Obsah (4)

§ 444§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2022.a., Tallinna kohtumaja Kohtujurist Lii Zerel Tsiviilasja number 2-22

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 15.03.2022 hagi M.-R. N. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T AS (edaspidi ka T) ja kostja 11.05.2021 lepingu nr xxxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas (Apple xxxx) ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et T on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 279 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub seadme hinna 24 osamaksega ning igakuise osamakse suuruseks oli 13,66 eurot (viimane osamakse 11.05.2023). Lepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 16% aastas. Samuti leppisid pooled kokku lepingutasus 10 eurot. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega. Vastavalt järelmaksulepingu tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved lepingus märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist lepingus märgitud määras, s.o 24% aastas, mille moodustas intressimäär 16% + 8% aastas. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud arveid alates esimesest arvest. T ütles pooltevahelise lepingu 20.10.2021 seisuga üles. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt lepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust summas 279 eurot, intresse summas 17,26 eurot ja lepingutasu summas 10 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviste 2 summas 17,86 eurot (põhinõudelt 279 eurot perioodi 20.10.2021 kuni 15.03.2022 eest määraga 24% aastas) ning alates 16.03.2022 edasiulatuva viivise määraga 24% aastas tasumist.
3. T AS on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d (hagejat) sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kaks võlateatist 09.12.2021 ja 03.01.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 leiab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot. KOHTU SELGITUSED
4. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 279 eurot, intressid summas 17,26 eurot, lepingutasu summas 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 17,86 eurot (s.o perioodi 20.10.2021 kuni 15.03.2022 eest määraga 24% aastas), võla sissenõudekulud summas 20 eurot ning edasiulatuv viivis alates 16.02.2022 põhinõudelt (279 eurot) määraga 24% aastas. Hageja on saanud hagi hinnaks 393,76 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue, s.o hagiavalduses toodud summas 279 eurot, intresside nõue summas 17,26 eurot, lepingutasu nõue summas 10 eurot ja võla sissenõudekulud summas 20 eurot on põhjendatud, kuid sissenõutavaks muutunud viiviste nõue mitte. Kohus leiab, et hageja on arvestanud viiviseid perioodi 20.10.2021 kuni 15.03.2022 eest ebaõigesti. Kohtu hinnangul saab arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid pidada põhjendatuks viivisenõuet summas 26,97 eurot (s.o perioodi 20.10.2021 kuni 15.03.2022 eest määraga 24% aastas) ning viivis ühe aasta eest summas 66,96 eurot (279 x 24% aastas). Eeltoodust tulenevalt on hagi hinnaks 420,19 eurot (279 + 17,26 + 10 + 20 + 26,97 + 66,96).
2. Kostjale M.-R. N.’ile olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 01.04.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
3. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulus summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot koos käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot + 20% KM).
4. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning tulenevalt

§ 175lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul 3 on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. 9. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 210 eurot (140 + 20 + 50) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4