, § 206 ja § 274, kohus määras: 1.
2.
lg 2 p 1 alusel kohustada U R hüvitama 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest M. L-le (isikukood XXX) kuriteoga tekitatud kahju summas 648,60 (kuussada nelikümmend kaheksa eurot ja 60 senti) eurot, mis tasuda M. L. a/a-le nr EEXXX. 3. Kohtumäärus edastada prokurörile, kahtlustatavale ning kannatanule M. L. Edasikaebamise kord Tulenevalt
p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles U Rle on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 30.07.2021.a kella 15 paiku X linnas X hoone ees oleval kõnniteel haaras käega selja tagant M. L. kõri ümbert kinni ja kägistas, põhjustades oma tahtliku tegevusega M. L-ile hingamistakistuse ja füüsilist valu. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et U R pani toime kehalise 1 1-22-3879 väärkohtlemise ehk KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis abiprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus oleks käesolevas kriminaalasjas võimalik lõpetada
alusel.
kohaselt kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna
Antud juhul on U R toime pannud teise astme kuriteo, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Antud kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest võib järeldada, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks. Nimelt väiksemad sanktsioonimäärad viitavad selgelt ka väiksemale süüle. Samuti võetakse teo toimepanija süü suuruse hindamisel aluseks karistusseadustikus toodud muud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet jms. Käesoleva kriminaalasja toimikust järeldub, et antud juhul asus kannatanu ümbrust filmima/pildistama. Edasiste sündmuste osas on tunnistaja E. M. O. ja kahtlustatav selgitanud, et kahtlustatav palus kannatanul filmimine/pildistamine lõpetada. Kahtlustatav ei soovinud, et teda filmitaks/pildistataks. Nimetatuga haakub ka kannatanu enda edastatud fotod (t.l 7-9), milledelt nähtub, et kannatanu on muuhulgas pildistanud naabermaja värvinud meest, s.o kahtlustatav U R. Kahtlustatav palus enda filmimise/pildistamise lõpetada, mida kannatanu aga ei teinud. Seejärel läks kahtlustatav kannatanult telefoni jõuga käest ära võtma, mille käigus kahtlustatav haaras käega kannatanu kõri ümbert kinni ja kägistas kannatanut, põhjustades kannatanule hingamistakistuse ja füüsilist valu. Prokuröri märgib, et kriminaalasja toimikust ei nähtu, et antud juhul oleks esinenud selline akuutne olukord, mis ilmtingimata oleks vajanud jäädvustamist. Kannatanu oleks saanud jätkata filmimist/pildistamist ka hiljem pärast kahtlustatava lahkumist. Vaatamata kahtlustatava palvetele, kannatanu filmimist/pildistamist ei lõpetanud. Seetõttu võib kannatanu käitumist pidada ka mõnevõrra provotseerivaks. Samas ei saa kahtlustatava käitumist lugeda adekvaatseks olukorrale reageerimiseks. Arvestades toime pandud tegu ja selle asjaolusid, ei ole tuvastatav teo iseloomust tulenevat üldist ühiskonnale ning selles kehtivale õiguskorrale ühemõtteliselt vastanduvat hoiakut. Tegemist on olnud pigem juhuslikku laadi eksimusega. Samuti oli tegemist lühiajalise kõrist kinni hoidmisega, kusjuures ei ole tuvastatud, et kägistamine oleks kannatanule põhjustanud tervisekahjustusi. Kannatanu sõnul põhjustas see talle vaid valu. Seega, arvestades eelviidatut, leiab prokurör, et U R süüd antud teo toimepanemisel tuleb pidada väikseks. Ka puudub U R toime pandud teos avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad U Rl nii kehtivad väärteo- kui ka kriminaalkaristused. Samuti ei ole U R suhtes varasemalt kohaldatud
Ka ei ole pärast käesoleva 2 1-22-3879 kriminaalmenetluse aluseks olevat tegu U R teadaolevalt pannud toime ühtki kuritegu. Seega võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja tegemist oli pigem ühekordse juhuslikku laadi eksimusega. Samuti puuduvad U R tegevuses KarS § 58 tähenduses karistust raskendavad asjaolud. Prokurör leiab, et antud asjas puuduvad üld- ja eripreventiivsed vajadused U R kriminaalkorras karistamiseks. Käesolev taotlus on kohtule esitatud seetõttu, et prokuratuuri arvates vajab kannatanu esitatud tsiviilhagi kohtu hinnangut. Kannatanu M. L. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 548,60 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 2000 eurot. Prokuratuur on selgitanud kannatanule kohtueelse menetluse ajal tsiviilhagi esitamise korda ja nõudeid ning kahju tekkimise põhjendamise ja tõendamise vajadust. Samuti on kannatanule selgitatud tsiviilhagi esitamise põhimõtteid ja tõendamiskoormust. Prokuröri hinnangul saab esitatud varalise kahju nõuet, s.o rüseluse käigus purunenud prillide ja telefoni ekraani maksumus, pidada põhjendatuks ja tõendatuks. Ka kahtlustatav on valmis kannatanule varalise kahju summas 548,60 eurot 3 kuu jooksul hüvitama. Mittevaralise kahju nõude osas on kannatanu esitatud tsiviilhagis märkinud, et üleelamiste tõttu oli tal mitu nädalat peavalud ja pikemal perioodil psühhotrauma. Kahtlustatav ja ka prokurör on esitatud nõude osas seisukohal, et see on selgelt ebamõistlikult suur. Toimunud sündmus ei olnud sedavõrd tõsine ja intensiivne, mis annaks kannatanule alust sellises summas kahju hüvitamist nõuda. Ei ole võimalik öelda, et kannatanule põhjustati mittevaraline kahju ulatuses, mis annaks aluse nõuda kahjuhüvitist summas 2000 eurot. Samuti ei ole viidatud summa kooskõlas kohtupraktikaga. Käesoleval juhul on selge, et valuaisting, mida kannatanu tundis, oli pigem lühiajaline. Kohtupraktika kohaselt mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, kehavigastuse või tervisekahjustuse raskust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, poolte majanduslikke jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele kahtlustatava suhtes, võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanule kahju hüvitamise ulatuses ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkides, et kui
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
lg 2 alusel kaalutulusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik esitada oma nõue selle täitmata osas tsiviilkohtumenetluses. Näiteks on kriminaalasjas nr 1-19-6735, kus kahtlustatavale heideti ette kannatanu kägistamist ja jalaga näkku löömist, menetluse lõpetamise korral kannatanu mittevaralise kahju hüvitiseks määratud samuti 100 eurot. Kriminaalasjades nr 1-19-8177 ja nr 1-19-3181 on kannatanutele seoses nende ühe korra löömisega välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 50 eurot. Seega leiab prokurör, arvestades kohtupraktikat ja käesoleva kriminaalasja tehiolusid, et antud juhul on kohane ja õiglane mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot. Kahtlustatav nõustub kannatanule hüvitama kokku 648,60 eurot, s.o varaline kahju 548,60 eurot 3 1-22-3879 ja mittevaraline kahju 100 eurot. Prokurör on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik antud juhul saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediga teeniks käesoleval juhul konsensuse ja õigusrahu saavutamise eesmärki. Kohustuse panemisega täidaks riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Prokurör leiab, et kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Kahtlustatavale on selgitatud
U R, allkirjastades käesoleva taotluse, on andnud nõusoleku kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamiseks ning väljendanud valmisolekut tasuda kohustusena kannatanule M. L-ile kokku 648,50 eurot. Prokuröri hinnangul on kannatanule kahju hüvitamine proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Prokurör leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mistõttu oleks vajalik isikule veel täiendavate kohustuste määramine. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita taotletav kohustus, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks U R suhtes
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, siis uuendatakse kriminaalasjas menetlus
Juhindudes
lg 1, abiprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 21267000585 kriminaalmenetlus ning kohustada U R
L. kahju summas 648,60 eurot 3 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kahjuhüvitis kanda M. L. a/a-le nr EEXXX. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada, määrates prokuröri taotletud kohustuse.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seega ka seadusandja on antud teo hinnanud pigem kergemaks rikkumiseks. Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur. Antud juhul oli etteheidetava teo tagajärjeks kannatanu poolt valuaistingu tundmine. Tegemist oli kestvuselt lühiajalise kehalise väärkohtlemise episoodiga, mis oli tulemuseks kannatanu enda provotseerivale käitumisele. Tervisekahjustusi kahtlustatav kannatanule ei põhjustanud. U R 4 1-22-3879 tegevuses puuduvad KarS § 58 tähenduses karistust raskendavad asjaolud. Samuti ei saa asja materjalide pinnalt väita, et U Rl oleks kalduvus kuritegelikule ja vägivaldsele käitumisele. Seetõttu on kohus seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad U Rl nii kehtivad väärteo- kui ka kriminaalkaristused. Samuti ei ole U R suhtes varasemalt kohaldatud
