Obsah (4)

§ 75§ 424§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3577 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Almar Liivik peab: 4.

1. elama aadressil xxx-xxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Almar Liivikul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 11.06.2020. a otsusega tunnistati Almar Liivik süüdi

§ 424lg 2 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega.

A. Liivik pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Liivik ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui A. Liivik registreerib end kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“, läbib programmi raames esmase hindamise teenuse ning teeb kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Otsus jõustus 27.06.2020 ja A. Liivik kandis šokivangistust 13.07.-13.08.

1. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 11.06.2020 ja pidi lõppema 11.02.
3. Tartu Maakohtu 06.11.
4. a määrusega pikendati A. Liiviku katseaega 4 kuu võrra, 14.01.
5. a määrusega keelati A. Liivikul katseajal alkoholi tarvitamine, 23.07.
6. a määrusega pöörati kandmata vangistus täitmisele ja asendati üldkasuliku tööga ning 14.10.
7. a määrusega saadeti A. Liivik vanglasse 9 kuuks ja 8 päevaks, sest ta rikkus korduvalt erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid. Esmalt viibis A. Liivik
8. a juuni lõpusjuuli alguses, augustis ja septembri lõpus-oktoobri alguses kriminaalhooldusametniku loata välisriigis, seejärel ilmus ta
9. a juulis alkoholi tarvitanuna šokivangistust kandma ja detsembris alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda, ei teinud hiljemalt 11.12.2020 alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi, tarvitas 25.06.2021 alkoholi ega allunud
10. a juunis, septembris ja oktoobris kriminaalhooldusametniku kontrollile. Tartu Maakohtu 14.10.
11. a määrus jõustus 27.11.
12. A. Liivik asus vanglasse karistust kandma 03.01.2022 ja karistuse tähtaeg saabub 11.10.
14. Tartu Vangla esitas 06.05.2022 Tartu Maakohtule A. Liiviku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab A. Liiviku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
15. A. Liivikut on kriminaalkorras karistatud 3 korda (kehtivaid karistusi on 1) ja ta kannab vangistust
16. korda. Kehtiv karistus on mõistetud mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest. Nende kuritegude soodustegurid on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine, impulsiivsus ja hoolimatu elustiil. 2 3.
17. A. Liivik viibib vanglas alates 03.01.2022, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ning tal pole olnud probleeme vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega. A. Liivik on vanglas töötanud ja suhtub töösse hästi. Kuna kandmisele kuuluv vangistus jääb alla 1 aasta, ei koostatud individuaalset täitmiskava. 3.
18. A. Liivik on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises, millega ta ohustab kaasliiklejaid ja üldist liiklusturvalisust. Oht on kõige tõenäolisem, kui A. Liivik kuritarvitab alkoholi, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, käitub impulsiivselt ja tema elustiil on hoolimatu. 3.
19. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Liiviku suhtlusringkonda kuuluvad inimesed, kellega ta kuritarvitab alkoholi. Samuti on A. Liivik varem suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid praegu ta enda sõnul nendega enam ei suhtle. Mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimised ja liiklusalased väärteod viitavad A. Liiviku riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. A. Liiviku lähedaste hulka kuuluvad elukaaslane, täisealine poeg, ema ja õde, kellega on head suhted. Enim suhtleb A. Liivik ema, poja ja elukaaslasega. A. Liivik ei pea end teiste poolt mõjutatavaks ning läbis aastatel 2020-2021 kriminaalhoolduse ajal liiklusohutusprogrammi ning riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. 3.
20. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Liivik kannab karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimiste eest. A. Liiviku sõnul tarvitab ta alkoholi seltskonnas ning joob tavaliselt siidrit ja õlut, vahel kangemat alkoholi. Viimati tarvitas alkoholi aastavahetusel. A. Liivik ei pea oma alkoholitarvitamist probleemseks, ei tunnista alkoholiprobleemi ega ole seega motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Samas on ta vestlusel korduvalt väljendanud valmisolekut vajadusel läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. 3.
21. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest kuigi A. Liiviku sõnul kaalub ta tähtsate otsuste tegemist pikemat ette, viitavad hetke ajal toime pandud korduvad joobes juhtimised impulsiivsusele, puudulikule probleemide lahendamise oskusele ja suutmatusele õppida oma vigadest. Kuritegude toimepanemise ajal keskendub A. Liivik enda vajadustele ega arvesta võimalike negatiivsete tagajärgedega. A. Liiviku eesmärgid pole seotud alkoholist loobumisega ning ta ei tunnista alkoholiprobleemi ega muid kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid. 3.
22. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Liivik õigustab joobes juhtimisi sellega, et ta ei saanud ise aru, et on alkoholijoobes, ja sõitis ATV-ga kõrvalisel teel, kus poleks saanud midagi juhtuda. Korduvad mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimised ja liiklusalased väärteod viitavad vajakajäämistele suhtumises ühiskonda, kehtivatesse reeglitesse ja seadustesse ning näitavad, et A. Liivik ei pea vajalikuks piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. A. Liivik viibib vanglas, sest rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kuna ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme, on alust arvata, et ta pole motiveeritud oma käitumist muutma. 3.
23. Seoses A. Liiviku elukoha, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku, narkootikumide, muude kuritarvituste ning tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. A. Liivik saab vabanemisel naasta elama talle kuuluvasse korterisse aadressil xxx-xxxxxxxxx x-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab tema täisealine poeg. A. Liivik on töötanud umbes 15 aastat ehituse alal, töötas kuni vangistuseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx3 s ja ennetähtaegse vabastamise korral on tal võimalik sinna tööle naasta. TÄITIS-e andmetel pole A. Liivikul tasumata nõudeid. 3.
24. Juhul, kui kohus otsustab A. Liiviku tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Liivikule katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks. Samuti keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel A.

