Obsah (9)

§ 3141§ 613§ 477§ 172§ 174§ 138§ 150§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2022. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-137439 Tsiviilasi Tõrva vald, Linna küla, Kesk

§ 3141lg 3 p 2 alusel e-posti aadressile xxx 31.03.2022.

Seega oli avaldusele vastamise tähtaeg 18.04.

1. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja 2 kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus

§ 613lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.

6.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Alates
2. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
3. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
4. Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 korteriühistu (täiendav nimi KÜ Ritsu 14) põhikirja punkti 4.2.1 kohaselt on ühistu liige (korteriomanik tulenevalt põhikirja punktist 3.1) kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning Ühistu juhtja kontrollorganite otsuseid. Vastavalt põhikirja punktile 4.2.6 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras, mida on täpsustatud punktides 4.2.6.1-4.2.6.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab 3 üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude tuginedes
8. aasta jaanuari-, veebruari-, märtsi-, aprilli-, mai-, juuni-, juuli-, augusti- ja septembri-, oktoobri-, novembri- ning detsembrikuul esitatud arvetele. Samuti
9. aasta jaanuari- ja veebruarikuul esitatud arvete osas.
10. Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isik on korteriomandi nr xxx asukohaga Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 4 omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi.
11. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arved, mis koosnesid kommunaal- ja majandamiskuludest ning mida puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud alates 30.01.2021, mil oli
12. aasta detsembrikuul tarbitu eest arve tasumise tähtaeg.
13. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud antud kulusid. Kohtumenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei ole isik samuti vaielnud vastu omapoolsele kohustusele, vaid on esitanud vastuväite, millest võib järeldada makseettepaneku tunnustamist.
14. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2602,97 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. 17.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 18. Avaldaja on tasunud riigilõivu 385 eurot lähtudes nõude summast. Muid menetluskulusid kohtule asjast ei nähtu.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti 4 enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Seega määrab kohus avaldaja menetluskuludeks 50 eurot ning mõistab selle summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Puutuvalt enammakstud riigilõivu summas 335 eurot, märgib kohus, et

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Sama sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega on avaldajal õigus taotleda enammakstud ulatuses riigilõivu tagastamist. Puudutatud isik menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad. 19.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 5