Obsah (4)

§ 329§ 65§ 69§ 76

1-21-1986 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2022. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-21-1986 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kaja Hein Kohtuasi Tall

§ 329järgi ning kohaldades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2,

§ 69lg 7 mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 11 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 16.03.

1. a ja lõpp on 27.04.
2. a. Richard Krönströmi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab avavanglas, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja suhtleb lähedastega kokkusaamisel ja telefoni teel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Vabanemisjärgselt on tal olemas elukoht Harjumaal Kiisal ning on olemas toetavad lähedased. Kindel vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Tallinna Vangla ei toeta Richard Krönströmi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Richard Krönström taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaspar Urmas Oja edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Richard Krönströmi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Richard Krönström tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Richard Krönströmil on praegusel ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib teistkordselt. Praegune kuritegu on karistuse täitmisest kõrvalehoidumine (sõitis ilma juhtimisõiguseta). Varasemalt karistatud joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Enamus isiku kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, seega on soodusteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine ning puudulik probleemilahendusoskus. Varasemad kuriteod on ette planeerimata, praegune kuritegu etteplaneeritud, kuna isik teadis, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Kinnipeetav vangistuses töötab ja läbis sotsiaalprogrammi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Asja materjalidest nähtub, et Richard Krönström on enamus kuritegudest toime pannud alkoholijoobes. Samuti ilmus isik kahel korral kriminaalhoolduse esmakohtumisele alkoholijoobes, kuigi isikule oli kohtu poolt sätestatud alkoholi tarvitamise keeld. Seega ei ole veendumust, et isik soovib oma alkoholitarbimist vähendada ning seega puudub isikul motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest. Isiku enda sõnul on tal alkoholi liigtarvitamisega elus olnud periooditi probleeme ning peale venna surma hakkas taaskord alkoholi liigtarvitama. Põhiliselt tarvitab alkoholi koos sõpradega, kuid vahel ka üksi olles. Narkootikume ta Richard Krönström ei tarvita.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Richard Krönströmi puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine ja distsiplinaarkaristuste puudumine, kuid täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ja distsiplinaarkaristuste puudumine aga ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on 2 õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kindel elukoht ning toetavad lähedased olid tal olemas juba enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära uue süüteo toimepanemist. R. Krönströmil ei ole välja kujunenud kuritegelikke hoiakuid, vanglaametnikega suhtleb ta viisakalt. Richard Krönströmi suhtes on kohtud viimase vähem kui 2 aasta jooksul teinud 3 süüdimõistvat kohtuotsust. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.07.

1. a kohtuotsusega nr 1-20-5354 mõisteti Richard Krönströmile karistuseks vangistuse kandmine tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga ja määrati ta käitumiskontrollile kuni 28.01.
2. a. Kuid R. Krönström juhtis 17.01.
3. a ehk katseaja
4. kuul mootorsõidukit alkoholijoobes ning Harju Maakohus tegi tema suhtes 19.01.
5. a kohtuotsuse nr 1-21-364 ja asendas talle karistuseks mõistetud vangistuse üldkasuliku töö tegemisega ja määras ta jällegi kriminaalhooldusele. Kuid ka sel korral ei saanud Richard Krönström aru kohtu vastutulekust temale ning pani juba 16.03.
6. a ehk kriminaalhoolduse
7. kuul toime uue kuriteo, kui juhtis mootorsõiduki ilma selleks luba omamata. Sellisest R. Krönströmi käitumisest saab kohus välja lugeda vaid üht, et kriminaalhooldus ei ole piisavat tõhus mõjutusvahend, et tagada tema õiguskuulekas käitumine. Isikule jällegi kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole seetõttu otstarbekas. Richard Krönström kohtuistungil ei tunnistanud, et tal oleks alkoholi tarvitamisega probleeme, millest saab kohus järeldada, et isik ei ole ikkagi veel endale tunnistanud alkoholi liigtarvitamisest talle tekkinud probleeme. Kinnipeetaval on ärakandmata ligi 1 aasta vangistust, mis annab Richard Krönströmile veel võimaluse tegeleda vanglas oma mõttemallide muutmisega, mis tagaks edaspidi tema seaduskuuleka käitumise. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta Richard Krönström tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Andmeid kogumis hinnates on kohus arvamusel, et R. Krönström varasemast elukäigust tulenev risk, mis väljendub uute kuritegude toimepanemise ohus, välistab isiku ennetähtaegse vabastamise praegusel ajal. Richard Krönström tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei toeta ka prokurör ega vangla. Kokkuvõtvalt saab nentida, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elukoht ja lähedaste toetus vabaduses ning töötamine ja resotsialiseeriv tegevus vanglas üles sooritatud kuritegusid, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale kujutada ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3