MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-1145 Haldusasi Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihanke „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“, (viitenumber 247441) dokumendi (hankelepingu projekti) õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni
- mai
- a otsuse osalise tühistamise nõudes Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse resolutsiooni p 1 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Eesti Keskkonnateenused AS esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja Valga vald esindaja v.adv Indrek Lillo RESOLUTSIOON Jätta Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse riigihanke „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“, (viitenumber 247441) dokumendi (hankelepingu projekti) õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni
- mai
- a otsuse osaliseks tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleb keelata vastustajal hankemenetluse läbiviimine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja soovib välistada menetluse kestel pakkumuste esitamise tähtaja saabumise. Kui vastustaja viib kohtumenetluse jooksul hankemenetluse lõpule, siis kaob kaebajal ka pakkumuse edukaks osutumise korral võimalus sõlmida vastustajaga seadusega kooskõlas olev hankeleping. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi, kuna hooldus- ja korrashoiutöid teostab praegu eelmise riigihanke võitnud RoadWest OÜ. Kaebaja huvi keelata hankelepingu sõlmimine ja vastustaja huvi sõlmida hankeleping võimalikult kiiresti on samaväärsed. Ka teistel pakkujatel on huvi, et leping oleks seadusega kooskõlas.
- Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus, kui tal ei oleks võimalik hankemenetluses osaleda või riigihanke nõuetele vastavat pakkumust esitada, kuid nii see ei ole. See, et kaebajale ei meeldi mõned hankelepingu punktid, ei välista tema kvalifitseerimist pakkujana ja pakkumuse vastavaks tunnistamist. Avalikuks huviks on, et Valga linna teed, tänavad ja muud objektid oleksid aastaringselt hooldatud. Riigihanke võitja peaks töödega alustama
- oktoobril 2022, hankemenetluse peatamise korral ei ole see reaalne. Alternatiivina palus vastustaja kohaldada esialgset õiguskaitset kuni halduskohtu otsuse tegemiseni.
- Tartu Halduskohus jättis
- juuni
- a määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus leidis, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Pakkumuste laekumise tähtajaks on
- juuni
- Kohtuotsus enne seda tähtpäeva ei jõustu. Vastustaja ei ole avaldanud kavatsust pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükata. Pärast pakkumuste esitamist hanke alusdokumentide, s.h lepingu sätete muutmine enam võimalik ei ole (riigihangete seaduse (RHS) § 81 lg 1). Kaebaja jaoks on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluline tagajärg. Teiselt poolt on ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel oluline tagajärg vastustaja huvidele ja avalikule huvile. Sel juhul ei õnnestu tõenäoliselt saavutada hankelepingu sõlmimist enne
- oktoobrit
- Ohtu satub avalik huvi, kuna nii vastustaja huvi kui ka avalik huvi on korraldada tänavate hooldus just riigihanke kaudu. See tagab rahaliste vahendite kõige säästlikuma ja otstarbekama kasutamise. Sellises olukorras on oluline tähtsus kaebuse eduväljavaadetel. Kuigi kaebust ei sa pidada ilmselgelt perspektiivituks (sel juhul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud ilma muude asjaolude kaalumise vajaduseta), ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada headeks. Vaidlusalustes lepingu tingimustes ei ole ohtu, et rikutakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, s.h et pakkujaid koheldakse ebavõrdselt või pakkumused ei ole võrreldavad. Pakkumuse vorm (tl 6264) näeb ette, et pakkujatel tuleb 13 suvise ja 15 talvise hooldustöö kohta esitada ühiku (näiteks m2, tk) hind aastate lõikes. Nende põhjal arvutatakse kogumaksumus, mis on hindamiskriteeriumiks (tl 8 pöördel). Kõik pakkujad on olukorras, kus saabuvate aastate ilmastik ei ole neile teada ning neil tuleb pakkumuse koostamiseks hinnata tööde tõenäolist mahtu ja kulumaterjalide vajadust senise majandustegevuse käigus kogunenud ja/või kõigile kättesaadavate andmete alusel. Vaidluse keskseks küsimuseks on äririsk ehk see, kumma lepingupoole kanda jääb looduse ja ilmastiku ettearvamatusest tingitud riisiko. Vastustaja soov jätta see riisiko valdavas osas töövõtja kanda ei ole õigusvastane.
- Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul lähtus halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel huvide hindamisel vastustaja ebaõigest väidetest ning jättis tähelepanuta, et tegelikult ei satu Valga linnas tänavate hooldamise teenuse toimepidevus ohtu. Hetkel teostab Valga linnas teede ja tänavate hooldus- ning korrashoiutööd lepingu alusel RoadWest OÜ. Temaga hanke tulemusena sõlmitud leping näeb ette võimaluse lepingu muutmiseks ehk ka pikendamiseks. Igal juhul saaks hoolduslepingu perioodi pikendad RHS § 123 lg 1 punkti 3 alusel. Halduskohus hindas ebaõigesti, kuidas tuleb hankelepingus hankija ja töövõtja vahel jaotada kohustuste täitmise riisiko. Kaebaja prioriteediks on hoopis saavutada hankedokumentide kooskõla RHS § 88 lg-ga 7 ning RHS §-s 3 toodud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. 2 Hankedokumendid peavad olema koostatud viisil, mis loob õiglase tasakaalu hankija ja töövõtja vahele. Lubamatu on selliste tingimuste sätestamine, mis kahjustavad oluliselt töövõtja olukorda, näiteks seavad talle ebaproportsionaalselt suure riski. Samuti leidis halduskohus ekslikult, et vaidlustatud riigihanke alusdokumendi alusel hanke läbiviimine tagab pakkumuste võrreldavuse. Võrreldavate pakkumuste esitamiseks on vajalik teada täpselt selle töövõtulepingu mahtu, mida pakkuja soovib tulevikus täitma asuda. Seisukoht, nagu oleks pakkumuse hinnastamine pakkuja siseasi, on vastuolus RHS § 87 lg-ga 1, mille järgi hanke tingimused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta, et kõigil pakkujatel ei pruugi olla varasemaid töid Valga linnas – sellisel juhul kõik pakkujad ei lähtu samasugustest eeldustest. Halduskohus ei pea kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid leiab, et kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada headeks. Asjakohane õiguspraktika on seadnud EÕK kohaldamata jätmise eelduseks aga just kaebuse ilmselge perspektiivituse.
- Vastustaja Valga vald palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja selgitas, et praegusel hetkel on teenuse osutamine tagatud, kuid seda üksnes kuni
- septembrini 2022, mil lõpeb RoadWest OÜ-ga teenuse osutamiseks sõlmitud ja korra juba ühe aasta võrra pikendatud leping. RHS § 123 lg 1 p 3 alusel hankelepingu muutmiseks peaksid olema täidetud mitmed eeldused (mida praegusel juhul ei esine) ja see eeldab ka töövõtja nõusolekut. Vastustaja huvi ja avalik huvi on korraldada tänavate hooldus just riigihanke kaudu, kuna see tagab rahaliste vahendite kõige säästlikuma ja otstarbekama kasutamise. VAKO otsusega rahuldamata jäetud osas ei ole kaebuse perspektiiv suur ja seetõttu ei saa väita, et vastustaja sõlmiks hankelepingu õigusvastase hankedokumentide alusel. Halduskohus on õigesti märkinud, et vaidluse keskseks küsimuseks on äririsk ehk kumma lepingupoole kanda jääb looduse ja ilmastiku ettearvamatusest tingitud riisiko. Kaebaja ei ole väitnud, et tema poolt vastustajale ette heidetud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete väidetavad rikkumised välistaksid kaebaja osalemise riigihankel. Vastustajal ei ole mõistlikult võimalik ette näha, kui palju koguneb koristamist vajavaid lehti ja kui palju kulub soola, sõelmeid ja kloriide. Küll aga peaks selline ettekujutus oma kogemusele tuginedes olema kaebajal ja teistel pakkujatel, mistõttu ei saa väita, et käesolevas hankes oleks kõik riskid pandud töövõtja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas.
- Vaidluse all ei ole, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus osutab siiski, et ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine välistatud. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega (mis saabub
- juunil 2022) ei ole küll lubatud hankedokumentide muutmine, kuid käesolevas asjas kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja taotleda, et kohus keelaks hankelepingu sõlmimise õigusvastaseks tunnistatud tingimustel. See võib viia küll hankemenetluse tühistamise ja uue hanke väljakuulutamiseni, ent seda riski kannab hankija.
- Halduskohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivikas ning olukorras, kus kaebaja huvi ei ole kaalukam avalikust huvist leida teenuse pakkuja hankemenetluses ning mitte kasutada ajutist lahendust menetluse venimise ajaks, ongi see määrav esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise otsustamisel. Ringkonnakohus nõustub, et HKMS § 249 lg 3 näeb ette kohustuse arvestada kaebuse perspektiivi esialgse õiguskaitse kohaldamisel või kohaldamata jätmisel. Iseenesest on õige kaebaja osutus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise eeldusena on kohtupraktikas käsitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Halduskohus selgitas selles osas põhjendatult, et kaebuse ilmselge perspektiivituse korral oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud ilma muude asjaolude kaalumise vajaduseta. Praegu on küsimus esialgse õiguskaitse kohaldamisel huvide kaalumises. Ringkonnakohus peab igati mõistlikuks, et juhul, kui vastandlike 3 huvide kaalud on võrreldavad, siis võtab kohus arvesse seda, et esialgse hinnangu järgi võib arvata, et kaebust ei rahuldata. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib mõnel juhul välistada kaebuse eesmärgi saavutamise, ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse kergekäeline peatamine, kui on piisavalt tõenäoline, et pärast kohtumenetluse lõppemist jätkub hankemenetlus samadel tingimustel.
- Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selleski, et kaebuse väited hankelepingu tingimuste õigusvastasuse kohta ei vii järelduseni, et kaebajal oleks takistatud pakkumuse esitamine hankemenetluses. Kaebaja väidab küll, et tema huviks on saavutada hankedokumentide kooskõla RHS § 88 lg-ga 7 ning RHS §-s 3 toodud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega, kuid kaebuse ja määruskaebuse põhjendused viitavad enam siiski sellele, et kaebaja huviks on vabaneda hankelepinguga pakkujale pandud looduse ja ilmastikuga seotud riskide kandmisest. Nimelt leiab kaebaja ühelt poolt, et hanke läbipaistvuse ja pakkumiste võrreldavuse tagamiseks on vastustaja kohustuseks määrata tellitavate tööde maht hanke alusdokumentides. Teisalt tugineb kaebaja aga ka sellele, et tellitavate tööde mahtu mõjutavad ilmastikutingimused hankelepingu perioodiks ei ole ennustatavad ja seetõttu ei ole teada, millise sagedusega ja mahus on vaja hooldustöid teha või millises mahus materjale selleks kulub. Viimasele väitele ei ole võimalik vastu vaielda. Selle väite valguses on aga ilmne, et ka vastustaja ei saa hanke kavandamisel määrata, milline on töövõtjalt oodatavate tööde maht, millises koguses on vaja kasutada kloriide libeduse tõrjumiseks, kui mitu korda talve jooksul tuleb tänavaid sahata või millises koguses lund, lehti või oksapuru ära vedada. Seega tuleb kõigil pakkujatel hinnata tööde mahtu oma varasema kogemuse ning hanketingimustes antud hooldatavate tänavate, parklate ja nendega külgnevate alade nimekirja ja kirjeldusel alusel. Ringkonnakohus ei näe, et see saaks panna pakkujad ebavõrdsesse olukorda või kahjustada pakkumuste võrreldavust. Pakkujate võrdseks kohtlemiseks tuleb luua pakkujatele võimalus esitada pakkumused samadel tingimustel. Asjaolu, et mõni pakkuja tunneb hooldatavat piirkonda teistest enam, ei tingi pakkujate ebavõrdsust. Näiteks ei ole riigihanke regulatsiooniga vastuolus see, et mõni äriühing on suutnud oma tegevuse korraldada teistest efektiivsemalt või hankelepingu täitmisega seotud riskid paremini maandada. Praegusel juhul ei ole kaebajal objektiivselt takistatud pakkumuse esitamine ning teda ei ole pandud teiste pakkujatega võrreldes halvemasse positsiooni. Hankelepingu täitmisega seotud riski jätmine pakkuja kanda on hankija valik, mille eeldatavaks tagajärjeks on hankes esitatavate pakkumiste kõrgem hind võrreldes olukorraga, kus hankija ise oleks jäänud looduse ja ilmastiku riski kandma. Seega pakkumuse esitamisel kaebaja jaoks küsimus selles, kas ja millise vastusoorituse eest on ta valmis hankelepingu täitmise riski kandma. Sellisena ei erine käesolevas asjas pakkumuse esitamisel tehtav valik sellest, mis tavapäraselt tuleb pakkujatel teha hankemenetluses pakkumuse esitamise kaalumisel.
- Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et kaebuse eduväljavaade on kasin. Kaebaja soovib eelkõige saavutada hankelepingu täitmise riski ümberjagamise kaudu vähendada enda äririski. Seda huvi ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel pidada ülekaalukaks võrreldes vastustaja huviga jõuda hankemenetluse tulemusel uue töövõtjaga lepingu sõlmimiseni sellisest, et viimane saaks alustada lepingu täitmist
- oktoobrist
- Isegi kui vastustajal on võimalik pikendada praeguse teenuspakkujaga sõlmitud lepingut kokkuleppel viimasega või RHS § 123 lg 1 p 3 alusel, ei väära see huvi saada teenust hankemenetluses pakutud hinnaga. Hankemenetluse tulemusel sõlmitava lepingu alusel avalike vahendite kasutamine on eeldatavalt efektiivsem, kuna praegune teenusepakkuja ei pruugi olla huvitatud olemasoleva lepingu lühiajalisest pikendamisest hankemenetluses pikaajalise lepingu täitmiseks pakutava hinnaga.
- Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda määruskaebuse viited siseriiklikule ja Euroopa Kohtu praktikale. Viidatud lahendid puudutavad olukordi, kus hankijal on mingis aspektis olemas piisav teave või ta saab muul moel määratleda tellitavate tööde mahu, kuid ta ei ole seda teinud. Praeguses asjas on aga ilmne, et ka vastustajal puudub võimalus ette teada, milliseks kujuneb tellitavate tööde 4 tegelik maht. Vastustaja on asjakohaselt osutanud sellelegi, et kuna erinevalt pakkujatest vastustaja ise vahetult ei tegele hooldustöödega, siis pakkujatel eeldatavalt paremad võimalused hinnata tööde mahtu ja selleks vajalike materjalide kogust.
- Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse peatamine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5