KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 27.mai 2022 Paide Tsiviilasja number 2-22-3355 Tsiviilasi P.K hagi K.A.K vastu isaduse vaidlustamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P.K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxx Kostja: K.A.K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx, seaduslik esindaja E.K RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi. (isikukood xxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx, sünniakt nr 298 välja antud xxxxxxxxxx, väljaandja Pärnu Maavalitsus) ei põlvne P.K’ist.
- Tuvastada, et K.A.K
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Saata käesolev kohtuotsus teadmiseks pooltele.
- Saata kohtuotsus alates jõustumisest kümne päeva jooksul Pärnu Linnavalitsusele muudatuste tegemiseks lapse andmetes. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD Hageja esitas kohtule hagiavalduse isaduse vaidlustamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt algas hageja ja lapse ema E.K lähedasem suhtlus xxxx ja nende kooselu purunes xxxxxx. Hageja ja E.K kooselu ajal sündis perre kaks last – xxxxxxxx K.A.K (isikukood xxxxxxxxxxx) ja xxxxxxxxxx U.M.Kr (isikukood xxxxxxxxxxx). xxxx juulis, vahetult enne K. A. K. sünnipäeva teatas E.K hagejale telefoni teel, et hageja ei ole K.A.K bioloogiline isa. Kuna E.K selgitused tundusid piisavalt selged, tekkis hagejal arusaam, et tema ei olegi laps K.A.K bioloogiline isa. Seetõttu esitas hageja 06.03.2022 kohtusse avalduse isaduse vaidlustamise nõudega. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, seadusliku esindaja kaudu, hagile vastuväiteid ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
- Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatu tulenevalt abielust laspe emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Hageja ja kostja esindaja (lapse ema) kinnitavad mõlemad, et nad käisid koos lapse sündi registreerimas, ning kuna nad polnud abielus, võttis hageja laps K. A. isaduse omaks. Seega on hageja õigustatud vaidlustama oma isadust K.A.K suhtes.
- PKS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagiavalduses märgib hageja, et K. A. ema E.K teatas talle xxxx, vahetult enne K. A. sünnipäeva, mis on xxxx, et tema polegi K.A.K bioloogiline isa. Sama kinnitas hageja ka kohtuistungil. Tsiviilasi nr 2-22-3355 Ka lapse ema ja seaduslik esindaja E.K avaldas kohtuistungil, et eelmisel aastal K. A. sünnipäeva eel nägi ta, et lapsel on identiteediküsimused. Siis teataski ta hagejale, et tema pole K. A. bioloogiline isa. Hageja ja kostja esindaja avaldatu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja sai isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada vahetult enne lapse sünnipäeva, st xxxxxxxxxxxxxx. Seega on hageja vaidlustanud isaduse kohtus tähtaegselt.
- PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Laps K.A.K esindaja (lapse ema) kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli neil hagejaga xxxxx selline periood, mil nad koos ei elanud, aga suhtlesid. Sel ajal oli temal suhe teise mehega, kellest jäi lapseootele. See mees soovis, et ta teeks abordi. Tema aborti teha ei soovinud. Kuna ta oli varem hagejaga koos elanud ja hageja oli tema suhtes avatud, alustas ta uuesti hagejaga suhet, olles ise lapseootel. Kui laps sündis, võttis hageja lapse isaduse omaks. Tema ei öelnud hagejale, et hageja ei ole selle lapse isa. Hageja kinnitas lapse ema ütlusi. Hageja ütluste kohaselt arvas ta, et tema on K. A. isa. Kohtule esitatud EKEI-s teostatud DNA uuringuakti nr 22T-GL0030 andmetel ilmnes DNA-analüüsi tulemuste alusel, et 11 uuritud DNA piirkonnas ei olnud hageja alleeli, mille K.A.K on saanud oma bioloogiliselt isalt. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa P.K olla K.A.K’i bioloogiline isa (tl 42-43). Kohtu hinnangul on hageja ja K. A. K.’i ema ütluste ning DNA uuringu andmetega üheselt tõendatud, et hageja ei ole kostjat eostanud, st et kostja ei põlvne hagejast. Kuivõrd tõendatud on, et laps ei põlvne hagejast, rahuldab kohus hageja isaduse vaidlustamise hagi ja loeb tuvastatuks, et K.A.K ei põlvne P.K’ist.
- Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (perekonnaseisutoimingud). PKTS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt muudab perekonnaseisuandmeid perekonnaseisuasutus, sh ka kohtuotsuse alusel. Kohus saadab käesoleva kohtuotsuse kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Pärnu Linnavalitsusele lapse andmetes muudatuste tegemiseks.
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemiseasjas kannab kumbki pool menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik