KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-15288 Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2022, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Tsiviilasi A.A. i hagi B.B. i vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- veebruari
- a otsus (parandatud
- veebruari
- a määrusega) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. i apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja): A.A. vandeadvokaat Ilya Zuev (isikukood xxxxxxxxx), Kostja (apellant): B.B. (isikukood xxxxxxxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
- veebruari
- a otsus (parandatud
- veebruari
- a määrusega) muutmata.
- Apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1
(5)- Mõista B.B. ilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. B.B. il tuleb riigilõiv tasuda kahe võrdse osamaksena summades 25 eurot vastavalt otsusele lisatud makseinfole Maksu- ja Tolliameti kontole, arvestades, et esimene osamakse tuleb teha käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu
- kuupäevaks ning teine osamakse esimese osamakse tasumisele järgneva kalendrikuu
- kuupäevaks. Tasumisega viivitamise korral tuleb B.B. il tasuda alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.A. (hageja) esitas
- septembril 2021 Viru Maakohtule hagi B.B. i (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu
- detsembril
- Pooltel on kolm ühist last. Poolte abielusuhted on lõppenud. Nad ei suutnud neid taastada. Kostja on maniakaalselt armukade ja alates
- märtsist 2021 agressiivne. Hageja kannatas pool aastat terrori all. Kostja ei lubanud hagejal kodust lahkuda ja kontrollis igat tema käiku, vahetas ära hageja telefoni, nõudis selgitusi ja töökoha vahetust, sundis kirjutama seletuskirju, tõstis hageja öösel kodust välja, ja keelas laste huviringijuhil hagejale helistada. Kostja lõhub asju, solvab ja ropendab – seda laste nähes. Hageja on teinud kostjale ka ettepaneku minna psühholoogi vastuvõtule. Hageja lahkus poolte ühisest kodust koos lastega
- augustil 2021, kuna kostja ähvardas hageja ära tappa (mürgitada). Samuti on kostjal kodus relv. Hageja läks koju tagasi
- augustil 2021, kuid kostja ennast ei muutnud. Kostja lubas hageja viia
- augustil 2021 psühholoogi juurde, kui selle asemel viis hageja koos tütrega metsa. Hagejal oli enda ja tütre pärast hirm. Ka lapsed kardavad kostjat ega taha temaga koos elada, kuna ta suhtub nendesse agressiivselt ja ründavalt. Hageja lahkus kodust lõplikult
- augustil
- Ta pöördus
- septembril 2021 ohvriabisse ja
- septembril 2021 Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaika. Perekonnaseisuametis ei ole õnnestunud abielu lahutada. Hageja ei soovi leppimisaega.
- Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2
(5)Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata, kuna poolte abielu lahutatakse
- detsembril 2021 perekonnaseisuametis. Samuti ei vasta hagi TsMS § 363 lg 1 p-s 3 esitatud nõuetele. Kostja võtab omaks, et pooled sõlmisid abielu
- detsembril 2004 ning nõustub hageja väitega, et kostjal oli kodus relv. Kostja muude hageja väidetega ei nõustu. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et pöördus ohvriabisse. Hageja on küll tõendanud, et pöördus IdaVirumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaika, kuid on ebaselge, mida hageja soovib sellega tõendada. Poolte 17 aastat kestnud abielusuhteid, millest on sündinud kolm last, on võimalik laste huvides taastada. Kostja palub leppimisaega. Hageja ei ole välja toonud tõsikindlaid asjaolusid, et perelepitus oleks ebamõistlik. Kostja on pöördunud sotsiaalabiameti poole abi saamiseks. Kostja vahepealne käitumine võis olla tingitud raskest emotsionaalsest seisundist. MAAKOHTU LAHEND
- Maakohus lahutas
- veebruari
- a otsusega hageja ja kostja abielu, mis on sõlmitud
- detsembril 2004 Ida-Viru Maavalitsus poolt (abieluakt nr 426). Maakohus märkis, et abielu lahutamise järel taastub hageja abielu eel viimati kantud perekonnanimi Semjonov. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud
- augustil
- Kuigi pere käis
- septembril 2021 söömas, ei saa seda lugeda abikaasade suhete taastamiseks. Hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks. Kohus ei saa teda selleks ka sundida. Abielu jätkamiseks peab olema mõlema abikaasa tahe. Kuna poolte abieluliste suhete taastamine ei ole seetõttu võimalik, ning kostja on hageja suhtes olnud vägivaldne, tuleb poolte abielu lahutada. Poolte lepitamine on võimatu. Kostja oli hageja suhtes vägivaldne ja see on kaalukaim asjaolu abielu lahutamiseks. Hageja pöördus Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaika
- a septembris vaimse ja füüsilise vägivalla esinemise tõttu nõustamisteenuse saamiseks. Ka kohtuistungil selle asemel, et püüda hagejaga jõuda kokkuleppele ja näidata üles valmidust midagi abielu nimel ette võtta, segas kostja hagejale kogu aeg vahele, väites, et kõik hageja räägitu on vale. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja palub
- veebruaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Puudub alus arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei ole välja toonud tõsikindlaid põhjuseid abielu lahutamiseks. Maakohus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud hageja kasuks. Ühe poole väited ei saa olla kaalukamad kui teise poole selgitused. Hageja esitatud tõend Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaika pöördumise kohta tõendab tasuta juriidilise abi saamist seoses lahutamisega, kuid mitte seda, et hageja oleks perevägivalla ohver. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus järeldas, et kostja on hageja suhtes olnud vägivaldne. Kostja istungil esitatud küsimus hagejale valetamise põhjuse kohta ei võimalda lugeda kostjat vägivaldseks. 3
(5)Kohus ei ole võtnud tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Praegusel juhul ei oleks see ebamõistlik või võimatu. Pooltel on kolm alaealist last ning nad on olnud abielus 17 aastat. Abielu on küll vabatahtlik, kuid perelepitus ja professionaalne spetsialist aitaks taastada abikaasade usaldusväärsed suhted ja perekonna.
- Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Poolte abielusuhted on kostja vägivalla, vaimse ja füüsilise ahistamise tõttu pöördumatult lõppenud. Seetõttu ei ole perelepitus põhjendatud. Perelepitus saaks toimuda vaid mõlema poole nõusolekul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.
- Ringkonnakohus ei tuvastanud apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. 6.
- Maakohus ei ole rikkunud pooltele leppimisaja andmata jätmisel perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-t
- Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 67 lg-st 3 tuleneb kohtule kaalutlusehk diskretsiooniõigus leppimisaja andmisel, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus piisavalt kaalunud pooltele leppimisaja andmise perspektiivikust. Maakohus on seega piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea poolte lepitamist käesolevas asjas võimalikuks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. 6.
- Maakohus lähtus põhjendatult asjaolust, et leppimisaja määramine ja abielusuhete taastamine eeldab mõlema poole tahet. Kohus ei saa sundida pooli leppima. Leppimine peab tulema mõlema poole vabast tahtest. Hageja on aga nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses olnud leppimisaja määramisele vastu (tl-d 2 pöördel, 67, 141), kuna poolte abielusuhted on lõppenud ja ta ei näe võimalust nende taastamiseks. Seejuures on hageja enne hagi kohtusse esitamist andnud kostjale võimaluse kooselu taastamiseks, kui pöördus pärast
- augustil 2021 poolte ühisest kodust lahkumist
- augustil 2021 koju tagasi. Ta lahkus kodust siiski lõplikult
- augustil 2021 seetõttu, et kostja end ei muutnud (tl-d 2 pöördel, 66). 4
(5)Lisaks on hageja piisavalt põhjendanud, miks tema arvates on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hageja on välja toonud, et kostja on tema suhtes olnud kontrolliv, kasutanud vaimset vägivalda ning lubanud teda mürgitada (tl-d 2 pöördel–3, 65–67). Seda kinnitab kaudselt ka hageja pöördumine Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaika perevägivalla ohvrina. Kostja oli toimikust nähtuvalt ka maakohtu
- jaanuari
- a istungil (tl-d 65– 68) hageja suhtes jätkuvalt kontrolliva ja süüdistava hoiakuga. Seega leidis maakohus põhjendatult, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning täiendavate abinõude tarvitusele võtmine poolte leppimiseks polnuks tulemuslik (PKS § 67 lg-d 1 ja 3). Ringkonnakohtu arvates oleks leppimisaja määramine menetlust üksnes venitanud. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist. Ka kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada hageja soovi kostjaga leppida ning abielusuhteid taastada. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu, või see, et abielu on olnud pikaajaline (17 aastat) ja pooltel on ühised lapsed. Vanemal on õigus (ja kohustus) oma lastega suhelda ka vanemate lahuselu korral (PKS § 143 lg 1). 6.
- Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.
- Ringkonnakohtu
- märtsi
- a määrusega on kostjale võimaldatud tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 100 eurot nelja osamaksena (tl-d 135–136). Kostja on otsuse tegemise ajaks tasunud kaks osamakset (50 eurot) (tl 139). Kuna hagi rahuldatakse, tuleb tasumata lõiv kostjalt TsMS § 190 lg 5 alusel riigituludesse välja mõista. Samas kontrollis ringkonnakohus menetlusabi andmisel kostja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et kostja majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu korraga tasuda. Ringkonnakohtule ei ole teada, et kostja majanduslik olukord oleks praeguseks ajaks oluliselt paranenud. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks võimaldada kostjal TsMS § 190 lg 7 järgi tasuda maksmata riigilõiv (50 eurot) kahe osamaksena kahe kuu jooksul, st 25 eurot kuus. Kostjal tuleb tasuda esimene osamakse käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu
- kuupäevaks ning teine osamakse esimese osamakse tasumisele järgneva kalendrikuu
- kuupäevaks. Tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5
(5)