Liivikul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude riski ja hoolimatu käitumise süvenemist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi A. Liiviku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab A. Liiviku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. A. Liivik ütles kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Ta juhtis 25.
3. ja 29.04.2020 alkoholijoobes mootorsõidukit, sest ta ei saa tervisliku seisundi tõttu aru, kui suur joove tal on. A. Liivikul pole kombeks purjus peaga rooli istuda. Ta tarvitas tookord alkoholi koos tuttavate ja töökaaslastega perekondlike probleemide ja elukaaslasest lahkumineku tõttu. Hiljem sai A. Liivik aru, et alkoholi tarvitamine pole lahendus. Ta pole alkoholi liigtarvitaja. A. Liivik ei oska selgitada, miks kriminaalhoolduse ajal oli nii kaua probleeme kuni ta saadeti lõpuks vanglasse. Mingid asjad on jäänud selgusetuks. Kriminaalhooldusametnik arvas muu hulgas, et kui ta ei saanud A. Liivikut kätte, siis A. Liivik tarvitas alkoholi, aga kui A. Liivik puhus indikaatorvahendisse ja tegi vereanalüüsid, siis need näitasid, et ta pole alkoholi tarvitanud. Ametniku kahtlused olid ennatlikud. Samuti polnud viimased rikkumised seotud alkoholi tarvitamisega, vaid A. Liivik aitas elukaaslasel remonti teha, kriminaalhooldusametnik ei saanud A. Liivikut telefonitsi kätte ega vastanud telefonile. Kui A. Liivik saatis ametnikule sõnumi, siis sellest ei piisanud, ja kui nad said kriminaalhooldusametnikuga kokku, väitis ametnik, et A. Liivik väldib temaga kohtumist, sest kriminaalhooldusalusel on kohtustus 2 tunni jooksul ametnikuga ühendust võtta. Kohtuistungi aja (s.o 16.06.
4. a) seisuga on A. Liivik viibinud 1 kuu avavanglas ja osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ (viimane vestlus on järgneval nädalal). A. Liivik on mõistnud, mida ta valesti tegi, ja on valmis ennetähtaegseks vabanemiseks. Alkoholiga ei tule enam probleeme. Samuti plaanib A. Liivik kriminaalhooldusametnikuga koostööd teha. Ta hoiab kogu aeg telefoni läheduses ja vastab ametniku kõnedele. A. Liivik on õppetunni saanud ning vanglas mõistnud, et tuleb käituda seaduskuulekalt ja elus edasi minna. Tal on ametlik töökoht ja ta saab Eestis töötamist jätkata. Kohtu seisukoht
5. A. Liivik kannab alates 03.01.2022 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. A. Liivik on talle mõistetud ning täitmisele pööratud 9 kuu ja 8 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 5 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses (kuid mitte lühemana kui 6 kuud) ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel 4 elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab A. Liivik vabanemisel naasta elama aadressile xxx-xxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on võimalik A. Liivik allutada käitumiskontrollile. 8. Kohtu hinnangul praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu märgitud, on A. Liivik viibinud käesolevaks ajaks vanglas veidi enam kui 5 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole A. Liivikut distsiplinaarkorras karistatud ning tal pole olnud probleeme vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega. A. Liivik on vanglas töötanud ja suhtub töösse hästi. Kohtuistungil selgitas A. Liivik täiendavalt, et ta paigutati 1 kuu tagasi avavanglasse ja ta osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on A. Liivik end vanglas nõuetekohaselt üleval pidanud, mis räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.
3. Tulenevalt kinnipeetava iseloomustusest saab A. Liivik ennetähtaegse vabastamise korral naasta tööle oma endisesse töökohta ja elama oma endisesse elukohta, kus elab aeg-ajalt tema täisealine poeg. Samuti on A. Liivikul minu lähedast inimest (nt ema, täisealine poeg ja elukaaslane), kellega on head suhted ja kellaga ta suhtleb tihemini. A. Liivikul pole võlgnevusi. Järelikult on A. Liiviku elutingimused vabaduses head ja räägivad samuti tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.
4. Mis puudutab A. Liiviku kuritegusid ja varasemat elukäiku, siis tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja ta kannab karistust korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Täpsemalt tunnistati A. Liivik Tartu Maakohtu 11.06.
5. a otsusega

