← Eesti

3-22-84/19

Obsah (7)§ 121§ 37§ 55§ 39§ 67§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-84 Määruse kuupäev 8. juuni 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu valla kohustamiseks osutada eluruumi tagamise sotsia

§ 121lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X. (kaebaja) esitas
  2. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu valla tegevuse peale. Kaebaja märkis kohtule esitatud dokumentides, et ta vabaneb kinnipidamisasutusest
  3. jaanuaril 2022 ning tal puudub elukoht. Varasemalt on ta olnud Tartu valla elanik, kuid vald ei soovi temaga tegeleda. Kaebaja elab ajutiselt rehabilitatsioonikeskuses Tartu linnas, kuid soovib kohtu abiga saada endale sotsiaalabi korras elamispinna Tartu valda. Koos kaebusega esitas X. kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
  4. Tartu Halduskohus jättis
  5. veebruari
  6. a määrusega kaebus käiguta. Kaebaja pidi kohtule selgitama, kas tema eesmärgiks on enda elukoha registreeringu saamine ja rahvastikuregistrisse elukoha kande tegemine või soovib kaebaja saada vallalt sotsiaalteenust või soovib kaebaja mõlemat. Kaebaja vastas kohtule
  7. veebruaril
  8. Tartu Halduskohus tõlgendas
  9. veebruari
  10. a määrusega kaebust ja sai aru, et kaebaja soovib esitada kohustamisnõude (

§ 37lg 2 p 2).

Sama määrusega jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 40 eurot (20 eurot kaebuse esitamise eest ja 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest) viie päeva jooksul kohtumääruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Kohus selgitas kaebajale adresseeritud

  1. veebruari 2022 kirjas, et kui ta jätab 3-22-84
  2. veebruari
  3. a määruses toodud tähtaja jooksul kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused kõrvaldamata (st jätab riigilõivu tasumata), siis tagastab kohus kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja sai halduskohtu
  4. veebruari
  5. a määruse ja
  6. veebruari
  7. a kirja kätte
  8. märtsil
  9. X. esitas
  10. märtsil 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse.
  11. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  12. aprilli
  13. a määrusega kaebaja Tartu Halduskohtu
  14. veebruari
  15. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale esitatud määruskaebuse. Ringkonnakohtu määrus loeti kaebajale kättetoimetatuks
  16. mail
  17. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Sarnaselt sätestab

§ 55

lg 2, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. 7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse menetlusse võtmise ja lahendamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

  1. veebruari
  2. a määruse resolutsiooni pga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebajat tasuma riigilõivu kokku 40 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja viis päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  3. aprilli
  4. a määrusega eelnimetatud määruse peale esitatud määruskaebuse. Kohtute infosüsteemi kannete järgi jõustus ringkonnakohtu määrus
  5. mail
  6. Sellega koos jõustus ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkt
  7. Riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema
  8. juunil 2022 ning möödus
  9. juunil
  10. Kuna
  11. juuni 2022 oli pühapäev, siis oli riigilõivu tasumise viimane päev
  12. juuni 2022 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse selliseks puuduseks, mis takistab nende läbivaatamist. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.