← Eesti

2-21-16192/42

Obsah (5)§ 429§ 432§ 168§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Kohtujurist Maarja-Liisa Härmsalu Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16192 OTC A

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist kostjate I ja III osas vastu võtta.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 7.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2 Kohus leiab, et juhindudes

§ 168

lg-test 4 ja 5 tuleb kostjate I ja III menetluskulud jätta nende endi kanda ja hageja menetluskulud, mis on tekkinud pärast 28.01.2022, tuleb jätta solidaarselt kostja I ja kostja III kanda. Varasemad menetluskulud on kohus 13.04.2022 tagaseljaotsusega välja mõistnud solidaarselt kostjatelt II ja IV. Hageja loobus hagist kostjate I ja III osas põhjusel, et teine solidaarvõlgnik, so kostja II täitis 02.05.2022 nõude täies ulatuses, sh hagejale varasemalt tekkinud menetluskulud. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas koos loobumise avaldusega 12.05.2022 enda menetluskulude nimekirja menetluskulude osas, mis olid tekkinud pärast 28.01.

  1. Nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja pärast 28.01.2022 menetlustoiminguid kokku 2 h ja 6 minuti osas tunnitasuga 160 eurot (km-ta) järgmiselt: - 07.02.2022 AH tähtaja pikendamise taotlusega tutvumine, kliendi informeerimine taotlusest 221-19165 – 14 minutit; 18.04.2022 tagaseljaotsusega tutvumine; e-kiri kliendile: otsuse selgitamine – 16 minutit; 21.04.2022 Enammakstud riigilõivu tagastamise taotluse ettevalmistamine ja esitamine – 19 minutit; 29.04.2022 E-kirjavahetus P. H.: tagaseljaotsuse täitmine; riigilõivu tagastamise määrusega tutvumine ja eelnevaga seotud e-kiri J. K. – 22 minutit; 02.05.2022 e-kirjavahetus P. H. ja kliendiga: maksekinnitus – 20 minutit; 12.05.2022 e-kirjavahetus kohtuda ja avalduse ettevalmistamine hagist loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga – 35 minutit. Kostjad I ja III märkisid 31.05.2022 seisukohas, et 07.02.2022 ei olnud kostja III (eelduslikult tähistatud kui „AH“) käesolevas tsiviilasjas tähtaja pikendamise taotlust esitanud. Kostjad on vastavad taotlused esitanud 01.12.2022 ja 17.02.
  2. Samuti on viide tsiviilasjale 2-21-19165 ilmselgelt asjakohatu, vastav kulurida pole seega seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning ei tule jätta kostjate kanda. Kohus nõustub kostjate vastuväitega, mille kohaselt hageja 07.02.2022 toiming ei seostu käesoleva tsiviilasja toimingutega. Toimikust nähtuvalt ei ole 07.02.2022 kostjatest keegi tähtaja pikendamise taotlust esitanud. Asja materjalidest nähtub, et kostjad I ja III esitasid kohtule 01.12.2022 menetlustähtaja pikendamise taotluse koos hageja nõusolekuga. Samuti ei seostu tsiviilasja number 221-19165 käesoleva asjaga. Kohus peab seega 07.02.2022 näidatud toimingut ajakuluga 14 minutit põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt kuulub hüvitamisele ka menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg (vt RKTKo 2-18-7750, p 15). Seega on põhjendatud hageja 16m+19m+22m+20m+35m. esindaja toimingud kokku 1,87 h ulatuses, so Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu 160 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja on vandeadvokaat. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma 3 käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud põhjendatuks tunnitasu 160-170 eurot, millele lisandub käibemaks (vt RKTKo 3-2-1-159-16, p 14). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ja arvestades käesoleva asja keskmist keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 160 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks maakohtus hageja lepingulise esindaja kulusid pärast 28.01.2022 summas 299,20 eurot käibemaksuta, so 1,87x160 ning mõistab selle solidaarselt kostjatelt I ja III hageja kasuks välja. 9.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjatelt I ja III solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.