Obsah (5)

§ 97§ 96§ 100§ 116§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-20-136415 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 19.oktoobe

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist.

§ 97

p 2 alusel on ülalpidamist saama õigustatud ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96

). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 3 2-20-136415 Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Asjas ei ole vaidlust, et hagejate vanemate Q ja W abielu on lahutatud, kostja elab lastest eraldi. 27.09.2021 kohtuistungil kostja võttis omaks, et ei ole alates 01.10.2020, millest alates elatist nõutakse, lastele elatist maksnud. Q väidetel on ta pärast lahkuminekut lastele andnud raha nii, et laste ema ei tea. Kohus leiab, et kostja need väited on paljasõnalised. Kostja ei ole esile toonud, et on lastele raha andnud ka hagetaval perioodil, alates 01.10.
2. Samuti ei ole kostja konkretiseerinud, kui suuri summasid ja kui sageli ta lastele väidetavalt maksis. W kinnitusel tema ei tea, et kostja oleks lastele raha andnud, kostja on käinud mõned korras lastega väljas söömas, kuid viimasel ajal ei ole isa lastega ka suhelnud, väites, et laste ema keelab. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et on alates 01.10.2020 laste ülalpidamises regulaarselt ja piisavalt osalenud. Kohtu ette toodud asjaoludest järelduvalt kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud ning hagejate ema on põhjendatult elatise saamiseks laste nimel kohtu poole pöördunud.
3. Samuti ei saa olla vaidlust selles, et D sai 3 päeva pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist täisealiseks ja ta õpib gümnaasiumis. Kohtule on esitatud xxx i 30.03.2021 tõend nr 313/3, milles direktor E tõendab, et D õpib 2020/2021 õa xxx
4. klassis. W kinnitas 27.09.2021 istungil, et D õpib gümnaasiumi viimases astmes. Seega eeldatavalt lõpetab D gümnaasiumi 2022.a juunis. Eeltoodust tulenevalt on kõik hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
5. Vanematel on

§ 116

lg-st 1 tulenevalt laste ees võrdsed õigused ja kohustused, sh võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-1515909 (p 12) märgitakse: „Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt kehtestati alates 1.jaanuarist 2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning seega alates 01.01.2020 on elatise minimaalmäär 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Alampalga ega sellega seotud minimaalse elatise suurused 2021.a ei muutunud. 13. Keelatud ei ole nõuda lahus elavalt vanemalt elatist väiksemas summas, kui sellega on võimalik laste vajadused katta. Hagejad taotlevadki kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101

lg-s 1 sätestatud määrast peaaegu poole väiksemas summas - igale lapsele 150 eurot kuus. Seetõttu kohus laste vajaduste ja kulude suurust täiendavalt ei analüüsi. Kohus nõustub hagejate esindajaga, et 150 eurot lapse kohta kuus on minimaalne summa, millega on võimalik tagada laste elementaarsete vajaduste katmine. Üldteadaolevalt valmistab valitsus ette perekonnaseaduses sätestatud elatise regulatsiooni muutmist. Seaduse muutmise seniste eelnõude kohaselt on kavas siduda elatis alampalgast lahti ning miinimumelatise arvutamiseks kehtestada uued kriteeriumid. Muudatuste jõustumise korral ei ole välistatud, et võrreldes täna kehtiva 292 euroga minimaalse elatise suurus väheneb. Selles valguses on hagejate taotletav elatis mõistlik, laste huvisid ja kostja võimalusi arvestav.

