Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10650 Tsiviilasi M. B. hagi A.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.07.2021 esitatud ja 09.07.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on A. Ž. (kostja) M. B. (hageja) isa. Viimane kord on kostja hagejat näinud 08.06.2020 ning raha on saatnud kahel korral, s.o 30.04.2020 – 500 eurot ja 11.05.2020 200 eurot. Lapse ema on proovinud läbirääkimisi isaga elatise maksmiseks, kuid see ei ole toonud tulemusi. Hageja igakuised kulud on: toit 100 eurot, riided ja jalanõud 160 eurot, ravimid ja vitamiinid 30 eurot, mänguasjad 150 eurot, hügieenitarbed 45 euro, meelelahutus/ arendav tegevus 35 eurot ning alates 16.08.2021 lasteaiamaks 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 06.07.2021 igakuiselt summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga 2 alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 06.07.2020 – 05.07.2021 summas 3504 eurot. 01.03.2022 esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot kuni 31.12.2021 ning alates 01.01.2022 (PKS uue redaktsiooni jõustumise päevast) kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused PKS § 101 alusel. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud tagasiulatuva elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole varem pöördunud kostja poole elatise nõudega ja pole midagi teinud elatise nõudmiseks. Kostja töötasu moodustab 1200-1300 euro kuus ning temal on kaks alaealist last, seega käesoleval juhul on tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav. Kui hageja oleks enne kohtusse pöördumist kostja poole pöördunud, siis kostja oleks ülalpidamiskohustuse ka täitnud. Samuti on kostja seisukohal, et asja lahendamisel tuleb lähtuda Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematel tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Tänavu avaldatud uuringu põhjal on laste tegelik vajadus tunduvalt alla seadusega kehtestatud alammäära. Seega palub kostja elatissumma väljamõistmisel arvestada RAKE uuringuga, millise kohaselt on keskmine ülalpidamiskulu ühe lapse kohta umbes 343 eurot, seega peaaegu 2 korda väiksem kui seadusjärgne elatismiinimum. Käesoleval juhul võiksid põhjendatud lapse vajadused olla summas 360 euro, millest kostja peab kandma pool ehk 180 eurot. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele, siis kostja on seisukohal, et tuleb hagi rahuldamata jätta vähemalt 30 euro ulatuses, sest vastavas osas on lapse vajadused kaetud riigi poolt makstava toetusega. 11.03.2022 ning 13.04.2022 esitatud seisukohtades kinnitas kostja, et on nõus tasuma ajavahemiku 06.07.2021 kuni 31.12.2021 elatist summas 250 eurot. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A. B. (tlk 4, 9-11). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema 4 võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud ning elatist igakuiselt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kuna aga kostja on esitanud vastuväiteid kulude suuruse osas, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata ka kulude suuruse mõistlikkust. 6.1 Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku keskmiselt 590 eurot, s.h: toit 100 eurot; riided, jalanõud 160 eurot; ravimid, vitamiinid 30 eurot; mänguasjad 150 eurot; hügieenitarbed 45 eurot; meelelahutus/ arendav tegevus 35 eurot; alates 16.08.2021 lasteaiamaks 70 eurot. 01.03.2022 dokumendis on hageja lisanud kulude hulka ka eluasemekulud summas 97,01 eurot. Kostja on 04.02.2022 toimunud eelistungil kinnitanud, et ta ei vaidlusta toidukulusid summas 100 eurot, hügieenitarbeid summas 50 eurot, meelelahutust/arendavat tegevust 35 eurot ega ka lasteaiamaksu summas 70 eurot (tlk 106, 106 pöördel). Seega tuleb kohtul anda oma hinnang hageja igakuiste kulude suurusele, mis puudutab riideid ja jalanõusid, ravimeid ja vitamiine, mänguasju ning eluasemekulusid. 6.2 Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 160 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvava lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohus seisukohal, et igakuiselt ei ole vajalik riideid ega jalanõusid osta ning samuti saab valida, millisest kauplusest ja millise hinnaga garderoobikaupasid osta. Kohus peab põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks kokku 90 eurot. 6.3 Hageja on välja toonud tervishoiukulud summas 30 eurot, so ravimid ja vitamiinid. See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas ei ole hageja välja toonud, et tal oleks vajadus tarvitada kallemaid retseptiravimeid ning kohtu hinnangul ei ole tarvidust ka aastaringselt vitamiine tarvitada. Kohus peab mõistlikuks kuluks seega tervishoiule 20 eurot. 