) § 371 lg 2 p 2 alusel. Märgitud säte näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töövaidluses. 26.04.2022 esitas hageja kohtule taotluse käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist loobumiseks. Hagist loobumise hetkeks ei olnud kohus teinud hagi menetlusse võtmise otsustust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi ei ole kohtumenetluses, ei saa kohus käesolevas asjas lõpetada menetlust § 428 lg 1 p 3 alusel. Hageja on esitanud kohtule taotluse esitatud hagist loobumiseks ja eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda § 371 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus menetlusse võtmast S. M. hagi Craft work group OÜ vastu töövaidluses. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, tagastatakse see
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kostja ei ole esitanud TVK-le esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ja seetõttu tuleb jätta kostja avaldus hageja vastu töövaidluses läbi vaatamata
LS § 58 lg 7 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Craft work group OÜ hagi S. M. vastu töövaidluses läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna kohus jätab kostja avalduse hageja vastu läbi vaatamata, ei jõustu TVK 16.12.2021.a otsus (otsuse teatavaks tegemise aeg 31.12.2021) töövaidlusasjas nr xxxx vaidlustatud ulatuses ehk osas, millega töövaidluskomisjon kostja avalduse rahuldas. 8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jääksid käesolevas tsiviilasjas menetluskulud hageja kanda osas, milles kohus keeldub hageja nõuet menetlusse võtmast (s.o käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 osas) ning kostja kanda osas, milles kohus jätab kostja nõude hageja vastu läbi vaatamata (s.o käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 osas). Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda
9. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.