1. Kostja ei ole elatise suurusele vastu vaielnud, 27.09.2021 kohtuistungil kostja oli nõus elatist tasuma 150 eurot igale lapsele. Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on kostja suuteline hagejatele nõutavas suuruses elatist maksma. Kostja väidetel töötab ta OÜ-s xxx xxxxxxxxx renditööjõuna xxxxxxxxxxx ning tema 4 2-20-136415 töötasu suuruseks on normtundidega 1100 eurot brutotasuna, palgast saab kätte 800 – 900 eurot, lisaks saab kostja osalise töövõime toetust u 200 eurot kuus.
2. Hagejate esindaja taotles kindlaks määrata, et elatist tuleb maksta pangaülekandega - alaealiste hagejate elatis nende ema arvelduskontole ning täisealisele hagejale tema enda arvelduskontole. Kostja soovis raha üle anda hagejate esindajale sularahas tema töökohas, kohus peaks selleks maha võtma lähenemiskeelu ning kostja filmiks raha üleandmist. Hagejate esindaja sularahas maksmisega nõus ei olnud. Kohus samuti ei pea põhjendatuks kostja taotlust võimaldada tal elatist maksta sularahas. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja suhtes kohaldatud kriminaalasja raames xx xx xxxx määrusega kriminaalmenetluse ajaks Wle lähenemise keeldu. See keeld ei keela kostjat osaleda menetlustoimingutel samaaegselt hagejate esindajaga, sh tsiviilasjas kohtuistungil. Elatise asjas ei ole kohtul võimalik seda lähenemiskeeldu tühistada. Lisaks kostja käitumine ja sõnaline väljendusviis hagejate esindaja suhtes kohtuistungitel ei jäta kahtlust, et kostjale kehtestatud keeld läheneda hagejate emale on jätkuvalt põhjendatud. Kostja poolt W suhtes esitatud arvamusavaldused olid solvavad ja kohati absurdsed, sisuliselt kostja viitas kavatsusele maksta elatist Wt ahistaval ja tema eraelu puutumatust riivaval viisil. Kostja kirjalikes seisukohtades ja suuliselt korduvalt esitatud ühed ja samad väited, et W kulutab raha Y koolitustele ja oma pedofiilist armukestele, viitavad sellele, et Q on kooselu lõppemise tõttu jätkuvalt kibestunud ja solvunud, kuid ei soovigi midagi ette võtta, et abielu lahutamisega seotud negatiivsetest tunnetest üle saada. Seetõttu kohus hagejate esindaja taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel kohus määrab elatise maksmise korra kindlaks pooltega istungil arutatud viisil: alaealistele lastele makstav elatist tuleb kanda pangaülekandega hagejate ema pangakontole ning täisealise lapse elatis kanda lapse enda kontole. Kostja ja hagejate esindaja mõlemad olid päri, et kuna kostja palgapäev on 15.kuupäev, siis elatise maksmise tähtpäevaks määratakse jooksva kuu
3. kuupäev.
4. Hagejad nõuavad elatist 150 eurot lapse kohta kuus alates 01.10.2020 ning kohus rahuldab nõude täies ulatuses. Arvestades, et kostja ei ole kogu menetluse aja lastele midagi maksnud, on kostjal otsuse tegemise ajaks kogunenud võlgnevus 13 kuu elatise summas, s.o iga lapse kohta 1950 eurot. Hagejate esindaja taotleb kohustada kostjat kogunenud võlgnevuse tasuma ühekordse summana 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagejate esindaja kinnitusel on lastele perehüvitiste seaduse § 49 kohaselt makstud 5 kuu jooksul riigi poolt elatisabi 100 eurot kuus, s.o igale lapsele kokku 500 eurot. Selles osas on hagejate elatise nõudeõigus kostja vastu üle läinud riigile (perehüvitiste seaduse § 57 lg 1) ning selle summa võrra tuleb kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat summat muuta. Seega võlgneb kostja perioodi 01.10.2020 – 01.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud elatist igale lapsele 1450 eurot, kokku kolmele lapsele 4350 eurot. Kohus selgitab, et kuna elatis makstakse iga kuu eest ette ning pooled sisuliselt leppisid elatise maksmise kuupäevaks kokku 16.kuupäeva, on otsuse 19.10.2021 tegemise ajaks täies ulatuses sissnõutavaks muutunud ka 2021.a oktoobrikuu elatis. Selle tõttu erineb kostjalt ühekordse summana väljamõistetav elatise võlgnevuse suurus 27.09.2021 kohtuistungil nimetatud võlgnevuse suurusest.
5. Kostja ei vaielnud vastu hagejate taotlusele määrata kogunenud võlgnevuse tasumise tähtajaks 20 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Kostja kohtuistungil ei nõustunud elatise maksmises kokku leppima, sh ei nõustunud kostja hagejate kompromissettepanekuga tasuda menetluse ajal kogunenud elatise võlgnevus osamaksetena lisaks igakuisele elatisele. Kostja kinnitas, et leiab selle raha ja maksab kogunenud võlgnevuse ühekordse summana kohtu määratava tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagejate taotletud 20 päeva kohtuotsuse jõustumisest alates on nendel asjaoludel piisav tähtaeg.
6. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagejate hagi täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 150 eurot kuus iga hageja kasuks alates 01.oktoobrist
7. Xle ja Cle tuleb 5 2-20-136415 selle kohtuotsuse alusel elatist maksta kuni nende täisealiseks saamiseni. Dle tuleb elatist maksta kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui D 21-aastaseks saamiseni. Kohus määrab kindlaks ka elatise maksmise korra: jooksev elatis tuleb maksta iga kuu 16.kuupäevaks, seejuures Xle ja Cle maksab kostja elatist raha kandmisega laste ema W pangakontole ning täisealise D elatise kannab kostja lapse enda pangakontole. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse igale lapsele 1450 eurot on kostja kohustatud tasuma 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates samadele pangakontodele. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kõigi kolme hageja hagid täies ulatuses rahuldab, peaksid menetluskulud jääma kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 võimaldab aga jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab selles asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad hagiavalduses küll taotlesid menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid kumbki pool ei esitanud menetluskulude nimekirju. Kohtutoimiku andmetel ei ole hüvitatavaid kulusid selles asjas tekkinud. Elatise asjas hagi esitamise eest riigilõivu ei nõuta. Pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud. Seega ei ole pooltel tekkinud kulusid, mille hüvitamist vastaspoolelt nõuda. Seetõttu ei ole kulude kostja kanda jätmisel mõtet – hüvitatavate kulude puudumise tõttu oleks kulude kostja kanda jätmise korral tegelik olukord samasugune nagu siis, kui kulud jätta poolte endi kanda. Heli Käpp Kohtunik (AllkirjastatuDigitaalselt) 6