lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav B.T elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töö- või õppimise koht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 06.01. – 07.01.2018 Kaitsja - (kokkuleppe sõlmimisel advokaat Aivar Kello) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.T
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks B.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.01. – 07.01.2018, s.o 2 (kaks) päeva, B.T poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.T ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata B.T-le käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi; • osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrata B.T-le kohustus registreerida ennast hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest – Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, ning läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutuse poolt määratud ajal.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta B.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 20.07.
lg 1 järgi selles, et tema juhtis 06.01.2018 kella 04.45 paiku Tartus Ülikooli tn 2a asuva hoone lähistel mootorsõidukit Volkswagen Vento registreerimistunnistusega XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,75 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus B.T kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuu pikkust vangistust.
lg 1 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 3 päeva (06.01.2018-07.01.2018), mille vältel B.T oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui B.T ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et B.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et B.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrata, et B.T on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta B.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks ja LS § 127 järgi kohustada B.T 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kriminaalmenetluse kulud on kaitsja tasu kohtueelses menetluses 90 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista B.T-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 840 eurot, mis tasuda ositi 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.T on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada B.T süüdi
Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 90 eurot (tl 29-31, 35-37) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2018 500 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb B.T hüvitada KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena kokku 840 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.