Obsah (7)

§ 121§ 120§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2510 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Laurita

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Eduard Lipitin tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõisteti Eduard Lipitinile liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Eduard Lipitinile mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.02.2020.a kohtuotsusega nr 1-19-875 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning Eduard 2 Lipitinile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Eduard Lipitini karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2020-27.09.2020, s.o 2 päeva vangistust ja Eduard Lipitinile mõisteti lõplikuks ärakandmata karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust, millise karistuse kandmise aja alguseks loeti Eduard Lipitini kinnipidamise aeg, s.o 08.11.

1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest ja korduvalt kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või korduvalt, avaliku korra raske rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevat vanglakaristust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt ning lähi- või sõltuvussuhtes ja ähvardamise eest. Vägivaldsuse aste on jäänud samaks. Kõik isiku sooritatud kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav paneb kuritegusid toime impulsiivselt. Kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine, mille tagajärjel võib isik muutuda agressiivseks. Vangistuses on kinnipeetav vahemikus 05.04.2021-13.01.2022 töötanud majandustöödel koristajana. Ajavahemikul 01.03.-13.11.2021 läbis ta riigikeele õppe A2-tasemel. Ajavahemikul 26.07.-13.09.2021 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Läbiviija hinnangul programm tõstis isiku teadlikkust elustiili ja kriminaalse käitumise seosest ja maandas alkoholi kuritarvitamise riski. 24.08.2021, 31.08.2021 ja 06.09.2021 läbis kinnipeetav vestlused probleemide äratundmisvõime ja lahendamisoskuse arendamisest ning õigussüsteemist, riigi üldisest toimimisest, kodaniku õigustest ja kohustustest, vastutusest ja ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Isik on jõudnud arusaamiseni, et kui ta suudab vabaduses olles hoiduda kuritegevusest, siis ta võib küll mingil määral alkoholi tarbida, kuid ei sattu ühiskonnas kehtivate normidega pahuksisse. Alates 09.11.2021 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda ning alates 14.01.2022 töötab ta väljaspool vanglat B OÜ-s. Alates 01.03.2022 läbib ta sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Kinnipeetav on käinud lühiajalisel väljasõidul 3 korral aadressil xxxx. Lühiajalised väljasõidud on hinnatud eesmärgipärasteks, kuna kinnipeetav suhtles oma lähedastega ning taastas perekondlikke suhteid. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Vabanedes tingimisi enne tähtaega soovib kinnipeetav minna elama aadressile xxxx. Kodukülastusel selgus, et tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on isiku ema E. Y.. Korteris on olemas kõik eluks vajalik, võlgnevusi korteri eest ei ole. E. Y. ja O. Y. on nõus isiku vabanemisega eeltoodud aadressile. Enne vangistust elas kinnipeetav tööpäevadel ema juures eeltoodud aadressil, vabadel päevadel aga xxxx, elukaaslase O. S. juures. Kinnipeetav pani elukaaslase O. S. suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Samuti pani isik toime vägivallakuriteo eelmise elukaaslase suhtes nende elukohas xxxx. Eduard Lipitin on omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses xxxx eriala. Enne kutsehariduse omandamist õppis ta Jõhvi Põhikoolis. Töötamisega kaevanduses läbis isik kaevuri kursused. Lisaks on ta läbinud kraanajuhi kursused. Kutseregistri päringust antud info ei tulene. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. Isik on nõus omandama uut eriala, et tõsta oma kvalifikatsiooni. Kinnipeetav töötas aastatel 2012-2019 ametlikult V AS-is xxxx ning omas ametlikku sissetulekut (kuus ca 1500-1600 eurot). Lisaks töötas ta ajavahemikul 07.11.201917.06.2020 firmas B OÜ xxxx. Kaevandusest töölt tuli isik ära vangistuse tõttu. Kinnipeetav 3 soovib kaevandusse tagasi tööle minna, kuid pole kindel, kas talle seal enam erialast tööd pakkuda on. Isiku majanduslik olukord on hea ning majandusliku toimetuleku oskus on olemas. Kuigi isik kulutas raha alkoholi peale, ei seganud see majanduslikult toime tulla. 10.03.2022 seisuga ei ole isikul K-raha andmeil maksmata nõudeid. 