Obsah (9)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1794 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi A. P. v

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 03.02.2022 Harju Maakohtule hagi A. P. (kostja) vastu võlgnevuse kompromissisummas 5 068,77 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, viivise 739,96 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 595 eurot. Harju Maakohus edastas 09.02.2022 määrusega hagimaterjalid kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu 2 Pärnu kohtumajale. Toimik saabus peale Harju Maakohtu määruse jõustumist Pärnu Maakohtusse 15.03.
2. Kohus võttis hagi 25.03.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
3. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 17.04.2018 väikelaenulepingust nr 18-041282-VL, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3 506,33 eurot ja viivised summas 2 133,77 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas 1,33 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 5 638,77 eurot (3506,33 + 2132,44). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 600,00 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 570,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2 936,33 eurot ja viivised 2 132,44 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja 11.01.2020 kompromissilepingust nr 24820538 tulenevat võlgnevust kompromissisummas 5 843,73 eurot (sh põhinõue 2 936,33 eurot ja enne 11.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 2 132,44 eurot), viivised põhinõudelt 2 936,33 eurolt (perioodi 11.12.2001 - 03.02.2022 eest) summas 739,96 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 25.03.2022 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta isiklikult allkirja vastu 12.05.2022 kostja elukoha aadressil xxx. A. P. kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 26.05.
5. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 8. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei 3 saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

9. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 775 eurot (595 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4