1-22-2606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-2606 (20221000033) Kohtunik Astrid Asi Sekretär Maive Aun, Ave Mõistlik Tõlk M

§ 298lg 1 - § 25 lg 2 järgi Prokurör Janar Pilve Süüdistatav D.

P. Isikukood – xxxx; elukoht: xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend – ei ole kohaldatud Kaitsja Lembit Nirgi (määratud korras) Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Rahuldada Riigiprokuratuuri taotlus. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus D. P.

§ 298lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Kr

MS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada D. P.it tasuma 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest (s.o alates 03.06.2022) riigituludesse 4252 (neli tuhat kakssada viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE571010220229377229 SEB Pank AS-is ja maksekorraldusele märkida selgitusena „D. P., kriminaalasi 1-22-2606“ ja viitenumber

1. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 1 1-22-2606 KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada D. P.it hüvitama 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest (s.o alates 03.06.2022) kriminaalmenetluse kulud, s.o määratud kaitsja tasu summas 523 (viissada kakskümmend kolm) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE571010220229377229 SEB Pank AS-is ja maksekorraldusele märkida selgitusena „D. P., kriminaalasi 1-22-2606, menetluskulud“ ja viitenumber
2. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Õigusabi kulud summas 56,40 eurot (01.06.2022 kohtuistungiga kaasnenud kulud) jätta riigi kanda. Kui D. P. ei täida talle pandud kohustusi määruses nimetatud tähtajaks, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. Käesolev kohtumäärus edastada kohtumenetluse pooltele. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesolev määrus määruskaebekorras vaidlustatav. ASJAOLUD Riigiprokuratuur edastas 25.04.2022 Harju Maakohtusse kriminaalasja A. Ž.

§ 209lg 2 p 1, 4, 5, Kar

S § 213 lg 2 p 1, 3, 4, § 394 lg 2 p 3, § 298 lg 1, § 296 lg 1 järgi; A. Ž.

§ 394lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi, V.

G.

§ 394lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi; I.

P.

§ 209lg 2 p 1, 4, 5, § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja D.

P.

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Harju Maakohtu 03.05.2022 määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. 19.05.2022 kohtumäärusega eraldati kriminaalasjast nr 1-22-2606 materjalid A. Ž.i, A. Ž.i, V. G.i ja I. P.i süüdistuses KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel eraldi menetlusse. D. P.i süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi jäi arutamiseks kriminaalasjas nr 1-22-

