lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja seisukohad Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 214,95 eurot, intressi 19,58 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 96,15 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 12.10.2021 kuni põhinõude summas 214,95 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 03.11.2019 sõlmisid P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 300 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 85,05 eurot. Seega on põhivõlg summas 214,95 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu üles 30.08.
lg 1 sätestab menetlusosalise õiguse osaleda kohtumenetluses kas isiklikult või esindaja kaudu. Hageja on otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu. Kohtumenetlusega kaasnevad kulud, st riigilõivu tasumine ning hageja õigusabikulud on tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning tuleb jätta kostja kanda. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus 08.12.2021 vastuses hagile kostja ei ole nõus hageja esitatud intressiga, viivisega ja muude kuludega. Kostja arvab, et nad on liiga suured. Kostja tunnistab põhinõuet ja on nõus tasuma põhivõlgnevuse ja seadusjärgse viivisemääraga (8% aastas) maksegraafiku alusel. Kostja ei ole nõus hageja menetluskuludega ja arvab, et esindajale makstud tasu 360 eurot 3 tunni eest on väär ja liialdatud. Dokumendid (maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja hagiavaldus) on tüüpdokumendid. Nende koostamine on hageja esindajale tavapäevane töö ja ei vaja juristi abi. Hageja esitab menetluskulud summas 460 eurot (riigilõiv 100 eurot ja esindaja kulud 360 eurot). Õigusabikulud ületavad rohkem kui kaks korda põhisummat. See on ebaõiglane ja ei vasta seadusele. Kostja palub kohtul leida õiglane lahendus. Kohtu seisukoht Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (enne 01.01.2022: hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole). Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud
lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.
lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: -03.11.2019 sõlmis P OÜ (laenuandja) ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 300 eurot; -kostja on võlgnevuse põhiosa katteks teostanud makseid summas 85,05 eurot; -põhivõlg on summas 214,95 eurot; -laenuandja ütles lepingu üles 30.08.2020; 4 2-21-121436 -laenuandja loovutas 01.09.2020 lepingust nr xxxx tuleneva nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid; -kostja tunnistab põhinõuet ja on nõus tasuma põhivõlgnevuse ja viivise seadusjärgses määras. VÕS § 8 lg 1 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist ja viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6 ja § 108 lg
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.1, kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Sama lepingu p 7.2 kohaselt, viivise arvestus algab sissenõutavaks muutunud laenu summalt maksetähtajale järgneval kalendripäeval ja lõpeb tähtaegselt tasumata makse laenuandja kontole laekumise päeval. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingujärgsele intressimäärale alates lepingu ülesütlemisest 30.08.2020 kuni hagi esitamiseni 11.10.2021 5 2-21-121436 (põhivõlgnevus 214,95 x viivitatud päevade arv 408 x lepingujärgne intressimäär 40,05% aastas/0,109% päevas). Viivise summa on 96,15 eurot. Hageja palub samuti välja mõista viivise alates 12.10.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusega sätestatud intressimääras. Kostja on vastu vaielnud lepingujärgsele viivisemäärale, kostja ei ole vastu vaielnud viivise arvestusele. Hageja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Samuti, VÕS § 42 lg 2 kohaselt tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset, milleks käesolevas asjas on laenatud raha hind või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kohus nõustub hagejaga selles, et VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud viivise määra ei ole üldjuhul põhjendatud hinnata liiga suureks, võlgnikku ebamõistlikult kahjustavaks ega tühiseks. Kohus leiab, et poolte vahel kokku lepitud viivisemäära puhul ei ole tegemist ebamõistliku viivisemääraga ja et viivis summas 96,15 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti rahuldab kohus hageja viivisenõude
alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates 12.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetavatasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Hageja on tõendanud, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi.
lg 1 kohaselt, võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot.
lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud, sh riigilõiv ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on
p 1 järgi menetlusosaliste esindajate kulud.
lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei 6 2-21-121436 tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluses tasunud riigilõivu 100 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb
lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-11513, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (3-2-1-93-13, 3-2-1-115-13, 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). OÜ Julianus Inkasso osutab teenust tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta ja hageja on teenuse osutamises kokku leppinud. Kohus leiab, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa 120 eurot ei ole ülemäära suur, see on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 360 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule 1 tund, 120 eurot; -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi, 240 eurot. 7 2-21-121436 Kohus leiab, et tulenevalt
on põhjendatud arvestada hageja lepingulise esindaja kuludeks seoses maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisega 20 eurot, mitte 120 eurot, kuna enne asja hagimenetlusse üle andmist tehtud õigusabitoimingud, sh alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ja kulud ei erine eelduslikult asja maksekäsuga lõppemise või hagimenetlusse üle andmise korral. Tsiviilasja toimiku andmetel on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (haginõue, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine lihtmenetluses kirjalikult) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 1 tund tunnihinnaga 20 eurot ja 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 3 tundi summas 260 eurot ilma käibemaksuta. Kohus määrab juhindudes
, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 360 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 260 eurot.
lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.