§ 424lg 2 järgi süüdi selles, et ta juhtis 25.02.

ja 29.04.2020 (s.o peaaegu 2 aastat ja 2 kuud tagasi) 2-kuulise vahega 2 korda alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Tartu Maakohtu 06.11.

1. a määrusega 5 pikendati A. Liiviku katseaega 4 kuu võrra, 14.01.
2. a määrusega keelati A. Liivikul katseajal alkoholi tarvitamine, 23.07.
3. a määrusega pöörati kandmata vangistus täitmisele ja asendati üldkasuliku tööga ning 14.10.
4. a määrusega saadeti A. Liivik vanglasse 9 kuuks ja 8 päevaks, sest ta rikkus korduvalt erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid. Esmalt viibis A. Liivik
5. a juuni lõpus-juuli alguses, augustis ja septembri lõpus-oktoobri alguses kriminaalhooldusametniku loata välisriigis, seejärel ilmus ta
6. a juulis alkoholi tarvitanuna šokivangistust kandma ja detsembris alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda, ei teinud hiljemalt 11.12.2020 alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi, tarvitas 25.06.2021 alkoholi ega allunud
7. a juunis, septembris ja oktoobris kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kohtuistungil selgitas A. Liivik, et ta juhtis 25.
8. ja 29.04.2020 alkoholijoobes mootorsõidukit, sest ta ei saa tervisliku seisundi tõttu aru, kui suur joove tal on. A. Liivikul pole kombeks purjus peaga rooli istuda. Ta tarvitas tookord alkoholi koos tuttavate ja töökaaslastega perekondlike probleemide ja elukaaslasest lahkumineku tõttu. Hiljem sai A. Liivik aru, et alkoholi tarvitamine pole lahendus. A. Liivik ei oska selgitada, miks kriminaalhoolduse ajal oli nii kaua probleeme kuni ta saadeti lõpuks vanglasse. Kui kriminaalhooldusametnik ei saanud A. Liivikut kätte, siis ta kahtlustas, et A. Liivik tarvitas alkoholi, aga kui A. Liivik puhus indikaatorvahendisse ja tegi vereanalüüsid, siis need näitasid, et ta pole alkoholi tarvitanud. Ametniku kahtlused olid ennatlikud. Viimased rikkumised polnud seotud alkoholi tarvitamisega, vaid A. Liivik aitas elukaaslasel remonti teha, kriminaalhooldusametnik ei saanud A. Liivikut telefonitsi kätte ega vastanud telefonile. Kui A. Liivik saatis ametnikule sõnumi, siis sellest ei piisanud, ja kui nad said kriminaalhooldusametnikuga kokku, väitis ametnik, et A. Liivik väldib temaga kohtumist, sest kriminaalhooldusalusel on kohtustus 2 tunni jooksul ametnikuga ühendust võtta.
9. Pidades silmas A. Liiviku selgitusi, et ta tarvitas
10. aastal korduvalt alkoholi elukaaslasega tekkinud probleemide tõttu ja juhtis seejärel alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et A. Liivik pani kuriteod toime muu hulgas alkoholi kuritarvitamise tõttu. See oht on aga praeguseks piisavald maandatud. Lisaks kuritegude toimepanemisest möödunud suhteliselt pikale ajale (enam kui 2 aastat), oli enamik kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi seotud kriminaalhooldusametnikult välisriiki minemiseks loa küsimata jätmisega, vereanalüüsi tegemise tähtaja möödalaskmisega ja kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks jäämisega. Alkoholi tõttu rikkus A. Liivik katseaja tingimusi 2 korda enam kui 6 kuulise vahega. Lähtudes ülal kirjeldatust, leiab kohus, et A. Liivik muutis juba kriminaalhoolduse ajal silmnähtavalt oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja loobus alkoholi kuritarvitamisest. Järelikult pole alkoholi kuritarvitamisest tulenev uute kuritegude toimepanemise oht kuigi suur.
11. Arvestades A. Liiviku kriminaalhoolduse kulgu, ohustab uue katseaja edukat läbimist kõige rohkem tema suhtumine kriminaalhoolduse nõuetesse ja valmisolek järgida täpselt kriminaalhooldusametniku korraldusi. Kohtu hinnangul on aga piisavalt alust arvata, et A. Liivik on edaspidi valmis kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema. Nimelt selgitas A. Liivik kohtuistungil, et ta on oma õppetunni saanud ja mõistnud, mida ta valesti tegi. A. Liivik plaanib kriminaalhooldusametnikuga koostööd teha, hoiab kogu aeg telefoni läheduses ja vastab ametniku kõnedele. Seejuures nõustus A. Liivik alluma 6 kuu jooksul kriminaalhooldusele, mis on ületab märkimisväärselt alles jäänud vangistuse pikkust. Kohus leiab, et järelikult on A. Liivik motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast suhtuda selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt. Kuna A. Liivik viibib vanglas
12. korda, võib senine vangistus olla avaldanud A. Liivikule piisavalt mõju ja ennetähtaegsel vabastamisel võib kriminaalhooldus kujuneda edukaks. 6
13. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus A. Liiviku Tartu Maakohtu 11.06.
14. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 14.10.
15. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, mis hakkab kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb A.

Liivik katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-le 2, keelab kohus täiendavalt A.

Liivikul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise. Juhul, kui A. Liivik suudab alkoholikeeldu järgida, süvendab see veendumust, et ta on loobunud lõplikult alkoholi kuritarvitamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 7