlmimine võimalik hageja ja kostja II vahel tulenevalt
Hageja taotles hagiavalduses nõude tunnustamist esimese rahuldamisjärgu nõudena, kuid kuna tsiviilasjas 2-19-10427 tunnistati tagasivõitmise korraks kehtetuks hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmine, ei saa hageja nõuet tunnustada pandiga tagatud nõudena. Nõuet on võimalik tunnustada teise rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja taotleb kostja I menetluskulude kostja I kanda jätmist
Hageja leiab, et kostja I menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, sest hageja 5 2-18-18431 oli kostja I tegevuse tõttu sunnitud pöörduma nõude tunnustamiseks kohtu poole ning hageja õiguskaitsevajadus langes ära alles hagi menetlemisel. Kostja I leiab aga, et nii hagi esitamine kui ka enda poolt esitatud hagi suhtes kohtule hagi läbi vaatamata jätmise taotluse esitamine (ehk enda hagi perspektiivituks pidamine) on asjaolud, mille esinemise riisikot kannab üksnes hageja. Hageja poolt kohtule põhjendamatu hagi esitamine on kostjale I toonud kaasa ulatuslikud menetluskulud, mis ei pea jääma kostja I kanda. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta
Kostja I on käesolevas tsiviilasjas menetluskuludena kandnud 2156.50 eurot. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et hageja ja kostja II menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuna kohus on jätnud hagi läbi vaatamata kostja I suhtes tulenevalt asjaolust, et hageja õiguskaitsevajadus langes ära alles hagi menetlemisel ning hageja oli kostja I tegevuse tõttu sunnitud pöörduma nõude tunnustamiseks kohtu poole tuleb kostja I menetluskulud
lg 4 alusel jätta kostja I kanda.
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Riigilõivu tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 05.12.2018 riigilõivu summas 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 300 eurost pool, s.o 150 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt hageja soovile OÜ-le Best Idea arvelduskontole nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.