Obsah (10)

§ 477§ 367§ 172§ 174§ 139§ 147§ 150§ 483§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-141015 Tsiviilasi Tallinn, E. Vilde tee 8

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses.

§ 477lg 3 järgi hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega.

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 7 ). 5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

1. Avaldaja kehtiva põhikirja p 1.3 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks Tallinnas, Vilde tee 88 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde ( teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Põhikirja p 2.
2. järgi on ühistu liikmeskond piiratud Tallinnas Vilde tee 88 asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohase avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Tallinnas, Vilde tee 88 elamu korteriomanikud. Põhikirja p 3.2.6 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatusepoolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramiseks lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutisi.
3. Kohus on tuvastanud, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, E. Vilde tee 88-xxx. Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja asutatud 07.06.
4. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on nii seadusest tulenevalt kui ka korteriühistu põhikirja järgne kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Puudub vaidlus arvete osaliselt tasumata jätmise üle. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikule on esitatud tarbitud teenuste eest perioodil
5. aasta september kuni
6. aasta jaanuar (sh) arveid kogusummas 3415,15 eurot. Avalduse kohaselt on puudutatud 3 isik täitnud oma rahalisi kohustusi osaliselt ning avaldaja on puudutatud isiku kohustustest maha arvestanud 48,15 eurot. Kokku on puudutatud isik jätnud perioodil september 2019 kuni jaanuar 2022 (sh) eest temale esitatud arvetel märgitud majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasumata 3367 eurot.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista alates 01.03.2022 põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud.

1. Kohus leiab, et avaldaja nõuded on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse summas 3 367 eurot. Lisaks rahuldab kohus avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates 01.03.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

11.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 12. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu 300 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja osutanud avaldajale õigusabiteenust kokku 3 h ulatuses (materjali kogumine ja analüüs, asjaolude selgitamine kliendiga 1h; hagiavalduse koostamine ja edastamine 2h). Õigusabiteenust on osutatud hinnaga 100 eurot (käibemaksuta) tunnis. Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kohus leiab, et õigusabikulu 300 euro ulatuses on põhjendatud. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus hindas ja analüüsis avaldaja esindaja poolt tehtud toimingud ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning leiab, et need on olnud vajalikud ning tekkinud kulu ei ole üle paisutatud. Puudutatud isikult tuleb välja mõista õigusabikulu summas 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 103,26 eurot ning Harju Maakohtule avalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 316,74 eurot. 4

§ 139

lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 103,26 eurot.

§ 147

lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Käesoleval juhul on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 103,26 eurot. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud. Avaldajal on õigus esitada Harju Maakohtule avaldust esitades täiendavalt tasutud riigilõivu tagastamiseks vastavasisuline taotlus.

§ 172

lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus selgitab, et kuigi avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse raames tasunud riigilõivu suuremas ulatuses, kui Harju Maakohtule avalduse esitamisel tulnuks tasuda, ei ole põhjendatud menetluses nn enamtasutud riigilõivu tagastamine. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse

§ 150

lg 1 p 4 sätestatud juhul.

§ 150

lg 1 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul.

§ 483

lg 2 punktide 1 ja 2 järgi jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või avaldus ei vasta § 482 sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul eeltoodud aluseid ei esine ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuuluks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et avaldaja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 103,26 eurot, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskuluna on põhjendatud välja mõista tasutud riigilõiv summas 103,26 eurot. 13.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 14.

§ 617lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5