Obsah (7)

§ 617§ 66§ 477§ 172§ 174§ 613§150

2-21-114834 KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2022.a, Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Jaanika Juurik Tsiviilasja number 2-20-138444 Pärnu linn, Lavassaa

§ 617lg 2, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 15). Tsiviilasi Menetlustoiming Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pärnu linn, Lavassaare alev, Pärna tn 10 korteriühistu avaldus E.N.a (N.) vastu.
2. Mõista E.N.alt (N.) välja korteriomandiga nr 7 seisuga 15.10.2020 seotud põhivõlgnevus kogusummas 1617,67 eurot Pärnu linn, Lavassaare alev, Pärna tn 10 KÜ korteriühistu kasuks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud täies ulatuses E.N.a kanda. Mõista E.N.alt avaldaja kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab et avaldajal on õigus esitada taotlus enam makstud riigilõivu tagastamiseks.
4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele. 2-21-114834 ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Pärnu linn, Lavassaare alev, Pärna tn 10 korteriühistu esitas 08.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetlusest tulnud hagiavalduse võlgnikult E.N. vastu. Hagiavalduse kohaselt võlgneb korteriomanik E.N. seisuga 15.10.2020 Pärnu linn, Lavassaare alev, Pärna tn 10 korteriühistule 1617,67 eurot (arve 295 30.09.2020 Lisa 1) . Korteriühistu poolt esitatud arved on tasumata alates detsember 2019 maksetähtajaga 15.01.2020 kuni september 2020 maksetähtajaga 15.10.
6. Tasumata on haldustasud, kommunaalmaksed ja remondifondi maksed. Võlgnikule saadetud e-kiri 17.09.2020 (Lisa 2), kus tehti ettepanek tasuda võlgnevus 25.09.2020 või koostada maksegraafik. Võlgnik ei vastanud kirjale. 16.10.2020 (Lisa 2)anti võlgnikule teada, et võlgnevus antakse kohtusse. Võlgnik vastas 23.10.2020 (lisa 3), kui korteriühistu sai teate, et maksekäsk on menetlusse võetud ning võlgnikule tehtud makseettepanek. Võlgnik kinnitas, et võlgneb korteriühistule 1617,67 eurot, kuid ei saa kohe tasuda. Tasuma saab hakata alles detsembris ja mitte rohkem kui 100.- eurot. Korteriühistut see ei rahulda. Tänaseks on ka võlasumma suurene-nud. Seadusega on ettenähtud palju inimesele peab kätte jääma raha. Kui korteriomanikul on raskusi, siis on võimalus ju pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja taotleda toimetulekutoetust. Kokku nõuab avaldaja puudutatud isikult põhivõlgnevust summas 1617,67 eurot.
7. Kohus, võttis liidetud hagiavalduse 18.01.2021 menetlusse ja edastas nõude puudutatud isik E.N.ale, kes kinnitas kohtumääruse ja nõude kättesaamist 11.02.2021 ning esitas oma seisukoha 25.02.2021 e-kirja teel, kus kostja ei vaidlusta põhivõlga summas 1617,67 eurot, kuid vaidlustab menetluskulud ning pakub kompromissi sõlmimist maksete ajatamise teel.
8. Kohus edastas kostja ettepaneku avaldajale, kuid pooled kompromissile ei jõudnud. E.N. ei ole kogu vahepealse perioodi vältel võlgnevust tasunud ning avaldaja selgitab oma 14.04.2022 seisukohas, et avaldaja ei nõustu maksete ajatamisega. Avaldaja soovib 03.05.2022 menetluskulude nimekirjas riigilõivu summas 225 eurot väljamõistmist.
9. Puudutatud isik E.N. ei ole hageja menetluskulude nimekohtule mittetähtaegselt vastanud, vaid on alles 15.05.2022 esitanud vastuväite menetluskuludele ja korranud kompromissettepanekut avaldajale. Kuna avaldus on esitatud peale kohtu määratud tähtaja möödumist, jätab kohus selle tulenevalt

§ 66ja 331 lg 1 tähelepanuta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
2. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses.

§ 477lg 3 järgi hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega.

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 7 ). 7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub 2 2-21-114834 korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

1. KÜS § 151 lg 1 sätestas, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kehtiva KrtS § 41 kohaselt nähtuvad majandamiskulud majanduskavast. KrtS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et võlgnikule kuulub korteriomand Xxxxxxxxxxxx.. Avaldaja on esitanud perioodi eest arveid, kuid võlgnik ei ole neid tasunud. Pooled ei vaidle selle üle, et arved on puudutatud isikule kätte toimetatud. Puudutatud isik E.N. ei ole menetluses esitanud vastuväiteid võlgnevusele 15.10.2020 seisuga summas 1617,67 eurot. Vaidlus puudub ka selle üle, et võlgnik ei ole kohtumenetluse ajal võlgnevust tasuma asunud.
3. Seega tunnistab puudutatud isik enda vastu esitatud avaldaja nõuet kogu ulatuses. Eeltoodusst tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku E.N.

kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot. 12. Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalteenuste võlgnevus on hagita asi

§ 613lg 1 p 1 alusel.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tuleb hagita asjas esitatavalt avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks tasutud riigilõivu kogusummas 50 eurot. 13. Kohus selgitab, et tulenevalt

§150lg 1 p 1 on avaldajal õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist.

Tulenevalt

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm 3