← Eesti

2-20-6315/40

Obsah (4)§ 230§ 231§ 238§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse võlgnevuse 32 002,50 eurot nõudes. Pooltel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on 17.02.2017 sõlmitud võlakokkulepe nr xxxx, milles lepiti kokku varem tekkinud võlgnevuse 32 000 eurot kostja poolt hagejale tasumises igakuiste maksetega graafiku alusel. Hageja ütles võlakokkuleppe ennetähtaegselt üles võlgnevuste tõttu alates 25.05.2017. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

  1. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt RKTKo 2-1334922/124 p 12.2; RKTKo 3-2-1-162-13 p 36; RKTKo 3-2-1-124-14 p 24). Võlakokkuleppe punktidest 4.3, 4.4 ja 4.5 nähtuvalt tunnistab kostja (võlgnik) oma kohustust hageja (võlausaldaja) ees summas 32 000 eurot, mis tuleneb liisingulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kokkuleppes sätestatud tingimustel. Hagejal kui võlausaldajal säilib võlakokkuleppe kohaselt õigus esitada nõue liisingulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tuleneva võlgnevuse osas nii F OÜ kui ka solidaarvõlgnikust J. K.a suhtes. Hageja ei ole tõendanud poolte tahet luua iseseisevat kohustust. Kohtu hinnangul on viidatud võlakokkulepe nr xxxx punkti 4.3 alusel ja kogu võlakokkuleppe sisust tulenevalt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega on kostja kui võlgnik tunnistanud olemasolevat võlga. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ja kostja vahel on 17.02.2017 sõlmitud võlakokkulepe nr xxxx kui deklaratiivne võlatunnistus varem tekkinud võlgnevuse 32 000 eurot tasumiseks igakuiste maksetega graafiku alusel. Hagiavalduse materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt põhinõudena 32 000 euro tasumist ja sissenõutavaks muutunud viivise 2,50 eurot tasumist võlakokkuleppe nr xxxx alusel. Viivise nõudmise õigus tuleneb seadusest VÕS § 113 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul moodustab hageja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivisenõue vähemalt 2,50 eurot arvestatuna alates 25.05.2017 põhinõudelt 32 000 eurot.
  2. Riigikohus on 10.12.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14 p-s 23 selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. 3

(4)Kostja peamiste vastuväidete kohaselt kostja ei tea eesti keelt ja kostja viitab tsiviilasjas nr 2-18-7587 sõlmitud kompromissile, mida kostja väidetavalt maksab igakuiselt summas 100 eurot.
  1. Kostja esitas vastuväite, et ta ei tea eesti keelt. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt nt RKTKo 3-2-1-17-17 p 20). Kohus saab hagimenetluses tehingu tühisuse alustega arvestada ainult poolte esile toodud faktiliste asjaolude põhjal. Ebapiisava keeleoskuse tõttu lepingu sõlmimine ei ole seaduses sätestatud tehingu tühisuse alus. Kohtu hinnangul võib puudulik keeleoskus olla tehingu tühistamise aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 mõistes, kui ebapiisav keeleoskus on toonud kaasa tehingu tegemise olulise eksimuse tõttu. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ta on tehingu seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras tühistanud. Kuivõrd kostja ei ole nõude aluseks olevat tehingut tühistanud, ei too kostja võimalik ebapiisav eesti keele oskus kaasa nõude aluseks oleva tehingu kehtetust.
  2. Kostja viitab tsiviilasjas nr 2-18-7587 sõlmitud kompromissile, mida kostja maksab igakuiselt summas 100 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt tsiviilasjas 2-18-7587 lahendati hageja hagi solidaarselt F OÜ ja J. K.a vastu. Kohtuasja materjalidest ei nähtu tsiviilasjas nr 2-18-7587 kompromissi sõlmimist hageja ja kostja vahel. 17.02.2017 kostjaga sõlmitud võlakokkuleppe nr xxxx punkti 4.5 kohaselt hagejal kui võlausaldajal säilib võlakokkuleppe kohaselt õigus esitada nõue liisingulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tuleneva võlgnevuse osas nii F OÜ kui ka solidaarvõlgnikust J. K.a suhtes. Eeldada tuleb sama kohustuse käendamisel käendajate solidaarvastutust (vt ka RKTKo 3-2-1-24-10 p 13). Kohtu hinnangul on antud juhul F OÜ ja J. K.a ning kostja solidaarvõlgnikud. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Hageja õigust esitada nõue kostja vastu ei võta ära võimalik hageja poolne nõude esitamine tsiviilasjas nr 2-18-7587 F OÜ ja J. K.a vastu. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole 17.02.2017 sõlmitud võlakokkuleppega nr xxxx tunnistatud võlga 32 000 eurot. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema vastu esitatud solidaarkohustus on osaliselt või tervikuna lõppenud täitmise tõttu teiste solidaarvõlgnike või kostja enda poolt. Seetõttu ei anna J. K.a ja F OÜ suhtes nõude lahendamine jõustunud kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-18-7587 kostjale õigust keelduda solidaarkohustuse täitmisest. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja nõude puudumist või kostja õigust keelduda hageja nõude täitmisest. Kohus rahuldab hagiavalduse kostja vastu põhinõude 32 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2,50 eurot tasumise nõuetes.
  3. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 10.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja nõuab menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot. Hagiavalduselt riigilõivu tasumine on seadusest tulenev vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv) 1000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.