2-19-7980 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-7980 Menetlustoi

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 10.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 12.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 07.10.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.04.2021. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Võlgnik on esitanud vaid esimese. Teist ja kolmandat aruannet võlgnik esitanud ei ole, kuigi kohus on saatnud mitu meeldetuletust erinevatel e-posti aadressitele ja postiaadressitele, millest vähemalt ühe on pidanud võlgnik kätte saama, arvestades, et meeldetuletus oli saadetud avalduses esitatud postiaadressile ning selle võttis vastu võlgniku vanaema. Kohus üritas võlgnikuga ühendust saada ka telefoninumbrilt xxxxxxxx, kuid kõnele ei vastatud ning tagasi ei helistatud. Kuna võlgnik aruannet ei esitanud, määras kohus, et võlgnik tuleb kutsuda ärakuulamisele (toimumisaeg 10.02.2022). Kohtukutse võttis vastu võlgniku vanaema. Võlgnik kohtusse ei ilmunud. Alates 08.02.2022 oli rahvastikuregistrisse kantud võlgniku kohta uued kontaktandmed, millelt kohus üritas võlgnikuga ühendust saada, kuid tulutult – e-posti aadressile saadetud kirjale vastust ei tulnud ning postiaadressile saadetud kiri tagastati teatisega „ei ela aadressil“. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav. Võlgnikuga ei ole olnud võimalik võtta ühendust e-posti teel, telefoni teel ega ka kirja teel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

1. Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle 3 puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik on esitanud vaid esimese aruande ning seda viibides kinnipidamisasutuses. Vabaduses viibides ei ole võlgnik kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav, sh pole pärast kinnipidamisasutusest vabanemist avaldanud kohtule oma uusi kontaktandmeid. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Võlgnik pole pidanud vajalikuks võtta kohtuga ise ühendust. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 15.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. 16. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise 4 menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Sxxx Sxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka SxxxxSxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Sxxx Sxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Sxxx Sxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5