← Eesti

1-16-3016/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-16-3016 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 5 alusel allutada Kristjan Libbo katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Kristjan Libbo kohustatud täitma

75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Kristjan Libbo katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kristjan Libbo vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 29.09.2016 otsusega mõisteti Kristjan Libbo süüdi

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning

§ 121lg 2 p 2 järgi.

K. Libbole mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2017 otsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu 29.09.2016 otsus. K. Libbo mõisteti õigeks

§ 118

lg 1 p 2 järgi ja osaliselt õigeks ka § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses.

§ 118lg 1 p 1 järgi mõisteti K.

Libbole karistuseks 8 aastat vangistust, millega loeti kaetuks ka kehalise väärkohtlemise eest mõistetud 1-aastane vangistus ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Käesoleval ajal kannab Kristjan Libbo karistust Tartu Vanglas. K. Libbo karistusaeg algas 27.10.2015 ja lõpeb 27.10.2023. Tartu Maakohtu 30.03.2021 määrusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 19.05.2021) jäeti K. Libbo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 9.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Kristjan Libbo isikliku toimiku, otsustamaks uuesti Kristjan Libbo vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Kristjan Libbo ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Kristjan Libbo soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Kristjan Libbo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kristjan Libbo kannab vanglakaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2

(5)Käesolevaks ajaks on Kristjan Libbo esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Möödunud on ka rohkem kui üks aasta eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud

§-s 76 lg 2 p 2 ja VangS §-s 76 lg 4 sätestatud formaalsed eeldused Kristjan Libbo vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamuse ja süüdimõistetu õe avaldusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Kristjan Libbo võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokuröri ja vangla arvamused pole kohtule siduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kristjan Libbol vabanemisel võimalik elama asuda xxx juurde Tallinna Linnavaraametile kuuluvasse korterisse aadressil xxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kristjan Libbol puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on täitnud temale koostatud individuaalse täitmiskava. Ajavahemikul 04.09.201717.06.2020 omandas keskhariduse. Ajavahemikul 16.02.2018-05.04.2018 läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“. 2020 aastal osales kolmel individuaalkohtumisel sotsiaalprogrammi "Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine" raames. Ajavahemikul 04.01.2021-17.06.2021 õppis Tartu Kutsehariduskeskuse (nüüdseks Tartu Rakenduslik Kolledž) vahendusel puhastusteenindaja erialal. K.Libbo võtab aktiivselt osa jumalateenistustest (nii eestikeelne kui ka venekeelne jumalateenistus). Alates 01.07.2018 töötab majandusabitöölisena koristajana. Vabanedes garanteeritud töökohta ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad isa ja õde, kellega suhted on head ning kes on nõus süüdimõistetut ka vabaduses toetama. L.Libbol on xxxxxxxxx, kes on käesoleva kuriteo ohvrid. Tartu Vangla andmetel 13.04.2022 seisuga on rahalisi nõudeid summas 10892 eurot, millest suur osa on elatisnõue, vabanemisfondis on 651 eurot, vahekontol on 1108 eurot. Rahaliselt on toetanud vangistuses õde. Süüdimõistetu õde K. P. on oma 7.06.2022 e-kirjas kohtule ( tl 17-18) palunud K.Libbo vabastamist, kuna nende xxx on 21.05.2022 saanud insuldi ja vajab hooldust, mida K. P. ei 3

(5)suuda enda tervisliku seisundi tõttu tagada. xxx vanadekodusse paigutamisel kaotab K.Libbo aga elamispinna. Kohus peab positiivseks Kristjan Libbo õiguskuulekat käitumist, sotsiaalprogrammides osalemist, õpingute jätkamist, majandustöödes ja usulistes tegevustes osalemist vanglas ning elukoha olemasolu ja õe toetust vabaduses. Eeltoodu räägib süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lxxx tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Kristjan Libbot äärmiselt negatiivselt iseloomustavateks asjaoludeks, mis räägivad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu, on kuriteo asjaolud. K.Libbo on oma mõlema xxxxx suhtes olnud vägivaldne. Kohtuotsusest nähtub, et K.Libbo lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rihmaga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Kohtu hinnangul polnud K. Libbo eesmärk otseselt xxxxxx vigastuse tekitamine, vaid ajendiks oli viha ning oskamatus xxxxxxxx korrale kutsuda. Oma x-xxxxxxxxxxxxxx lõi K.Libbo rusikaga näo ja keha piirkonda. Kohtuotsusest nähtub, et K.Libbo oli xxxxxxx kodus, oli ärritunud, sest xxxxx nuttis ja ta ei leidnud xxxxxxxxxx üles ning sellises seisundis lõi xxxxx rusikaga näkku ja kahel korral kehasse. Löögid olid tugevad. Samal õhtul olid xxxxx näol silmnähtavad hematoomid ja näkku löömise tagajärjel tekkisid xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxx sai eluohtliku tervisekahjustuse. Selline käitumine xxxxxxxx ( sh xxxxxxxxx xxxxx) suhtes osutab süüdimõistetu puudulikule oskusele lahendada pingeolukorras probleeme ja suutmatusele näha oma tegude tagajärgi. Vangla iseloomustuses on muuhulgas märgitud, et Kristjan Libbo ei võta täit vastutust toimepandud kuritegude eest, süüdistades olukorras mingil määral ka oma eelmist elukaaslast (xxxxxxxxx), kuna viimane jättis ta xxxxx üksi koju. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et peab enda poolt toimepandut rängaks ja andestamatuks ja kahetseb seda siiralt. Kohtul puudub alus kahetsuse siiruses kahelda. Vangla iseloomustuse kohaselt on K.Libbol kalduvus alkoholi tarvitada ja ta oli alkoholijoobes ka kuritegude toimepanemise ajal. Et ta tarvitas vabaduses alkoholi ja oli kuritegude toimepanemise ajal joobes, ei eitanud K.Libbo ka kohtuistungil. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldas soovi edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Et ta end alkoholist eemale suudab hoida, on süüdimõistetu varasema käitumise tõttu alust kahelda. Asjaolude valguses, et Kristjan Libbo ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud oluliseks vabaduses ka selle probleemiga tegeleda, ei kõla just väga veenvalt süüdimõistetu avaldatu, et edaspidi ta alkoholi enam ei tarbi. Kristjan Libbo on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ka see iseenesest ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses alkoholi ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus ta on alkoholist eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Kristjan Libbo võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Eeltoodu räägib süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu. Kaaludes Kristjan Libbo tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt ja vastu rääkivaid asjaolusid, ei pea kohus hetkel negatiivseid asjaolusid enam siiski nii kaalukaks, mis välistaks 4
(5)süüdimõistetu vabastamise. Süüdimõistetu on vanglas viibinud juba alates 2015 aasta sügisest ja on kogu karistuse kandmise aja vältel käitunud laitmatult. Tegemist on K.Libbo ainsa kriminaalkaristusega, mistõttu võib eeldada, et seni vanglas viibitud aeg on mõjutanud süüdimõistetut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. K.Libbo on äärmiselt vägivaldselt käitunud xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes ning süüdimõistetut on kõrgohtlikuks pidanud vangla ka just lastega seoses. Süüdimõistetu tulevases elukohas aga pole lapsi, mistõttu võib eeldada, et see vangla nimetatud ohutegur ei realiseeru. K.Libbo on kasutanud karistuse kandmise aega otstarbekalt, osaledes tööhõives ja muudes täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Sisuliselt on kogu täitmiskavas ettenähtu süüdimõistetul käesolevaks ajaks täidetud. Ülejäänud karistusaja jooksul käitumiskontrollile allutamine on tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Positiivne käitumine vangistuse ajal annab alust loota, et süüdimõistetu suudab hoiduda rikkumiste toimepanemisest vabaduses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida tema katseajaks vajalike lxxx määramine.

§ 76

lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on vangla iseloomustuses ettepanek tehtud. Kuna süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes, peab kohus põhjendatuks määrata süüdimõistetule kohustuse alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ka peab kohus asjakohaseks süüdimõistetu kohustamist asuma tööle. Vajadus alluda töödistsipliinile vähendab samuti süüdimõistetu võimalusi aega veeta alkoholi tarvitades ning vähendab seega uute kuritegude toimepanemise ohtu. Pealegi on süüdimõistetul tasumata suures ulatuses rahalisi nõudeid, mida tööle asumisel on tal võimalik hakata tasuma. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.