2-22-2791/18

(3)Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)- 15%), mis muutub iga aasta

1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
2. Punktis 1.
3. ja 1.
4. märgitud elatised tuleb A. Š.´il tasuda ülalpidamiskuu eest ette hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks J. I. pangakontole XXXXXXXXXXXX.
6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on A. Š. hagi A ja B vastu elatise vähendamise nõudes. Pooled sõlmisid 29.06.2022 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille allkirjastasid ja esitasid kohtule kinnitamiseks. Pooled palusid lõpetada tsiviilasjas menetluse kompromissi kinnitamisega ja kinnitada pooltevaheline kompromiss alljärgmistel tingimustel: 2.1 Vähendada 05.10.2021.a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx A´i kasuks välja mõistetud elatusraha suurust alates 01.04.2022.a. kuni A täisealiseks saamiseni xx.xx.
9. Alates 01.04.2022 on igakuine elatis 225 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
10. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.2 Vähendada 05.10.2021.a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx B kasuks välja mõistetud elatusraha suurust alates 01.04.2022 kuni B täisealiseks saamiseni xx.xx.
11. Alates 01.04.2022 on igakuine elatis 191 euro 79 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)- 15%), mis muutub iga aasta
12. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
13. Punktis 2 märgitud elatised tuleb A. Š.´il tasuda ülalpidamiskuu eest ette hiljemalt iga kuu
14. kuupäevaks J. I. pangakontole XXXXXXXXXXXX Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et nad loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kui kohus ei kinnita kompromissi või kompromissi kinnitav määrus ei jõustu, ei ole pooltel õigust oma positsiooni või faktilisi asjaolusid põhistada tuginedes kompromissile. Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Pooled leppisid ka kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest 2

(3)ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-2791 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3