1. 19.05.2022 esitas Riigiprokuratuur taotluse lõpetada D. P.i suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel, põhjendades seda järgmiselt. Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks (KrMS § 202 lg 1). D. P.ile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmise karistusnormi, st KarS § 298 lg 1, järgi. Antud kuriteo eest näeb KarS ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegu teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). 2 1-22-2606 Sõltumata teo aset leidmisest epideemia kõrgajal, on süüdistatava süü suurus KarS § 56 lg 1 tähenduses väike. Süüdistuse kohaselt piirdus tema tegu vaid endale ja tütrele COVID nakkusohutust kinnitava tõendi ostmisega. Tegemist pole isikuga, keda iseloomustaks kuritegelik mõtteviis. Sellest annab tunnistust ühekordne õigusrikkumine, mille ta pani toime vaid enda ja tütre huvides ning seda hirmust vaktsiini võimalike kõrvaltoimete ees. Süüdistatava tegu põhjustas ühiskonnale küll abstraktse ohu, ent jäi varalise või muu kahju liigi mõttes tagajärjetuks. Avalike andmete põhjal on üldteada seegi, et riik on tänaseks nn koroonapassidest loobunud ja ka seetõttu on kahanenud süüdistatava teo karistamisväärsus, st avalik menetlushuvi. Et KarS § 298 lg 1 näeb ette kaks alternatiivset karistusliiki, millest üks on rahaline, siis prokuratuuri hinnangul on seadusandja pidanud võimalikuks, et karistusnormi kohaldamisalasse mahuvad ka sellised elulised asjaolud, mis ei ole õiguskorrale karistamisväärselt ohtlikud. D. P.il puuduvad kehtivad karistused. Nõnda peab prokuratuur võimalikuks mõjutada D. P.it hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest teda kriminaalkorras vastutusele võtmata. Selliselt säilitab kriminaalkaristus ühtlasi viimse vahendi põhimõtte. KrMS § 202 lg 1 kohaldamise eelduseks on kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 on D. P.il taotluse koostamise seisuga määratud kaitsjale määratud tasu kokku 368,4 (146,4 + 222) eurot. P.i õiguskuulekust on võimalik tagada KrMS § 202 lg-s 2 kirjeldatud kohustuse määramisega. Prokuratuuri hinnangul aitab karistusega võrdväärselt eri- ja üldpreventiivseid eesmärke saavutada KrMS § 202 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus, st tasuda kindel rahasumma riigituludesse. Rahalise kohustuste määramisel on prokuratuuri hinnangul võimalik lähtuda KarS § 44 sätestatud rahalise karistuse määramise põhimõtetest ning võtta aluseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud karistusraam ning arvutada see vastavalt D. P.i keskmise päevasissetulekule, mis oli menetluse alustamise aastale eelnenud aastal, st 2020.a, 56,7 eurot. Võttes arvesse D. P.i süü suurust, on prokuratuuri hinnangul põhjendatud talle määrata rahaline kohustus 4 252,5 eurot (56,7 x 75 päevamäära) riigituludesse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt taotles Riigiprokuratuur Harju Maakohtult juhindudes KrMS §-dest 274 lg 5, 202 lg 1 ja lg 2 p 2 ning lg 3 lõpetada menetlus D. P.i suhtes ning kohustada süüdistatavat 6 kuu jooksul: tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku vähemalt summas 368,4 eurot; tasuma 4 252,5 eurot riigituludesse. 01.06.2022 kohtuistungil esitati prokuratuur uue taotluse, milles muutis D. P.ile süüksarvatava teo kvalifikatsiooni. KarS § 298 lg 1 - § 25 lg 2 järgi süüdistatakse D. P.it selles, et ta tahtis 2021 oktoobrikuus COVID-19 nakkusohutuse tõendamise eesmärgil saada A. Ž.i vahendusel endale ning tütrele D. P.ale COVID-19 immuniseerimise tõendit ilma tegelikult vaktsineerimata. Selleks edastas D. P. A. Ž.ile oma andmed ning palus abikaasa I. P.al kanda A. Ž.ile pangakandega kokku 400 eurot. A. Ž. saatis 15.10.2021.a suhtlusrakenduses Viber D. P.i antud andmed M. O.le, kes edastas need tervishoiuteenuseid osutavate OÜ-de E nimel tegutsevale tervishoiutöötajale L. V.le, st immuniseerimiseks pädevale ametiisikule. Eesti Haigekassa andmetel on digitaalsesse tervise infosüsteemi lisatud teatis, mille kohaselt manustas tervishoiuteenust osutav V OÜ tervishoiutöötaja L. V. 30.10.2021.a D. P.ile immuniseerimispreparaati COVID-19 VACCINE JANSSEN 1 doos. Tegelikult jäeti süüdistatav kavatsetult vaktsineerimata. Sellest olid teadlikud ka M. O. ning A. Ž.. Seega M. O. ja A. Ž. vahendasid D. P.i antud altkäemaksu selleks, et tervishoiutöötaja, so ametiisik, kasutaks ära oma ametiseisundit ja sisestaks digitaalsesse tervise infosüsteemi andmed D. P.i vaktsineerimise kohta ilma isikut vaktsineerimata. D. P. edastas A. Ž.ile vähemalt enne 3 1-22-2606 18.10.
2. a oma tütre D. P.a isikuandmed, mille A. Ž. edastas omakorda 18.10.
3. a suhtlusrakenduses Viber M. O.le, kes edastas need tervishoiutöötaja L. V.´le, so ametiisikule, kes võib teostada immuniseerimist. A. Ž. andis 04.11.2021.a xxxx parklas D. P.i abikaasa kantud rahavahendid summas 400 eurot üle M. O.le. Eesti Haigekassa andmetel on digitaalsesse tervise infosüsteemi lisatud teatis, mille kohaselt OÜ E nimel tervishoiuteenust osutav T. M. manustas 03.11.2021.a D. P.ale ühe doosi immuniseerimispreparaati COMIRNATY. Tegelikult D. P.a jäeti kavatsetult vaktsineerimata ning seda teadsid ka M. O. ning A. Ž.. Seega M. O. ja A. Ž. vahendasid D. P.i antud altkäemaksu selleks, et tervishoiutöötaja, so ametiisik, kasutaks ära oma ametiseisundit ja sisestaks digitaalsesse tervise infosüsteemi andmed D. P.a vaktsineerimise kohta ilma tegelikult vaktsineerimata. KarS § 288 lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Vastavalt NETS § 8 lg-le 2 on immuniseerimist korraldaval tervishoiutöötajal mh kohustus dokumenteerida immuniseerimised tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 