Seega võib järeldada, et U R teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja tegemist oli pigem ühekordse juhuslikku laadi eksimusega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on käesoleval juhul võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav on võtnud endale kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning kahtlustatav on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Antud juhul ei teeniks kriminaalkorras karistamine eripreventiivset eesmärki. Käesolev taotlus on kohtule esitatud seetõttu, et prokuratuuri arvates vajab kannatanu esitatud tsiviilhagi kohtu hinnangut. Kannatanu M. L. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 548,60 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 2000 eurot. Kahtlustatav ja ka prokurör on esitatud nõude osas seisukohal, et see on selgelt ebamõistlikult suur. Toimunud sündmus ei olnud sedavõrd tõsine ja intensiivne, mis annaks kannatanule alust sellises summas kahju hüvitamist nõuda. Ei ole võimalik öelda, et kannatanule põhjustati mittevaraline kahju ulatuses, mis annaks aluse nõuda kahjuhüvitist summas 2000 eurot. Samuti ei ole viidatud summa kooskõlas kohtupraktikaga. Käesoleval juhul on selge, et valuaisting, mida kannatanu tundis, oli pigem lühiajaline. Kahtlustatav nõustub kannatanule hüvitama kokku 648,60 eurot, s.o varaline kahju 548,60 eurot ja mittevaraline kahju 100 eurot. Kohtupraktika kohaselt mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, kehavigastuse või tervisekahjustuse raskust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, poolte majanduslikke jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele kahtlustatava suhtes võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanutele kahju hüvitamise ulatuses ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkides, et kui
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
lg 2 alusel kaalutulusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 2000 eurot ja varalise kahju nõudes 548,60 eurot. Menetluse lõpetamise taotlusest nähtub, et kahtlustatav on nõustunud varalise kahju hüvitamisega kannatanule. Varalise kahju tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud arved purunenud prillide ja telefoni ekraani parandamise eest. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kannatanule on tekitatud varaline kahju 548,60 eurot. Seega 5 1-22-3879 tuleb selle hüvitamise kohustus panna kahtlustatavale. Arvestades kannatanule kuriteosündmusega põhjustatud ebameeldivusi, leiab kohus, et ka mittevaralise kahju nõude esitamine on põhjendatud. Samas mittevaralise kahju hüvitise suurust hinnates võtab kohus arvesse, et sündmusele eelnes kannatanupoolne provotseeriv käitumine ning et tegemist oli lühiajalise kaela ümbert kägistamisega, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu. M. L-ile ei tekitatud tervisekahjustusi. Võimalik ei ole ka öelda, et M. L-ile põhjustati konkreetse kuriteosündmusega selliseid emotsionaalseid kahjustusi, mis annaks aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist hagiavalduses toodud ulatuses. Hagiavalduse juurde ei ole kannatanud lisanud ühtegi tõendit, mis tõendaks mittevaralisevaralise kahju suurust suuremas summas kui keskmiselt sarnastes kehalisi väärkohtlemisi puudutavates menetlustes varasemalt väljamõistetud on. Eeltoodu alusel on käesolevas asjas põhjendatud välja mõista kahtlustatavalt kannatanu kasuks väiksem hüvitis, kui seda tsiviilhagis nõutakse. Kohtu hinnangul, arvestades kohtupraktikat (vt kriminaalasjad nr 1-19-6735, 1-19-8177 ja nr 1-19-3181) sarnase intensiivsusastmega kuritegude osas ja kuriteo asjaolusid (kannatanule vigastusi ei tekitatud, tegemist oli lühiajalise kõrist kinnihoidmisega), on põhjendatud U Rlt välja mõista M. L-ile mittevaraline kahju summas 100 eurot. Seega kohus kohustab U R hüvitama kannatanu M. L-ile kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 100 eurot ja varalise kahju 548,60 eurot, kokku 648,60 eurot. Nimetatud kohustus tuleb täita 3 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Kui U R ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustust, uuendab kohus
Olukorras, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses (RKKKm nr 3-1-1-33-17 p 16). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et
lg 1 alusel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus U R suhtes määrates U Rle prokuröri taotletud ulatuses kohustuse seoses kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega. Käesolevas kriminaalasjas tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.