10.03.2022 Täitise väljavõttest nähtub samuti, et menetluses ei ole ühtegi täitemenetlust. Augustikuus oli veel maksmata haginõudeid summas 3055,90 eurot, kuid need nõuded on tühistatud 03.09.2021 seisuga Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav jätkata töötamist B OÜ-s. Telefonivestlusel selle omaniku V. K. selgus, et tööandja on Eduard Lipitini tööülesannete täitmisega rahul ning on valmis isikule ka vabanemisel töö kindlustama. Isiku emal E. Y.l on puuduv töövõime, sissetulekuks pension. Ema sõnul on ta nõus poega vastavalt oma võimalustele toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav suhtleb aktiivselt vangistuse ajal ema E. Y.ga. Isa on surnud - oli kriminaalkorras karistatud. Suhted emaga on head ja teineteist toetavad. Vangistuse ajal vesteldakse regulaarselt telefoni teel. Samuti on ema käinud lühiajalistel kokkusaamistel ning kinnipeetav on käinud regulaarselt lühiajalistel väljasõitudel ema juures. Varasema kuriteo üks episood on sooritatud kinnipeetava ja tema endise elukaaslase elukohas, mille käigus kuritarvitati alkoholi ning lapsed viibisid samal ajal teises toas. Kinnipeetava eelmine kuritegu on sooritatud muuhulgas endise elukaaslase D. D.i suhtes. Enne käesolevat vangistust tekkis kinnipeetaval uus kooselu O. S.ga - enne vangistust elasid ligikaudu aasta koos. Praegune kuritegu on O. S. ähvardamine ning kehaline väärkohtlemine. Kinnipeetava sõnul pole ta elukaaslasega suhelnud ning tal ei ole kavas ka suhtlema hakata. Kinnipeetaval on varasemast suhtest üks laps D. L., kes elab koos emaga. Kinnipeetav toetas materiaalselt oma last ning külastas teda tihti. Laps on käinud lühiajalistel kokkusaamistel ning lapsega kohtub lühiajalistel väljasõitudel. Kinnipeetav suhtleb lapsega telefoni teel regulaarselt, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava sõnul kuulub tema tutvusringkonda nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid leiab, et xxxx puhul on see paratamatu. Kinnipeetav suhtleb vangistuse ajal endiste kinnipeetavatega, kes on vanglast vabanenud. Eduard Lipitin ei leia, et antud isikud mõjutaksid teda kriminaalselt käituma. Isik on väga riskiva ja hoolimatu elustiiliga, mida iseloomustavad ka toimepandud kuriteod. Kinnipeetav tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega ning seetõttu on ta kuriteod toime pannud, kuna ei suuda kontrollida ennast joobeseisundis (muutub agressiivseks), kuid sõltlaseks ennast ei pea. Katseaja jooksul on kriminaalhooldusametniku poolt fikseeritud 6 alkoholi tarvitamist. Ajavahemikul 16.05.-27.06.2019 osales isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Programmi läbimine ei andnud oodatud tulemust ning isik jätkas alkoholi kuritarvitamist. 29.09.2020 alustas isik kriminaalhooldusel olles uuesti Eluviisitreeningu programmi läbimist - kuna puudus kahelt järjestikuselt kohtumiselt arvati grupist välja. Isik osales vanglas uuesti sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetava eesmärgiks on vähem alkoholi tarbida, nii tervise kui ka enda heaolu pärast. Eduard Lipitin tuli oma esimest vanglakaristust iseseisvalt kandma 28.01.2019 ning selle raames teostati isikule narkotest uriinist, mis osutuks positiivseks aine BZD suhtes. Kinnipeetava enda sõnul tarvitas ta ainet (vanaema omad) vahetult enne vanglasse tulemist, kuna hammas valutas ja närveeris vanglasse tuleku pärast. Isiku sõnul on ta tegelikkuses narkootikumide vastane ning ei ole muid narkootilisi või psühhotroopseid aineid kunagi tarvitanud, samuti ei näe vajadust nende tarvitamiseks. Sõltuvust ei ole diagnoositud. Suhtlemisel on isik rahulik ja viisakas. Meditsiiniosakonna andmeil on isikul psühhiaatrilised probleemid ning ta vajab ravi ja jälgimist. Samuti on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetaval on eesmärk vabaneda, toetada pere ja käia tööl. Isiku väärtushinnangud on muutunud konkreetsemaks, probleemide äratundmisvõime on tõusnud. Isik üldpildis ei ole 4 kuritegeliku maailmaga seotud, kuid kriminaalne käitumine elu jooksul viitab mõningal määral kuritegelikele hoiakutele. Isik on varasemalt õigustanud vägivalla kasutamist (näiteks on Eduard Lipitin õigustanud naabrimehe löömist sellega, et naabrinaine ongi eluaeg tüütu olnud). Suhtumine ametiisikutesse on positiivne, kuid isik teeb koostööd nii palju, kui talle parasjagu kasulik. Eduard Lipitinile määrati tingimisi vanglakaristus, mis pöörati kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu täitmisele. Kriminaalhooldus isiku suhtes ebaõnnestus, kuna ta rikkus registreerimiskohustust ning ei läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks sellele rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetava suhtumine käitumiskontrolli nõuetesse oli ükskõikne. Isiku elukäik viitab sellele, et ta võib sõnades väljendada motivatsiooni, tahet, kahetsust, kuid tema teod võivad näidata vastupidist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 27%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Eduard Lipitini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Eduard Lipitini tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 02.05.
2. Katseajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustusi.