3 ja §s 592 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt. NETS § 8 lg 5 ning sotsiaalministri 31.10.2003.a määruse nr 116 ,,Immuniseerimise korraldamise nõuded’’ § 2 lg 1 alusel tohib immuniseerimist teostada arst, õde või ämmaemand, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. TTKS § 592 lg 2 ning selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 17.09.2008.a määruse nr 53 ,, Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra’’ § 2 lg 1 kohaselt edastatakse tervise infosüsteemi andmed muuhulgas patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta ning lg 2 p 10 järgi edastatakse patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta tervise infosüsteemi mh immuniseerimise teatis, mille kantakse mh patsiendi isikut tuvastamist võimaldavad ning immuniseerimist tõendavad andmed (Sotsiaalministri
4. septembri
5. a määruse nr 53 ,,Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord,, lisa 10). KVS § 5 lg 1 kohaselt on ametiseisundi korruptiivne kasutamine ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. Seega tegutses tervishoiutöötaja L. V. KarS § 288 lg 1 tähenduses ametiisikuna, kes kirjeldatud kohustusi rikkudes kasutas KVS § 5 lg 1 tähenduses ära enda ametiseisundit, et anda D. P.ile ja D. P.ale põhjendamatult COVID-19 nakkusohutust kinnitav tõend, mis käsitletav avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelisena. L. V. ja M. O. osas on Põhja Prefektuuri menetluses kriminaalasi nr 21221000039, milles teiste kahtlustatavate seas on L. V.le esitatud kahtlustus KarS § 294 lg 2 p 1 (kokku 17 episoodi) ja § 299 lg 1 järgi ning M. O.le on esitatud kahtlustus KarS § 296 lg 1 järgi (kokku 9 episoodi). L. V.le ja M. O.le ei ole käesolevas kriminaalasjas kahtlustust ega süüdistust esitatud. 4 1-22-2606 Järelikult taotles D. P. kavatsetult A. Ž.i vahendusel tervishoiutöötajalt L. V.lt kui KarS § 288 lg 1 tähenduses ametiisikult avaliku huvi seisukohalt põhjendamatu eelise saamist näiliste COVID-19 nakkusohutust kinnitavate tõendite saamise näol üle antud rahasumma eest ja pani sellega toime altkäemaksu andmise katse § 298 lg 1 – 25 lg 2 mõttes. Prokuratuuri hinnangul tuleb kriminaalmenetlus D. P.i suhtes KrMS § 202 alusel lõpetada. Põhjendused kriminaalmenetluse lõpetamiseks olid prokuröril samad, mis 19.05.2022 esitatud taotluses. Kaitsja ja süüdistatav toetasid esitatud taotlust. D. P. kinnitas kohtuistungil, et saab taotluse sisust ja järelmitest aru ning on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud ja maksma kindla summa riigituludesse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ja kuulanud ära prokuröri, süüdistatava ja kaitsja arvamused, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtu hinnangul vastab Riigiprokuratuuri taotlus KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistuse kohaselt pani D. P. toime KarS § 298 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on teise astme kuritegu. Kohus leiab, et ülal kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 298 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Hinnates menetletava kuriteo olemust ja D. P.i süüd selles, nõustub kohus seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Süüdistusest ja kriminaalasja materjalidest lähtuvalt leiab kohus, et D. P.i tegu piirdus ühe episoodiga ja oli pigem väheoluline. Samuti oli D. P.i poolt altkäemaksuna antud summa pigem väike. Sündmusega ei ole tekitatud raskeid tagajärgi. Vähem tähtsust ei oma süüd hinnates ka asjaolu, et tegemist on ühekordse õigusrikkumisega. Uusi kuritegusid või muid sarnase iseloomuga rikkumisi D. P. toime pannud ei ole. D. P.it ei ole ka varasemalt kriminaalkorras karistatud ja puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks jätkanud kuritegude toimepanemist. Seejuures on oluline, et KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel määrab kohus D. P.ile ka kohustused. Kohtul ei ole põhjust arvata, et lisaks kohustusele maksta kindel summa riigituludesse ja tasuda kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud, tuleb D. P.i suhtes vältimatult kohaldada kriminaalkaristust. Kohtu hinnangul ei esine D. P.i puhul asjaolusid, mis 5 1-22-2606 võimaldaksid järeldada, et tema teoga kaasnenud tagajärg, kahju ja õigushüvede riive oleks sedavõrd kaalukad, mis tingiks menetluse jätkamise üldmenetluses ning välistaks menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kuriteo tehiolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaolu esinemist, on kohus seisukohal, et D. P.i süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on prokuratuuri taotlus põhjendatud ning kriminaalmenetluse D. P.i suhtes KarS § 298 lg 1 - § 25 lg 2 järgi võib lõpetada Vastavalt esitatud taotlusele ning süüdistatava nõusolekule paneb kohus KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel D. P.ile kohustuse tasuda kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kindel summa - 4252,50 eurot, riigituludesse. Samuti peab D. P. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kriminaalmenetluse kulud kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Menetluskulud koosnevad õigusabi kuludest kogusummas 523,80 eurot (kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt 368,40 eurot, millele lisandub määratud kaitsja tasu kohtumenetluses summas 155,40 eurot). 01.06.2022 kohtuistungiga seonduvad õigusabi kulud jätab kohus riigi kanda. Juhul kui süüdistatav ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule. KrMS § 385 p-st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 274 lg-st
6. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 6