5 6.4 Hageja on välja toonud mänguasjade kulu 150 eurot. Igasugune meelelahutuslikku tegevust, s.h mänguasjadega mängimist ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks, kuna nimetatu toetab ka lapse arengut. Samas ei ole igakuine kallite mänguasjade ostmine kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esindajal on võimalus valida, millises ulatuses ja mis summades mänguasju hagejale soetada ning kallimate mänguasjade ostmine võiks olla põhjendatud üldjuhul ainult sünnipäeva- või jõulukingitustena. Kohtu hinnangul võib seega põhjendatud mänguasjade kuluks pidada 50 eurot. 6.5 Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 97,02 eurot. Esitatud selgituste kohaselt koosneb nimetatud kulu elektrist, kommunaalteenustest, interneti ja TV teenustest ning mobiiltelefonikuludest. Hageja on esitanud nimetatud kulude osas kohtule ka tõendeid (tlk 119-132). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii elektri, kui ka kommunaalkulude kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks interneti, TV ja mobiiltelefoni kulusid. On eluliselt usutav, et laps saab vaadata aegajalt telekast või internetist lastesaateid ja multikaid. Samuti võib aeg-ajalt olla vajalik teha kõnesid seoses hagejaga (nt helistamine arstile jms). Arvestades hageja poolt esitatud tõenditega on seega nimetatud kulud kokku vajalikud ja põhjendatud 97,02 euro ulatuses. 6.6 Hageja poolt märgitud kulusid võib seega põhjendatuks pidada ca 507,02 euro ulatuses. Samas asub kohus seisukohale, et lisaks hageja poolt märgitud kuludele võib aegajalt tekkida täiendavaid kulutusi, mida iga kuu või iga aasta ei ole vaja teha või ei ole võimalik ette näha (s.h kulud majapidamistarvetele, transpordile, sünnipäevadele jms.). Samuti võivad kuude lõikes kulud erineda ning sendi täpsusega ei ole mõistlik elatist määrata. Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud on eluliselt usutavad vähemalt 560 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 280 eurot. 6.7 Kostja on viidanud oma vastuväidetes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust. 6.8 Kostja on palunud arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale laekub lastetoetus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist 6 üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus asub seisukohale, et ka kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab arvestada käesoleval juhul lastetoetusega, kuna lastetoetus on ettenähtud tagamaks hageja osaliste kulude hüvitamine. Eeltoodust tulenevalt jääks kostja osaks elatise tasumisel 250 eurot (280 eurot – ½ lapsetoetusest 30 eurot). 6.9 PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma esialgses vastuses viidanud ka teisele lapsele ja oma majanduslikule olukorrale. 04.02.2022 toimunud eelistungil on aga kostja kinnitanud, et on vastu üksnes tagasiulatuva elatise osas (tlk 106). Seega puudub kohtul vajadus hinnata kostja majanduslikku seisu, s.h kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, selles osas, mis puudutab elatise väljamõistmise nõuet alates hagiavalduse esitamisest. Kostja väljatoodust kohus eeldab, et kostja on suuteline hagejale elatist tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese või kostja teise lapse tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täiendavaks elatise vähendamiseks.
7. Arvestades eeltoodut on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis perioodi eest 06.07.2021 kuni 31.12.201 summas 1459,68 eurot (s.o 250 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 on põhjendatud aga kostjalt välja mõista elatis summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).
8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise summas 3504 eurot perioodi eest 06.07.2020 kuni 05.07.
9. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku 7 ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks perioodil 06.07.2020 kuni 05.07.2021 kostjalt elatist nõudnud. Esitatud on üksnes hageja seadusliku esindaja ja kostja 29.04.2020 kirjavahetus, milles on viidatud sellele, et lapsel on vaja süüa, ravimeid, mähkmeid, riideid ja mänguasju (tlk 54-55). Nimetatud kirjavahetus on toimunud rohkem kui aasta enne hagiavalduse esitamist kohtule. Iseenesest ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine hageja nõudeõiguse olemasolu, kuid kohtu hinnangul võib suurema summa väljamõistmine olla kostjale ebamõistlikult koormav. Hagejal oleks olnud võimalus aktiivselt tegutsedes ka suurem kahju ära hoida. Samuti ei täidaks käesoleval juhul tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest perioodi eest 06.07.2021 kuni 31.12.201 summas 1459,68 eurot (s.o 292 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) tuleb kostjalt välja mõista elatis 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
11. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
12. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 06.07.2020 kuni 05.07.2021 rahuldamata. Elatis tuleb tasuda iga ülalpidamiskuu 10ks kuupäevaks hageja arveldusarvele. 8 Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
13. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 11. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9