Eduard Lipitin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheks tööle sinna samasse, kus ta praegu avavanglas olles töötab. Tal on praegu elukaaslane, kellega ta suhtleb vangistuses olles. Elukaaslane ei joo. Ta on nõus minema alkoholivastasele ravile. Varasemad elukaaslased, kelle suhtes ta on ka vägivalda tarvitanud, on olnud alkoholilembesed. Ta soovis küll varem ravile minna, aga varem oli nii, et ta ei joonud, aga tal olid sõbrannad, kes jõid ja kui nemad jõid, siis ta jõi ka koos nendega. Abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Eduard Lipitini tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eduard Lipitini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eduard Lipitin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Eduard Lipitin kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui poole talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud

§ 76

lg 1 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma 5 käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes viitab sellele, et isik on harjunud esilekerkivaid probleeme lahendama vägivallaga. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, sest kõik kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes. Kohus möönab, et isiku käitumine vangistuses on olnud hea, millele viitab eelkõige kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning see, et alates 09.11.2021 kannab ta karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana ning alates 14.01.2022 töötab ta väljaspool vanglas B OÜ-s. Ta on õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis läbiviija hinnangul maandas alkoholi kuritarvitamise riski. Samuti on ta läbinud vestlused probleemide äratundmisvõime ja lahendamisoskuse arendamisest ning õigussüsteemist, riigi üldisest toimimisest, kodaniku õigustest ja kohustustest, vastutusest ja ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Samuti läbib ta sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine ning on käinud 3 korral lühiajalistel väljasõitudel, kus suhtles oma lähedastega ning taastas perekondlikke suhteid. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on sel korral vangistuses viibides asunud oma ellu muutusi sisse viima ning näidanud üles motivatsiooni asuda õiguskuulekale teele. Kohtute Infosüsteemist nähtub aga, et eelmise karistuse kandmiselt vabastati Eduard Lipitin 09.10.2019 Viru Maakohtu määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 21.12.2020, kuid 10.11.2020 Viru Maakohtu määrusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel ärakandmata karistuse osa (1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust) täitmisele, sest ta rikkus registreerimiskohustust, ei osalenud sotsiaalprogrammis ning ei küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks. Veel enam, 10.11.2020 Viru Maakohtu määrusest nähtub, et isik ei ilmunud ka kohtuistungile ning kuulutati tagaotsitavaks. Lisaks pani Eduard Lipitin katseajal toime uusi kuritegusid ning rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et sel korral vangistuses viibitud aeg on olnud piisav selleks, et kinnistada õiguskuulekaid käitumisviise ning maandada uue kuriteo toimepanemise riske. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogrammi Eluviisitreening on ta läbinud ka varem 16.05.-27.06.2019, kuid see ei andnud oodatud tulemust ning isik jätkas alkoholi tarvitamist. Seejärel alustas ta 29.09.2020 kriminaalhooldusel olles uuesti sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist, kuid nähtuvalt eelpool viidatud 10.11.2020 Viru Maakohtu määrusest ta ei läbinud programmi. Seega puudub kohtul kindlus, et sotsiaalprogrammi seekordne läbimine on toonud kaasa pöördumatuid muutusi isiku mõttemaailmas ning et isik suudab täielikult hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetav on 03.05.2022 esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt ta nõustub osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus läbi kriminaalhoolduse ja kohustub määratud tähtajaks esitama kriminaalhooldusametnikule uuringu tulemused, mille on eelnevalt tasunud oma rahalistest vahenditest. Kohus hindab positiivselt seda, et isik on valmis osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus ning selle eest ise tasuma, kuid uuringu läbimine iseenesest ei taga seda, et isik edaspidi alkoholi ei tarvita. Kinnipeetava varasem käitumine on näidanud, et olles tarvitanud alkoholi muutub ta impulsiivseks ja agressiivseks ning võib panna toime uusi kuritegusid ning varasemalt ei ole paraku isikule katseajaks määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi suutnud ära hoida alkoholi tarvitamist. Veel enam, kinnipeetava ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta ei tunnista seda, et alkoholi tarvitamisega seonduv probleem on tema enese kätes, sest kinnipeetav on selgitanud, et soovis juba varem minna ravile, kuid tema endised elukaaslased olid alkoholilembesed ning seetõttu tarvitas ka tema alkoholi. Kohtu hinnangul järeldub sellest, et isik süüdistab oma probleemides jätkuvalt oma varasemaid 6 elukaaslaseid, kelle suhtes ta on kasutanud vägivalda, mitte ei tunnista, et muutuste saavutamiseks peab ta ise pingutama. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada vabastamist toetavateks – tal on olemas elukoht ema juures ning töökoht B OÜ-s, märgib kohus, et elukoht ning töökoht koos piisava ametliku sissetulekuga olid isikul olemas ka enne vangistust, kuid need ei suutnud ära hoida kuritegude toimepanemist. Kõiki

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus, mistõttu ei ole käesolevalt piisavalt põhjendatud Eduard Lipitini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohtul puudub kindlus, et kinnipeetav sel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes on suuteline korrektselt täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist Eduard Lipitini poolt. Ka Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 24.05.2022 kohtumäärus 1-21-2510 jõustus
2. juulil 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent