Obsah (14)

§ 135§ 115§ 655§ 652§ 2§ 158§ 635§ 637§ 76§ 116§ 127§ 128§ 101§ 641

2-20-6510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 1.märts 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-651

§ 135lg 1).

Samas, kuna hageja ei ole toetunud

§ 135

lg-le 1, eeldab kostja, et hageja on soovinud esitada nõude vaid

§ 115

lg 1 alusel ning kahjunõude eelduseks ei ole samaväärse asendustehingu sõlmimine. Kostja hageja kahjunõudega ei nõustu. 15. Kostja ei ole Lepingut rikkunud. Hageja väidab, et ta oli sunnitud kostjaga Lepingu lõpetama ning kahju tekkis talle seeläbi, et ta oli sunnitud võtma teise töövõtja (Kaldram OÜ). Lepingu 6 täitmisega ei olnud aga rikkumises kostja, vaid hoopis hageja. Poolte vahel tekkisid erimeelsused, sest hageja ei suutnud ka pea 1-aastase viivituse järel teise korruse paigaldustöödega jätkamiseks tööfronti üle anda. Sealjuures kostja selgitab, et ei pea silmas Lepingu punktis 1.2 viidatud tööfrondi ettevalmistust, vaid kostja töödele eelnevate tööde valmimist.2 Lisaks tekkis erimeelsus sellest, et hageja ei olnud nõus järgima lisakokkulepet, mille kohaselt pidi ta 90% teostamata tööde maksumusest ette maksma. Kostja palus hagejalt veel teostamata jäänud töödelt vaid 50%-list ettemaksu ning ka sellega hageja ei nõustunud. Lisaks rikkus hageja Lepingut seeläbi, et lasi kostja materjalidel lausa kahel korral kahjustuda. Seega hagejal ei olnud õigus lepingut üles öelda. Vastavalt

§ 655lg-le 1 järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Hageja ei ole aga väljendanud soovi öelda Leping üles korraliselt. Hageja soovis Lepingut üles öelda erakorraliselt. Järelikult ei saanud Leping hageja tahteavalduse tagajärjel lõppeda ning hageja kahjunõude aluseks ei saa olla eeldus, et hageja pidi võtma teise töövõtja kostja tõttu. Mistahes juhul ei ole hageja tõendanud, et talle on kahju tekkinud. Kostja soovib kohtu tähelepanu juhtida, et hagiavaldusele ei ole lisatud lisa nr 15 (Kaldram OÜ hinnapakkumist). Seega hageja väide Kaldram OÜ hinnapakkumise kohta on paljasõnaline. Lisaks, Kaldram OÜ kodulehel avaldatud info põhjal tegeleb Kaldram OÜ plaatimistöödega ja põrandakatete paigaldusega. Seega jääb arusaamatuks, miks tellis hageja klaasseinte ja -uste valmistamise ja paigaldamise tööd just Kaldram OÜ-lt. Ei ole välistatud, et Kaldram OÜ ei ole tegelikkuses klaasseinte jauste tootmiseks/paigaldamiseks võimeline. Samas, isegi, kui hageja esitab Kaldram OÜ hinnapakkumise, tuleb hinnata, kas asendustööde ulatus ja eesmärk vastab Lepingu järgsetele töödele ning millisel põhjusel asendustööde maksumus ületaks Lepingu järgsete tööde maksumuse. Lisaks tuleb vaadata, kas Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab ka tooteid, mille hageja on kostjalt üle võtnud ning mis on endiselt objektile ladustatud. Juhul, kui Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab uute toodete valmistamist, on selline kulu põhjendamatu (hagejal on vajaminevad tooted juba olemas). Lisaks tuleb hinnata, kas Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab kahjustunud toodete ümbertegemist. Nagu ülal punktis

1. selgitatud, kostja ei vastuta toodete kahjustumise eest. Järelikult ei saa kostja mitte kuidagi kanda ka vastutust selle kahju likvideerimise eest.
2. Hageja leppetrahvinõue on samuti alusetu. Vastab tõele, et Lepingu punkti 4.4 järgi on hagejal õigust nõuda kostjalt Lepingu rikkumisel ja mõistliku aja jooksul rikkumise kõrvaldamata jätmisel Lepingu maksumusest 15% ulatuses leppetrahvi. Hageja leppetrahvinõue on aga alusetu, sest kostja ei ole Lepingut rikkunud. Hageja väidab, et Lepingu punkti 1.2 järgi oli kostja kohustatud tegema kõik enda töödele eelnevad tööd. Hageja tõlgendus Lepingu punktist 1.2 on ilmselgelt ebaõige. Lepingu punktis 1.2 on silmas peetud kostja kohustust tööfront ette valmistada (st panna üles töö tegemiseks vajalikud piirded, sättida valmis töömaterjalid jne). Kostjal ei saanud mitte kuidagi olla kohustust teostada enda töödele eelnevad töölõigud, üldehitustööd, nagu seda on aknaavade ehitamine. Järelikult ei olnud kostja tööfrondi ettevalmistamisega rikkumises. Seoses kostja tööde tähtaegse valmimisega, arvestades, et hageja oli tööfrondi tagamisega viivituses 11 kuud, on kostja hinnangul hageja etteheide enam kui asjakohatu. Kostja käis korduvalt omal algatusel objektil vaatamas, kas äkki on võimalik töödega jätkata, kuid lisaks sellele, et tööd olid endiselt pooleli, olid ka kostja töömaterjalid kahjustada saanud. Kostja pöördus korduvalt kirjalikult hageja poole, et uurida, kui kaua ta veel peab ootama, et oma tööd lõpuni teha. Hageja isegi mitte ei vastanud.
3. a kevadel käis kostja lausa objektil ja uuris iga täiteava eraldi, et hinnata millal saaks töödega jätkata. Hageja vastas ja tunnistas, et osaliselt lükkuvad 7 tööd kindlasti veelgi edasi, samas märkis ekslikult, et osaliselt oleks võib-olla võimalik paigaldustööd ära teha (kuigi tegelikkuses seda võimalust ei olnud). Järelikult, nagu eelnevalt punktis 22.1 selgitatud, kostja ei ole Lepingut rikkunud. Kostja ei ole tööde teostamisega hilinemises olnud ega tööde teostamisest alusetult keeldunud. Aprillikuu alguses hageja ise kinnitas, et valdav osa paigaldustöid on võimalik teha alles maikuus.
4. Kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi kogusummas EUR 8 325,
5. Lepingu punkti 4.5.1 kohaselt, kui hageja rikub oluliselt Lepingut ning ei kõrvalda rikkumist ka peale mõistlikku tähteaga, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi summas 15% Lepingu kogumaksumusest, mis vastab summale EUR 6 478,
6. Hageja oli tööfrondi üleandmisega viivituses 11 kuud, seega kahtlust ei ole, et hageja rikkus Lepingut oluliselt ning kostjal oli õigus esitada leppetrahvinõue summas EUR 6 478,
7. Lisaks kostjal oli õigus esitada hagejale leppetrahvinõue Arve 2 tasumisega hilinemise eest 34 päeva võrra summas EUR 1 468,39 ja Arve 3 tasumisega hilinemise eest 13 päeva võrra summas EUR 378,
9. Leping lõppes kostjapoolse Lepingu ülesütlemisega. Lepingu punkti 4.5.1 kohaselt kui hageja rikub Lepingut oluliselt ning ei kõrvalda rikkumist ka peale mõistlikku tähteaga, on kostjal õigus öelda Leping üles. Kostja ütles Lepingu üles 27.04.2020, kuna hageja ei taganud teise korruse paigaldustöödeks vajaminevat tööfronti ning keeldus Arvet 4 tasumast.

§ 652

lg 2 järgi kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.

1. Kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist EUR 2
2. Kostjal on õigus nõuda õigusabikulude EUR 2 112 hüvitamist, kuna vajadus õigusabiteenuse kasutamise järele tekkis hageja käitumise tõttu – hageja ei taganud II korruse töödeks vajaminevat tööfronti ning keeldus Arvet 4 tasumast.

§ 115

lg 1 kohaselt on kostjal õigus nõuda hageja Lepingu rikkumise tagajärjel talle tekkinud kahju hüvitamist. Kostja siinkohal ka märgib, et kahju oli hagejale ettenähtav. Hageja pidi aru saama, et kui on tööfrondi üleandmisega niivõrd pikas viivituses, keeldub kokkulepitud ettemaksu maksmast, kahjustab kostja teostatud tööd ja üle antud materjale, on kostja sunnitud pöörduma advokaadi poole.

1. Kostjal on õigus nõuda tarnitud materjalide eest tasu summas EUR 6
2. Nagu ülal punktis 6 kirjeldatud, kostja ladustas kõik materjalid objektile, kuid kuna paigaldustööd lükkusid hageja tõttu edasi, jäid ladustatud materjalid väärtuses EUR 1 808 hageja mõjusfääri paigaldustööde jätkumiseni ootele ning paigaldamata furnituur väärtuses EUR 4 801 jäi kostja kätte ootele. Käesolevale menetlusdokumendile on lisatud furnituuri kulu tõendavad arved. Kui kostja oleks teadnud, et hageja ei anna paigaldustööde lõpuleviimiseks tööfronti veel 11 kuu vältel, ei oleks kostja materjale objektile ladustanud. Kui hageja ei oleks soovinud materjalide säilimise eest vastutada, oleks ta hea usu põhimõttest lähtudes pidanud kostjat teavitama, et ei vastuta materjalide objektil säilimise eest ning juhtinud kostja tähelepanu, et viimane materjalid ära viiks, muu hulgas seetõttu, et paigaldustööd lükkuvad edasi teadmata aja võrra. Hoolimata sellest, et Lepingus ei ole sõnaselgelt vastavat kohustust välja toodud, lasus hagejal kohustus hoiduda materjalide kahjustamisest.

§ 2

kohaselt võib võlasuhte olemusest tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Sealjuures väärib märkimist, et kostja ladustas spoonitud liimpuit 8 materjalid korrektselt alustele kaetuna kattega, mis tagas, et need ei saaks kahjustada. Materjalide pakendist väljavõtmisega hageja suurendas ohtu materjalide säilimisele, seega hageja kas enda või siis enda vastutusalas oleva isiku käitumisega suurendas riski materjalide säilimisele. Kostja on seisukohal, et hageja peab maksma ladustatud (eeldatavasti juba ka edaspidistes töödes kasutatud) materjalide eest Lepinguga ettenähtud tasu või alternatiivselt maksma nende väärtuse alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks, vastavalt

§ 652

lg 1le, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 652

lg 3 kohaselt, kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Seega kahtlust ei ole, et hagejal tuleb kostjale hüvitada nii objektile ladustatud materjalide kui ka ostetud furnituuri soetamiseks kulunud vahendid. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
2. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 22.04.
3. a töövõtulepingu objektile asukohaga Tartu mnt 80D/80E klaasseinte ja uste tarnimiseks ning paigaldamiseks. Lepingu p 3.
4. kohaselt töövõtja pidi töid alustama hiljemalt 06.05.
5. a ja lõpetama hiljemalt 15.05.
6. a. Lepingu p 2.
7. järgi tellija pidi tasuma töövõtjale 35 990 eurot (I kd tl 28-29). Hageja tasus kostjale 24.04.
8. a arve nr MA1900015 alusel 17 275,20 eurot, 26.06.
9. a arve nr MA1900023 alusel 8 637,60 eurot ja 06.08.
10. a arve nr MA1900034 alusel 5 823 eurot (I kd tl 34-36). 26.03.2020 a väljastatud arvet nr MA2000015 summas 5 726,10 eurot hageja kostale ei tasunud (I kd tl 99, 188).
11. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale kahju tekitanud sellega, et jättis tööd lõpetamata. Kaldram OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks tööde lõpetamiseks 33 996 eurot (sh käibemaks). Seega kujuneb hageja jaoks tööde maksumuseks 65 731,80 eurot, mida on 22 543,80 euro võrra rohkem, kui see oleks olnud juhul kui kostja oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt (I kd tl 6). Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingut sellega, et on seadnud tööde teostamise sõltuvusse tasumata 50% jääksumma tasumisest (I kd tl 39). Lepingu p 4.4.
12. ja 4.4.
13. alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 6 478,20 euro tasumist (I kd tl 5 pöördel).
14. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei suutnud ligemale 1-aastase viivituse järel teise korruse paigaldustöödega jätkamiseks tööfronti üle anda. Lisaks ei olnud hageja nõus järgima lisakokkulepet, mille kohaselt pidi ta 90% teostamata tööde maksumusest ette maksma. Kostja palus hagejalt veel teostamata jäänud töödelt vaid 50% ettemaksu ning ka sellega hageja ei nõustunud. Hageja leppetrahvi nõue on alusetu, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja tõlgendus lepingu punktist 1.2 on ebaõige. Kostjal ei olnud kohustust teostada enda töödele eelnevaid töölõike (I kd tl 59). 9 25.

§ 158

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 03.04.

1. a esitas hageja kostjale lepingu täitmise nõude ja lepingu ülesütlemise ning leppetrahvi hoiatuse. Hageja hinnangul on kostja alusetult keeldunud lepingu täitmisest ja sellega pannud lepingu olulise rikkumise (I kd tl 39). 20.04.
2. a esitas hageja kostjale teate lepingu ülesütlemisest ja leppetrahvinõude lepingu p 4.4.1 ja 4.4.2 alusel (I kd tl 46).
3. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja tööde teostamiseks vajaliku tööfrondi ettevalmistamine oli hageja või kostja ülesanne. Kohtule on esitatud vaidlusalune töövõtuleping, mille p 1.
4. kohaselt lisaks kuuluvad lepingu objektiks olevate tööde hulka ka sellised punktis 1.
5. nimetamata tööd, mis on punktis 1.
6. nimetatud olemuslikult seotud, täidavad nimetatud tööde suhtes abistavat (nt tööfrondi ettevalmistamine) või teisest funktsiooni (nt töödega seonduva nõuetekohase dokumentatsiooni koostamine, kõigi tööde teostamiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimine, jne) või mille teostamist koos lepingu objektiks olevate töödega näevad tööde lõppeesmärki arvestades ette kehtivad õigusaktid, tehnilised normid, hea ehitustava või –praktika (I kd tl 28).
7. 03.04.
8. a kohustas hageja kostjat täitma lepingut kokkulepitud viisil (I kd tl 39). Kohtu hinnangul oli hageja nõue alusetu, kuivõrd lepingu kohaselt pidid paigaldustööd toimuma perioodil 06.05.
9. a – 15.05.
10. a. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et lepingu kokkulepitud perioodil paigaldustööd võimalikud ei olnud ning hageja ise on paigaldustähtajad edasi lükanud (I kd tl 85). Seisuga 10.07.
11. a oli kostjal võimalik teostada paigaldustööd osaliselt esimesel korrusel, kuna ülejäänud osas ei olnud avad paigaldusvalmis või olid vales mõõdus (I kd tl 73, 74). seisuga 13.08.
12. a ei olnud avad paigaldusvalmis (I kd tl 91). 20.09.
13. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis ning kostja poolt tarnitud materjalid olid saanud niiskuskahjustusi (I kd tl 92). Seisuga 16.10.
14. a ei olnud avad paigaldusvalmis (I kd tl 93). 22.01.
15. a ei olnud avad paigaldusvalmis (I kd tl 96). 26.03.
16. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis ning kostja poolt tarnitud materjalid olid saanud veekahjustusi (I kd tl 97, 100). Kohtu hinnangul ei tulene lepingu punktist 1.2, et kostja kohustus oli tagada avade paigaldusvalmidus. Klaaspaketi paigaldusega olemuslikult seotud tööfrondi ettevalmistamine tähendab kohtu hinnangul tegevusi, mis tagavad klaaspaketi püsimise selleks mõeldud avas, mitte selle ava tekitamist või ava ja selle ümbruse viimistlemist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja eeldada, et kostja asub klaasvaheseinte avasid paigaldusvalmis ehitama. 26.03.
17. a ekirjas on ka hageja lepingu p 1.
18. selliselt mõistnud, et avade ettevalmistamine on hageja ülesanne ning 26.03.
19. a seisuga see ülesanne veel täidetud ei olnud (I kd tl 98).
20. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas töövõtja pidi jätkama tööde teostamist olukorras, kus paigaldustööd olid 10 kuud edasi lükkunud ja tellija ei tasunud talle esitatud arveid tähtaegselt ning taganes kokkuleppest tasuda arve nr MA2000015 summas 5 726,10 eurot, s.o. ettemaksu lepingu jäägilt 50% ulatuses. Kohtule on esitatud hageja 26.6.
21. a e-kiri, kus hageja teeb kostjale ettepaneku jagada töömaa kolmeks ning iga töömaa alustamisel akteerida 90% selle töömaa lepingulisest hinnast ning antud töömaa lõpetamisel 100% antud töömaa lepingulisest hinnast (I kd tl 85). Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja tegi hagejale 27.03.
22. a ettepaneku tasuda enne paigaldustööde jätkamist lepingujärgselt tasumata osalt 50% (tl 101-102). Hageja arvet MA2000015 ei tasunud. Hageja hinnangul oleks kostja pidanud töid jätkama vastavalt 06.04.
23. a lubadusele ilma tööde eest tasu saamata (I kd tl 46). 10
24. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Lepingu p 7.4 kohaselt toimub lepingu muutmine poolte kirjalikul kokkuleppel. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja esindajad P. T. ja A. A. on hageja tahteavalduse kätte saanud ja esitanud hagejale akteerimise nr 1 alusel 11.07.
25. a arve nr MA1900034, mille hageja on ka 06.08.
26. a tasunud. Kohus on seisukohal, et nii hageja kui kostja mõistsid hageja tahteavaldust lepingu muutmiseks sarnaselt ning hageja väited selle kohta, et kostja on tasumise kokkulepet eirates pannud toime olulise lepingurikkumise, on jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja on asunud seisukohale, et kostja vastutab objektil olnud materjalide kahjustumise eest (I kd tl 48 pöördel, lk 185). Kohtuistungil tunnistas hageja, et kahjustuse tekitas ja ka likvideeris siiski kolmas isik (II kd tl 39 pöördel 01:17:21). Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õiguslikku alust töövõtulepingut 20.04.
27. a üles öelda (I kd tl 46). Kohus selgitab, et kui töövõtulepingut on töövõtja poolt oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ning leppetrahvi nõudmiseks, kuivõrd kostja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud. 30.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele.

§ 76lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja esitas hagejale arve nr MA1900023, mille tasumisega viivitas hageja 34 päeva, kostja esitas hagejale arve nr MA1900034, mille tasumisega viivitas hageja 13 päeva, 26.03.2020 a väljastatud arvet nr MA2000015 summas 5 726,10 eurot hageja kostale ei tasunud. 27.04.

1. a esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja on 27.04.
2. a poolte vahelise lepingu üles öelnud põhjusel, et hageja ei täitnud tasu maksmise kohustust vastavalt 26.06.
3. a kokkuleppele, samuti oli tööfrondi üle andmine viivituses 365 päeva ning kostja poolt objektile viidud materjalid olid hageja tegevusetusest tulenevalt saanud niiskuskahjustusi ning osaliselt kahjustatud betooni tolmutõkkega (I kd tl 192). 31.

§ 652

lg 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu ning lg 3 kohaselt kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kuivõrd ülesütlemise avaldus on esitatud vastuseks hageja 20.04.

1. a ülesütlemise 11 avaldusele ei saa kohtu hinnangul kahtlust olla selles, et hageja on saanud kostja 27.04.
2. a tahteavalduse kätte. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ei tasunud kostjale hiljemalt 02.04.
3. a 5 726,10 eurot. Kuivõrd hageja jättis täitmata enda põhikohustuse, s.o. maksta tasu vastavalt kokkuleppele ning 365 päeva jooksul viivitas tööfrondi kostjale üleandmisega, on hageja kohtu hinnangul töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja ülesütlemisõiguse tekkimise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kostja lisas lepingu ülesütlemise avaldusele ka kalkulatsiooni, mille kohaselt on ta hagejale töid üle andnud 38 344,80 euro väärtuses. Seega ei ole kostja midagi kokku hoidnud või omandanud ning kostjal on õigus saada kokkulepitud tasu (I kd tl 192).
4. Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja hinnangul on kostja tekitanud hagejale kahju 22 543,80 euro ulatuses. Hageja väitel on OÜ Kaldram hinnapakkumise järgi tööde lõpetamise maksumus 33 996 eurot (sh käibemaks). Seega kujuneb hageja jaoks tööde maksumuseks 65 731.80 eurot, mida on 22 543,80 euro võrra rohkem kui see oleks olnud juhul kui kostja oleks lepingut täitnud (I kd tl 6). 33. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud, hageja ei ole käesolevas menetluses ka endal kahju tekkimist tõendanud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega.

§ 101

lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevuse tulemusel. Oma väidetava kahju tõendamiseks hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole, OÜ Kaldram väidetavat hinnapakkumist samuti kohtule esitatud ei ole. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et tööd lõpetas peatöövõtja, Lasten Ehitus OÜ projektijuhtimise meetodil (II kd tl 40 01:25:51). Tööde lõpetamisega seotud kulutuste kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 12
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Kostja menetluskulude nimekirja järgi (II kd tl 45, 46) moodustavad menetluskulud 4 117,08 eurot ja seoses kohtuistungil osalemisega 680 eurot (ei sisalda käibemaksu. Hageja peab kostja esindaja töötundide arvu ülepaisutatuks, kostja esindaja vahetumisega seotud kulu on põhjendamatu
4. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud, kuid esindaja vahetumisest põhjustatud kulu (4h ja 30 minutit) ei saa pidada põhjendatuks.
5. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 30 tundi ja 20 minutit ning see kulus alljärgnevale: hagiavaldusele vastuse koostamine, hageja seisukohtade analüüsimine, täiendavate kostja seisukohtade koostamine. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud on 25 tunni ja 50 minuti eest summas 4 077,08 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 kohtuotsusega on muudetud ja täiendatud Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja 01.03.2021 kohtuotsuse põhjendusi. 13